Päevad mööduvad päris kiiresti, et sellele tabavat sõnastust leida kohe ei leia. 
Eile hankisin traktorile kütet, poeg Joel on vedanud terve talve hobustele sööta ette. Olen saanud tunda perenaise elu. 
 Kaks päeva erinevates rabades kolamist, on ikka päris kevadväsimusse kaela toonud . Proovisin täna ka metsas olevat poolikut maja lammutada, tegin aeglaselt. keha on füüsiliselt ikka väsinud ja kuidagi peab ennast laadima. Pool traka kärutäit suutsin ja mõne maha langenud puu laasisin lisaks. kuid õiget tööindu pole. Kuigi see nädal suutsin lõigata põõsastest välja kuivanud oksad ja tüütu toominga, mis on nagu võõrliik põõsastes.
Hetkel toimetame lastega üksteise võidu noorhobuste koolitusega. Kui lapsed kooli läinud ja mul mõni tund aega tööle minekuks, siis olen pühendunud koerte ja noorhobuste koolitamisele. 
Ja ka enda treeningutele. 
Testult peab hakkama tekki maha võtma, ööseks jätma ja päeva ajaks maha. Mineraaliämber jõudis kohale ning hobused hoolega seda töötlevad.
Katil avastasin täna, et näo pealt karvad maha süganud. Oh jah, jälle kevadine allergia. Hobustele söötmiseks jätkub nii heina, kui ka silo. 
Tuleb tunnistada, söödaga oleme välja tulnud ehk siis hakkama saanud. Hea meel ilmataadi vembu üle.