17. aprill 2016

Minu patriootilised jälitajad, õue lastes jooksevad ja saadavad mind igal sammul. Vahel lausa nii, et raske omi samme isegi sättida. Kuid mulle meeldivad kui nood sulelised julged on. 
Toas elutsevad nümfkakaduud on jõudnud juba sinnamaani usaldamisega, kus nad enam käe puuri panekul oma rõnga pealt minema ei roni. Kuid töö nendega jätkub, samas nad nii lahedalt suhisevad. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ahh, ilm nii heitlik kuidagi ei kipu õue, kuid käsikäru täie leibu taas ette vedasin. Eile toodud küüslaugu pang oli poole peale tarvitatud....