Hobused on kenakesed, eile sai veel igasse koplisse lakukivi ostetud ja ussirohtu sälgudele.
Igapäevaselt hobuseid silmadega vaadates on lihtsalt mõnus tunne. Mulle meeldib kui loomad on rahul ja ninaesine täidetud.
Ahjaa pole Pokkerist ega Frycist kirjutanud. Pokkeri jalg on juba enam vähem, aga galoppi juba tehakse. Pokker on jah eraldi, eelmise aasta talv seda õpetas. Suurde karja ta ei sobi. Tõrjuti sööda juurest eemale. Nüüd mil ta on omaette Katiga, siis näitab oma iseloomu Kati peal. Üksi ta pole.
Fryc on vastupidine ta on seltskondlik ja elab poistega ühises koplis. Igapäevaselt nad möllavad omavahel nimetan poiste koplit ,,kuldseks trioks", eesotsas Albertiga. Eile nende koplisse lakukivi viies olid poisid kohe minu ümber ja peatselt oma varjualuses lakukivi järjekorras.
Kati sai üllatusega hakkama, aga tema armastuse ja silmarõõmu juurde saamiseks oli kõigest alla sadanud eelmise nädala neljapäeval märja lume rõõm, mis murdis maha paar posti. Hommikul pimedas kuulda oli, kusagilt koplist imelikku kiljumist kostus. Alguses sai arvatud, et Albert kiusab teisi poisse häälekalt. Kui valgeks läks, siis selgus kiljatuste põhjused.
Muidugi Kati keda nimetan sari varssujaks. Oli ta mul salajane enese paaritaja, kes oskas mingil salajasel moel alati kusagilt koplist välja smuugeldada. Nüüd viimased aastad on suutnud siiski looduskutsele alla anda ja inimmõistuse vooluga aiast pole enam selliseid tempe teinud. Mul hetkel ükskõik, muidugi lahe kui sellest miskit sünnib. Kati viimane varssumine oli 8 aastat tagasi. Ma ise eriti ei taha uskuda, et kas 24 aastane poni on võimekas varssumiseks. Olles kuulnud siit ja sealt, kus mõnel on sellist asja juhtunud, et vanem mära varsa ilmale toob. Üllatusi võib juhtuda.
Detsember ja jaanuarikuu on üllatavalt rahulikult kulgenud...trennilisi käib kuid mitte sellise arvuga nagu aasta tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar