November hakkab läbi saama. Veel mõni päev ning nädala lõpul esimese advendi küünla süütamine.  Oeh hakkab see õudne jõuluaeg, eks suured kauplusketid propageeri oma väljapanekutes piisavalt ning meedia väljaanded ja kaupluste reklaamlehed postakastidesse vupsavad. Miks ei võiks olla ilmaigasuguse palaganita, vaikus  tõstaks ikka selle jõulumõtte pidulikkuse ja pühalikkuse tasandile. 
Naudin igapäevaselt talvisele söötmisreziimile üleviidud hobukesi oma söödaportsu juures aega veetmas. Saab järjepidevalt trenni tehtud, ootan väheke rahasid, vaja osta polte, mutreid ja seibe, et lõpetada ära regi. Loodan nii mõnegi ree-ja saanisõidu teha. Uurisin Raplamaa sõnumite vahel ühtse tervikuna ilmunud turismilehe väljaannet, kuhu ma seekord omaenese tegemistest midagi reklaamida ei soovinud. Õnneks kah, hea meel selle üle. 
Testu on uhke hinnalipikutes uue teki üle. Minulgi hea meel, et Testu nüüd jälle soojas ja võib täie rõõmuga nautida talve tulekut. Lips lõhkus kõik mu ostetud tekid viimase kevadega päris korralikult ära. Ma ei tea mis vimma ta mõnede märade suhtes hoidis. Nüüd mil ta on ruun, on ta lihtsalt oma mõnusas olemises, aga Teeba ei salli teda siiani, olgugi, et nüüd on küpsest täkust saanud munadeta poiss ei lakka ta sellegi poolest oma antipaatia avaldamist. Muidugi, Lips kardab tedagi. Kui rääkida hobuste omavahelistest suhetest, siis Teeba ei ole teda Liptoni toomisest teda omaks võtnud. Ja pole ka Liptonist varssa toonud. Teebal on olnud kõigest üks järglane, keda hetkel siis müükase ehk siis otsitakse uut kodu. Kena loom, aga kahju, et nii on läinud tal. 
Mu enda perekoer Sofie pures pisikest poiss kollit. Nüüd pean jälle raviga teist poputama. Seekord ei põgenenud Blue enam peitu vaid jooksis oma valu kohe mulle näitama. Väga kannatlik kätiumine aitas tuvastada tema probleemi koonu piirkonnas. Väike suhtlus vetiga ning saanud väiksed juhised millist ravi korraldada võin. Eelistan enne konsulteerida, kui midagi korraldan.