Mainin, et olen tänavu aastased jõulupeol osalemised ära jätnud. Ei meeldi kiirustades hobuseid toimetada. Kõiges eelistan rahulikkust ja tasakaalu, kui olen mõtlemises, et pean sinna ja sinna jõudma, lähen pingesse ja siis kipub igasuguseid ebameeldivusi teele kerkima. Kodunt välja minnes, peab leidma aja veel kasimiseks ja korrastamiseks. Praegu on see teema, et leida lahendus silorullide lammutamisele. Kui homme töölt koju lähen otsin ülesse trengid, et teha veel üks katse, kas Herta on võimeline tirima poolikut rulli. Mu enda mõistus tõrgub vastu võtmast, ehmatada looma ligi tonni kaaluva silorulliga. ...võib olla ka tiine. Käitun siiski temaga küllaltki tähelepanelikult. 
Lapsed üks päev mainisid, et järgmine aasta teeme kindlasti Lipa küla heinamaadelt heina. Üks kõik siis mis traktoritega juhtub on alati kodu lähedalt vedada hobusega. Isegi lapsed saavad vedamisega ja hobuse ettepanemisega hakkama. Kui pidin olema koolis siis lapsed käisid hobusega vedamas ja külainimesed imestasid, et küll on lapsed, et saavad ise hobusega hakkama ja veel heinaveoga. 
Ei ole töid mida ma ei oskaks hobusega teha. Kui hea hobu, kes ees ja ei karda on alati heaks kaaslaseks metsas, heinamaal, kui ka põllul. Hertal on veel üks hea omadus, hoiab kodu, ükskõik kuhu noored hobused karja viivad, kui Herta saavutab karjajuhi rolli, siis toob ta karja tagasi koju.