Tegin täna oma neljajalgsetele semudele kingituse, hankisin jälle suure koguse konte. Jagasin neile ning kontrollisin nende söömist, et ei tekiks üksteise käest ära tõmbamist mis võib põhjsutada purelemist. Sassule meeldib mu kontrollivhoiak isegi väga. Näiteks pudru jagamisel jalutab koos minuga kõikide toidunõud läbi kontrollides, et ega järsku rohkem  ei jaga. Imestan alati Sassu üle, et tema valib siis Sofi toidunõu, mis siis muidugi väiksem. Kuid võttes arvesse loomateadlikkuse või kavaluse ei oska seda hetkel hinnata, siis tema taktika on see, et näidata karjajuhile, et näe ma olen viisakas ja võtan väiksema portsu, aga tegelikult süüakse kähku väike nõu tühjaks ja Sofi jääks ikka söömata. Kuid ma püüan alati pärast toidujagamist koertele olla, nende läheduses ja jälgida söömiskiirust ning siis pärast söömist teatud koerad lahti lasta. Kuna Pipi peab kinni olema, kes ei lase kellegil korralikult süüa, ajab kausside äärest minema. 
Blued söödan ajutiselt aga teise menüü alusel, saab konserve. Konti veel ei jaksa süüa. Proovisin, lõualuu lihased ei ole veel nii hästi taastunud Sofie hammustusest. Eelistan kutsikakasvatuses kvaliteettoitu ja just mis sisaldab loomsetvalku. Õnneks, et kutsikas on hästi kasvanud ja on tekkinud temaga sügav side. 
Otsin jätkuvalt uut sobivat töökohta. Üsna palju tuttavaid on soovitanud politseinikuks või midagi sinnapoole. Ma ei tea küll miks, aga eks vast geenid aitavad väga palju kaasa. See selleks, eks näe mis tulevik toob, aga uueks aastaks pean miskit leidma.