28. oktoober 2014

Ühtepidi mõnus, et ilmad soojemaks pöördusid ja eila õhtune lõkke tegu meenutas jällegi karjasepõlve. Lõke, loomade rahulolu (nendel puudub muretsemise meel, kui neil kõik korras). Vaadates lõkketuld hetkeks, sai  enese kõigest välja lülitada ning tagasi lapsepõlve naasta.. See oli armas aeg pimedad oktoobri ja novembriõhtu tunnid lõkke ja lehmade keskel mööda saata. Kui ilm lubas lugesin veidi ka raamatuid, nii kaua, kui kojunaasmise tund käes. Ja nii mitmed aastad, kui loomad esimeste külmade järel sisse talvituma jäid. 
Eks loodan oma sisimas, et ehk saan ühe hobusegi müüa, et rahasid liigutada. Vaja autole väike tehniline remont teha enne talve (laagrivahetus ja oli veel üks jubin, mis läheks maksma kuskil nii 50 euro ringis). 
Meenub mullegi oktoobrilõpuga oma esimese hobuseost.  21 aastat tagasi 29. oktoober, Vana-Kaiu taga metsade keskelt ta tõin. Peetrimäe Tiidu käest ostsin. Oli küll teine broneeritud Avo Klemmeri (Juurus tuntud ratsasportlane, kes kunagi Kalju Laiapeaga koos võistlusi Suluperes korraldanud) poolt.
Oii kui palju aega tagasi see küll juhtus. 21 aastat on täis saamas. Kevadel täitus abikaasaga abielu sõlmimisest 20 aastat. Hobune oli enne, aga mehe vanematel jälle saan, mis seisis kasutult lakas.
Meenutan väheke toda aega, elasin-töötasin tol korral Põlliku külas ja Vana-Kaiu ning hobuse elamise-olemise juurde oli kuskil nii 8 km. Oli ka esimene pikem külmaperiood, kus maapind külmunud ja farmi loomi enam välja ei lastud. Ja nii mälestus pilt tarretunud, kuidas sõitsin selle edasi-tagasi otsa 16 kilti kokku rattaga maha. Ehh, mõnus mälestusetunne valdab... küsisin bossilt palgaettemaksu, sain selle ning hobusetranspordi korraldasin ka ühe kohaliku veokijuhiga, kes küll elas Vahastus.
Ja kuidas veoga oli, eelmine päev juht teatas, et tuli ette ootamatu vedu, mis oli kuskile kaugele vaja teha ning jäin kurvaks.

Mõlgutasin ööotsa mõtteid, kellega tuua. Hommikul olles tööga ühele poole saanud ja korterisse naasnud pikali visanud. Kui korraga kuulsin koputust uksele. Hüppasin voodist, õnneks olin riides. Avades ledsin eest kena nägusa nooremapoolse meesterahva, kes tutvustas ja küsis, et ,,kas me hobust ei lähegi tooma", mina muidugi kohkunud ja imestasin kohe, et kes saatis mulle tolle inimese ja kust ta teab, et mul vaja hobune tuua Vanast Kaiust. Egas miskit, polnud mul aega pikaks päringuks, tõde selgus sõiduajal. Oli lihtsalt külma ilma tõttu pikk sõit edasi lükatud ja sellega seoses ta mõtles, et aitab mul hobuse siiski ära tuua. Oii olin väga väga väga õnnelik. Kõik sujus ilusti, hobusele panin enda ostetud uued päitsed pähe, ka Tiit aitas koos autojuhiga. Hobuse farmi juurde toonud ja maha laadinud (tegemist kasti autoga, kus siis loomaveoks kohandatud kõrged ported ümber). Esimesed päevad ma elasingi ainult hobusele. Ja kui lähenes vanaisa sünnipäev, mis siis novembri alguses. Ei julgenud ma kellegile sugulastele iidsatada, et ostsin hobuse. Muidugi sugulased olid omakeskis sünnipäeva lauas aruteluks võtnud, et miks ma ei tulnud ja miks ma ei soovinud õnne... Ja pärast toda sünnipäeva helistas vanaisa lõbusas meeleolus ning ütles midagi sellist, et igatepidi mu saladus perekeskele avalikus tuli. 
Vanaisa jutt mulle telefonis, ,,mis sa ikka varjad, tean, et ostsid hobuse". Küsisin vastu, ,,kust sa  tead?" Vanaisa vastu ,, ega ma teagi, lihtsalt arvasin". Ja olingi vahele jäänud, aga toda juhtumit võeti naljaga pooleks, eks mu lähedased teavad ja tunnevad mu nõrkust loomade vastu ja see oli niigi mu kauaaegne unistus oma hobune osta. Ma ei tea, miks mind valdas tol korral hirm oma ostust mainida lähedastele. 
Kas saamata jäänud toetus rasketes olukordades oma lähedastelt. Kuid tänu sellistest olukordades olen teadlikuks saanud, et mida olen võtnud endale koormaks vastutan ka 100%. Hetkel ja soovin lihtsalt ühele noorele hobusele uut omanikku või talli, kus ta saaks oma potensiaali täita. Mul hetkel veel noori peale kasvamas ja tavaliselt teen selektsiooni oma arvukast hobuseltskonnast, keda soovin alles jätta ja keda müüa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Süva lihased ja milleks on neid vaja.

  Süvalihased on väikesed lihased suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnavöötmes, lülisambal ja õlavööl saame seista püsti ning ringi ja...