Probleemid jätkuvad, mitte küll suurelt, aga hetkel oleme ilma lauaarvutita ja enne alles järgmise kuu algust aega ka vaatama päälinna pole. Eks muid arvutitega seonduvaid kulutusi veel jooksvalt lahendada. Võtab ohkama, muidugi üks laps, kes hindas arvutile uut programmi peale laadides veidi võimed üle ja nii siis programmid kokku jooksid ja uue peaplaadi vahetus. Mul endal puudub ka isiklik arvuti ja nii ongi, et mu arvuti viibimised ja mõtete jagamised vahel pikema perioodi peale jäävad. Kui on vaba aega.

Eile sai veel muret tekitav olukord lahendatud, täkksälgude ruunamine. Ja nüüd järelravi ja jälgimine.

Enne Lapimaa reisile sai veel autole korraline tehnoülevaatus tehtud. Viivitasin sellepärast, et autol oli radiaator päris läbi, et enam tosool ei seisnud sees. Vahetult enne reisunädalat sai veel  autol reomonditöökojas vana radikas uue radika vastu välja vahetada. 

Nädal aega aitas meid jälle loomade toimetamisel Olavi, kes sai suurepäraselt kõigi ülesannetega hakkama. Kartul võeti vahepeal ülesse, mille saak tänavu oli üüratu.

Uudiseid siis seenepaku maailmast, yess lõpuks mu seenepakud saaki andsid.  Saaki olen saanud veel pamplitelt, maasikvaarikatelt, kultuurmustikatelt, pohladelt... Kas pole mitte lahe, tunda rõõmu kasvama pandud uute kultuuride viljakandmisest.

Paar päeva olen nautinud kodus olemist ja toimetamisi-tegemisi. Veel marju on vaja sügavkülma panna, seened on ilmunud ja neid korjata ning leida aega oma eriliste lemmikute jaoks. Sass on saatnud need paar päeva mind ainsa koerana metsas seenekorjamisel. Mulle meeldib temaga kahekesi vahel olla, mis sellest, et tal juba vanust turjal, aga seltsis on temas ikka nagu noore koera jaks ja mängulisus.