Vabandused ette taha, viimase käiguga unustasin kuu nimetuse blogi päisest vahetada.
Mis uut, tegutseme mis sellest, et siia kirjutama ei jõua. Kuid vahel on tunne, et nüüd kuidagi või miski on tühjaks pigistanud. 
Eelmine nädal toimus taas Velise laat.

Mõte tuli istuda lanz bulldogi rooli taha, see kuulub Sillaotsa muuseumile.

Mis sellest hommikul kattis maad valge härmatis, siis päikesetõusu ajal langesid miinuskraadid -5. Sai kodust ponidele arvestuslikult kaasa võetud suurem kogus heina. Parem on kui miinuskraadid kui mudane maapind. Ja siis pole ka nii palju kliente liikumas.

Ei meenu, kui mitu aastat on Velise laadal osaletud. Eriliseks teeb see, et sel aastal me ei liigutanud ponisid oma jala peal, siis seekord rentisin treileri ponide veoks nii nad sinna eelmise päeva õhtul kohale vedasime. Meeldib see koht, looduse poolest hästi kena ja hästi korras hoitud.

Kohtusin Kusmini pereliikmetega ja ikka väike nukruse toon kerkis hinge, kui Jürgen Kusmin üritas teise mehega seda vanat tehnikat käivitada... Selle masina käivitamisega meenusid Jüri enda sõnad ,,ei tea kas see masin täna ka käima läheb", kui palju siis tekkis laadal huvilisi, kes nõu ja jõuga abiks olid... Jah kuid seekord tundus vana tehnika veidi visama käivitumisega olema ning see atribuutika peale käivitusmootori popsumise rohkemat muud teha ei suutnud. Kuskilt poolt üritati veel leeklambi abiga veel auru juurde anda.

Rahvas kes fännavad Pokkerit ja Fryci, siis on hea meel teavitada kabja tervistumisest. Kabi on kasvanud jõudsalt ja probleemi vabalt kenasti välja. Aade on igapäevaselt head tööd teinud, kes pole unustanud kordagi neile viimast müslit ja mashi ning Fryci söödasse lisandeid lisanud usinalt ning juurde andnud biotiini sisaldavat briketti.