5. veebruar 2015

Nii viirus on saavutanud siis kõrgpunkti, viimane öö nohu muutis nina kinni nii, et hommikul silmavalged punased nagu albiino jänkul.
See nädal on palju toimetatud, ostetud sai majja kauboi sadul koos valjastega ning uude töökohta tervisetõend võetud. Iseenesest aega arsti vastuvõtuni oli päris palju, eelsitasin ära kasutada kena päiksepaistelise ilma mere äärde ehk siis Paljassaarde jälle kolama minna. Paljassaare poolsaarele tiir peale tehtud. Üldine arvamus minu poolt, põnev. Juhtus ka üks seik, kuid sellest teine kord. 
Ja muidugi proovisin õnne veelkord autoteenindusega, kuid pettusin järjekordselt. See vist jäi minu poolt viimaseks. 24 h vahetati laagreid ja vahetati klaasipesupotska voolikut. Õnneks viimane töötab laitmatult. Töö käigus oli töökoja poistel purunenud mu auto siduritross. Ja seda nad korda ei teinud.  Sain siis auto poolpiduse siduriga. Ja muidugi jäi vestlusest veel miskit rohkemat kumama. Sellise töötegevuse juures kaob viimanegi klient. Järgmine nädal lähen viin auto teise teenindusse. 
Teisipäeval jälle autojuhi rollis, homme siis koolitusele. Vormistatud olen uude töökohta tööle. Nädala lõppu veel ei ennusta. Üks tantsuõhtu ootab küll ees. 
Nordik sööb kenasti, kuid üks asi paneb mõtlema, kus on tema mass, kuhu küll see toit kaob. Bluele söödan konserve, tahan, et temast tuleb kena karvane collie poiss. Soovin hetkel, et Nordik saaks tagasi oma rasvamassi. See meeldib, et oleme suutnud Nordikut rahunema panna. Siis rõõmustab, kui pole tükk aega näinud või on pidanud pikalt kinni olema. Hämmastav on koerte söötmise juures see, kuidas kolm koera kannatlikult ootavad isegi Blue on õppinud ära rahulikult söögikausi täitmist.  
Telerist tuleb hetkel valimiskampaania korras reklaami nii palju, et tekitab tülpimust juba. 
Uued merisead on hästi kohanenud. Uus isane (rosett) panime isase küülikuga ühte puuri. Nad on kahekesi nii armsad, poisid jagavad kõike omavahel. Tegemist siis aastaste merisigadega. Kui meile said olid nad väheke arad, aga nüüd paari nädala möödudes on nad muutunud julgemaks. Emane väheke pelgab, aga ta on näinud, kuidas me suhtleme teiste puurikaaslastega. Puuris on meil Valgeke, Hamstrik ja Pigi-Vigi, aga uuel emasel puudub nimi. Muidugi kahju oli, kui Marsela ära suri.  
  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Päike tuleb siis kui ma olen hõivatud tubaste tegemistega.

Mõnusad on need päevad ja tunnid mil saan lihtsalt tegeleda hobuste, koerte, kanade ja muude lojustega. See on nii mõnus teraapiliselt lõõga...