Ilmataat oli siis kitsi meie piirkonnas sademete jagamisel. Lootsin, et ilmateate järgi ikka mitu päeva sadu jagab, aga tundub, et ilmaennustused ei pea viimasel ajal paika. Eile mõtlesin kas minna niitma või mitte, kuna hommikune vihm tegi mingil määral rohu märjaks. 
Kõige toredam täna hommikul, et laborisse DNA proovi saada pidin minema täku laka karvadest mõned 50 jõhvi tõmbama, kui mu segavaks faktoriks tekkis Ethel, kes kaitses nagu enda omandit täkku minu eest kõikvõimsate liigutustega... jubee. Haarasin enese kaitseks, et saaksin võtta olulised proovid lakast. Õnn, et vitsake hoidis kaitsja eemale. Kuid mind saadeti nii muuseas kontrolli mõttes väravani. Kindlasti mõtles ise, et hoian igaks juhuks silma peal, et see mu kallimat ei viiks ära. Tundub, et võõras hobune on võtnud karjajuhi rolli üle.
Eile avastasime lastega, et keegi hobustest oli hammustanud Herta kintsule korraliku marrastuse õnneks mitte sügava (pindmise), aga nähtava. Hea, et on olemas kaasaja ravimite hulgas alumspray mis aitab eemale hoida kärbseid jne. Hommikule enne tööle minekut veel haava kontrollides, et kuidas kulgeb paranemine. Tundus, et tekkinud oli haavaümbruse paistetus, eks näe. Mulle ei meeldi suvised haavad kunagi ei tea millise pöördelise kulu võivad võtta. Kui algab paranemise protsess siis okei, aga kui tekib mädane, siis pidev puhastamine jne. 
Uurin ja otsin hetkel noorkanu, et karja uut täiendust tuua.