Kuidas aidata lapsel tõtt rääkida. Vahel kujutavad lapsed ette, et elavad paremas maailmas kui tegelikult elu hetkel on...mõtlemis ainet. Kirjutis on mulle saadetud jagamiseks psühhollogi poolt.

 

Täna jagan Sinuga mõtteid, kuidas aidata lastel tõtt rääkida.

Ilmselt ei ole maailmas palju inimesi, kes poleks mitte kunagi valetanud ning ilmselt pole ka sellist last olemas. Kasvõi pisivale (nt võtsin ühe kommi asemel kaks kommi, vms) on ikka suust välja lipsanud.

Lapsepõlvest ma mäletan, et valed ümbritsesid mind iga päev. Alustades sellest, et ega paljud ei teadnudki, et minu isa on alkohoolik, kiivalt suutis ta seda varjata just väliste silmade eest. Ja mina pidin ikka päris tihti valetama selleks, et mul isa pärast piinlik poleks.

Näiteks miks ma ei saa sõpru külla kutsuda või miks minu sünnipäevad pidid varakult lõppema (sest isa oli selle ajaga köögis end viinast purupurju joonud). Pisivaled olid tegelikult minu elu osa juba lapsest saati ja kodune keskkond soosis seda vägagi.

Ja nii ma siis noorena arvasingi, et see ei ole valetamine, kui valet välja ei räägi. Ehk mida teine ei tea, seda pole olnud. Päris “kahtlane” väärtus minu meelest.

Aga nii ma toimetasin ja loomulikult tõi tõe mitte rääkimine kaasa palju pahandust ja suhete purunemisi.

Küll nooruspõlves mitte üles tunnistamine, et panin saepuru naabritüdruku uksemati alla (mina panin, teine naabritüdruk jäi süüdi) või juba teismeeas, kus armusin tol hetkel oma parima sõbranna endisesse poiss-sõpra ning loomulikult sai sõbranna sellest kõige halvemal moel teada ning see oli tema jaoks väga valus.

Mina elasin oma “tões”, et kui ei räägi, siis pole seda olnud. Oehhh…

Kuna praktiliselt iga laps ikka korra valetab või hiilib tõe rääkimisest eemale ning kindlasti ei taha ma, et minu lapsed (eeldan, et Sa ei taha ka enda lastele seda) kasvaksid samasuguste väärtustega (kui ei räägi, siis pole olemas) nagu mul nooruspõlves olid.

“Kuidas saame lastel takistada valetamist?”

Kuidas siis saada lapsed tõtt rääkima - tegelikult on eesmärk pigem keskenduda just sellele.

Esimeseks peame tagama selle, et laps tunneks end meile tõe rääkimisel turvaliselt.

Kui laps tunneb, et ükskõik mis on juhtunud, tal on turvaline Sulle rääkida ilma, et tema peale karjutakse ja ähvardatakse enne, kui oled üldse kursis, mis juhtus.

Laps tegelikult tahab tõtt rääkida, sest ta ei taha selle pingega edasi olla. Ja ta räägib ainult siis tõtt, kui see on turvaline.

Laps tahab Sinu andestust ja mõistmist, isegi kui ta ei käitunud õigesti, andis ta endast parima sel hetkel.

Moraali lugemine ja karistamine ei aita lapsel tulevikus selliseid olukordi teisiti lahendada.

Sina oled eeskujuks ja aitad tal õppida, kuidas neid olukordi lahendada.

Anna juhiseid, mitte karistusi.

Kõige lihtsam moodus on seda teha teha näiteks sarnase lausega:

“Ma väga tahaksin teada, mis juhtus. Nüüd on variant, kas räägid mulle, mis tegelikult juhtus või räägid mulle väljamõeldud versiooni?”

Kui laps on vanem, siis ta juba saab aru erinevusest.

Noorematelt lastelt saab küsida: “Mida Sina kuulsid, mida Sina nägid, mida Sina tegid?”

Siinkohal on oluline see, et ka Sina ei hakkaks keskenduma sellele, mida teised tegid.

Oluline on, mida Sinu laps tegi, kuulis või nägi.

Kui jätame teised välja, siis räägib laps mina-keeles (mina tundsin, mida nägin, mina tegin jne), mis ei anna ruumi teiste süüdistamisele.

Lapsed tahavad, et Sina neid mõistaksid.

Viga, mida tasub vältida…

Kui me teame midagi, mida laps arvab, et me ei tea ja siis hakkame salakavalalt last lõksu püüdma, et ta tunnistaks üles.

No ja kui oled ta “lõksu püüdnud”, siis hakkad süüdistama ja karistama teo eest ning tagatipuks moraali lugema valetamise pärast.

Absoluutselt, valel teol peab järgnema karistus, kuid mitte sellisel viisil.

Selline “lõksu püüdmine” lõhub väga kõvasti teie suhteid ja kindlasti ei taga see seda, et järgmisel korral ta nüüd tuleb teile ise rääkima.

See tõenäosus on väga väike, sest usaldus on lõhutud ning kui ainus eesmärk on karistus, siis polegi mõtet rääkida.

Lapsel peab olema võimalus rääkida oma versioon.

Seega keskendu tõe väljarääkimise toetamisele, mitte niivõrd valetamise ärahoidmisele.

Jäta siis meelde, et Sina oled oma lapse suurim eeskuju ning jälgi iseennast. Kuidas on Sinul tõe rääkimisega lood ;)

P.S. Meil on üks nädal möödas "Kuidas lõpetada laste peale karjumine" väljakutsest ning oleme maha pidanud kümneid vestlusi ning osalejad on olnud väga positiivselt meelestatud, sest see aitab neid nö. rajal hoida. Uus väljakutse tuleb ilmselt oktoobris või novembris 2023. Juhul kui oled huvitatud saamaks esimesena infot ning esimesena parima pakkumise, siis kliki siia.

Ikka head :)

Mariliis

Ahjaa, mul on nüüd Instagramis tubli abiline ning koos tiimina anname parima, et sinna võimalikult palju väärtuslikku materjali lisada nii storydesse kui postitustesse. Tule jälgi meie tegemisi Instagramis.

Said selle kirja, sest oled meie kirjadega liitunud kas mõne kursuse või koolituse kaudu. Anname parima, et saata Sulle parimat infot vanemluse kohta ning toetavat materjali emaks olemise kohta. Juhul, kui Sa ei soovi meilt enam kirju, siis kliki Unsubscribe