28. juuni 2012

Saigi õnne kombel tänane päev läbi ja ühele koerale me ikka kodu ei suutnud leida ehk siis kellele kuulub. Mõttes mõtlesin ja ohkasin vaikselt, et miks mu koerad ei ole isaste murdjad.
Hobused said korra lahti, minu viga. Õnneks ainult neli hoost olidki need, kes jalga lasid, aga üsna pea koju tagasi tulid.Kodus olevad hobused ju hirnusid ja ei tahtnud, et mõned kabjalised vabadust maitsevad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Eile siis toimus meie 1.mai    ratsamatk Purku külla Järvakandi mõisa küüni volbripäeva laadale. Täitsa põnev oli ja rahvast palju. Ega meid...