19. juuli 2014

Kiire nädal jälle möödas. Kahel päeval koolitusel osaletud ning kiirpingeid talutud, metsamatku juhitud. Iga kord ei pea juhtuma õnnetusi, Kati sai endale tugeva ratsaniku, kes oskas juba hoida nii ratsmeid kui distantsi. Õieti Katile meeldib rivaalitseda. Ja temaga tuleb oskustega ringi käia.
Jalg on okei, natuke annab tunda, aga joosta veel ei saa. Mis juhtub, kui elu on nagu jänes, mis eest ära jookseb. Unustasime orienteerumise ära. Mul juba kolmas metsajooks see aasta mis jääb vahele.
Eile sain väga häiritud, kuna plaanisin viimase heinatüki lõpuni niita, kuid jah seda ma ei saanud. Külalised käisid ja sai need veel edasi juhitud tuntust parvematka kanuude ja vesiratastega sõitma.
Täna pool päeva möödus väsimusega võideldes ja suutmatus midagi teha. Meenutas mu elu-olu rohkem nagu teokulgemist mööda maad. Proovisin niita, poest ostsin energia jooki, et väheke energiat saada, kuid ei mõiganud ei poole ega tunni pärast. Ühe ringi suutsin trakaga siiski niiduvaalu maha vuristada, kuid seda mida saaks tööks nimetada ei olnud õiget indu. Käisin kodus, põllule tulin autoga, kust võtsin magamiskoti ja viskasin heinamaa serva suure kuuse vilusse magama. Jäingi mingi imeväel pooleks tunniks sügavasse unne. Kui virgusin oli teine olemine ning asusin vaikselt toimetama ja kiidan, lõpetasin päeva edukalt. Poeg võttis niiduki tagant ja käru järgi, homme kui ilma peab juba vedama hakkama. Loorehaga mingi aeg kokku riisuma.
Sel nädalal Tassaga ratsutamas käies sain aru, et pean jälle hankima parmude peletamiseks sobiva preparaadi. Mida ma muidugi eile juba tegin, tellitud mootorsae saatsin tagasi. Jätkan otsimist edasi, arvan et kui ükskord kiired ajad möödas, siis linna juba profitööriistade kauplust külastama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

  Täna on siis Suur Reede mu vanavanaema surmast saab juba 20 aastat. Nukrus poeb hinge...mõni päev vahet läks vanaisa järgi (vanaisa jaoks ...