7. detsember 2012

Lubasin koer Tommy loole järje kirjutada, kuid mis hetkel pidurdab oleks nagu talve väsimus. Julgesin väsimusest rääkida ka töökaaslasele, kes mainis sama. 
Viimastel päevadel olen püüdnud leida lahendust mind painavale väsimusele. Hommikut on väga raske alustada, selline uimane ja kuidagi raske tõusta. 
Ostsin siis mingid lahustuvad ja komplekssed vitamiini tabletid (eelistan lahustuvaid tablette). Kuid tundub, et ka nendest ei ole abi olnud, pigem kehvemaks muutus enesetunne. Täna otsustasin kaalukalt toormarjadele üle minna. Eks näe, mis kasu on nendest üles sulatatud kodumaasikatest. Suhkruta ära söödud. Lastele ostsin igale oma purgi c-vitamiini. 
Isegi heina alla viskamine tekitab korraliku hingelduse ja pärast heinte vedu hobustele on nahk läbi märg. 
Sofije tundis täna ennast juba suurepäraselt mängis hoolega, paremad suhted tekkisid Pipiga. Eile tekkis kahtlus tema toitmise osas, kuna ära toomise juures unus küsida, mida kutsikad süüa said. Harjumuspärase käitumise järgi arvasin, et parimaks on vast krõbinad... ehh kuid osutus, pärast helistamist, et siiski kodukootud toit see kõige õigem ole. Ja siis kui ma kutsikale lihtsat toitu laualt võtsin ja kaussi kallasin. Oligi asi selge, et see kõige õigem söök koerale ole ja mina arvasin, et kutsikas nukrutseb kodu järgi, et mu ostetud krõbinad ei sobi. Hetkel on veel Sassuga probleeme, kes kipub väheke urisema, aga püüame võimalikult vähe veel neid kokku lasta. Mis viga on suurel täiskasvanud koeral väiksele kutsikale liiga teha, kui inimese silma peal pole. 
Täna siis Titt Anettile lõpuks kiip ja joonistus tehtud. Kui seda tehti, tahtsid kohe ka teised hobused pildile tulla. Eks nende uudishimu on piiritu, mis ühe karjaliikmega tehakse. Amanda meie pisike kasiuhobu, see ka uudistas siis vetikat, et mis teemaks, et tema sõbrannaga ettevõetud on. Anett käitus suurepäraselt... vet arvas küll, et peaks sisse viima. Kuid ma arvasin, et pole mõtet, et see selline rahulik loom, et see ei saa aru, et mis temaga tehakse ja nii see ka oli.  Ennegi on öeldud, et mu loomad on harjunud selliste lihtsate käsitlemisvõtetega. Sai räägitud herr Raigo Kollomist mainisin, et mulle väga meeldib temaga see koostöö ehk siis tegevuste kulgemine nende seltsis on kiire olnud. 
Oleksin pidanud täna õhtuks ühe arutleva esseee valmis kirjutama, kuid mõte ei töödanud ja nii jäi  seegi tegematta. Mida ma vajan hetkel...? Täielikult suur küsimärk...?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tõsilood elust enesest.

  Ei oska nutta ega naerda, kui kuulen inimeste arulagedaid vestlusi teemal. Kui vana on üks või teine loom. Mõnede inimeste vestlusest on k...