26. mai 2012

Vääriselupaigad, muinsuskaitse ja looduskaitse objektid...

Sai osaletud keskkonnahariduse raames, looduskaitsekuuga seoses loode Raplamaa keskkonnatähtsusega objekte. Giidideks oli Uno Treier  ja Taavi Ehrpais (tutvustas Vardi metskonnas eksiteerivaid loodusväärtusi. Teekond algas Vakra jahimeeste rajatisest (katusealune-kus kohaliku jahiseltsi liikmed pärast jahi lõpetamist oma tegemisi ja päeva sündmustest jagavad). Lähedale jäi veel allikad. Metsa rüpest leidus veel metsavenna punker (kohalikud mehed rajasid koolilastele näidiseks) ja teine mis Vakra muinaslinnuse järsu nõlva sisse rajatud, eks kunagi nõukogude võimu eest peitu pugenud pere. 
Vardi jahiseltsi kütiliini vaatlus, mulle meenus kohe võrdlemiseks Rootsis nähtud sama süteemis rajatud kütiliin.
Kahju on see, et unustasin fotoka. Meelest on läinud 18- sajandi lõpus ja 19 sajandi oma pea 6 aastat eksisteerinud koolimaja nimi.
Sai tutvutud Vardi looduskaitsealaga ning selles peituvate saladustega... eakad männid ... vanus ulatub pea 200 aastani ehk täpsemalt on neile pakuti 190. Ohkima võttis nähtud varjualuse loodusjõududele allajäämine ja kajas mitmete mõtetes, et kes sellega peaks tegelema ja selgus, et kõik ülesanded on antud RMK-le ehk siis nende vastutus alas on looduskaitsealade rajatiste korrasoleku eest. 
Laukna piiri maile jõudes palus Uno jälle hetkelist peatust, et näidata vaigutus lanki. 
Lõuna paus peeti piisavalt Juurimaa talli läheduses kunagises Vinguti paemurru karjääris, kus nõuka ajal peeti jaaniõhtuid. Ja talli lähedalolu tõestas ka viimati mainitud loomade jäljed. 
Uno on lahe selle poolest, et ta oli üks paigal püsimatu ja käis pidevalt ringi esitades küsimusi või  läbi oma avatud silmade tekitas uudishimu kasvavate taimede kohta. Ühtepidi meeldis see päev, kuna see aitas tuletada meelde kõike õpitud. Kõige rohkem tekib ikka eksimused kõrreliste heinataimede määramisega.
Lõuna pausi lõppemise järel sõit jätkus Paka mäele (vabandage mitte Raikküla valla Paka mäega segi ajada-sain mina teada, et midagi sellist asub sama nimelist asub ka Märjamaa vallas. Ikka taimed ja Uno keris üpris põnevaks. Katkujuur http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=103; ojamõõl http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ojamool.htm; kõige rohkem tekkis diskussioone ja arvustusi paakspuu ja türnpuu erinvused ...http://www.looduskalender.ee/es/node/8187.
Sipa pärn...
Mis soost on kadakad ja miks ühed tolmavad ja teine kõrval kadakas ei tolma...? Millised orhideed on õitsemas ... http://www.orhidee.ee/index.php?id=50; Ja mis kaitsekategooria alla kuuluvad, nüüd mil kui ma kirjutan seda, et tahaks siiski täpsustada; II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
Teise kategooriasse on arvatud 259 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse (näiteks järv-lahnarohi on loetud katteseemnetaimede hulka, tegelikult on ta sõnajalgtaim). Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki.
Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla.
Sama kategooria alla kuuluvad ka Sõeratse paane pealsel nähtud müür-raunjalg ja pruun-raunjalg.Esimesel sammul tungis ninna murulaugu lõhn. Seda leidus ohtralt ühe tee poolel. Sama kohalt paeproovi augu seinas lesis must-seatigu (tunnistan, et vähemalt pildi järgi sedasi välja nägi, ei ole sellel alal kompetentne, püüdsin nüüd õhtul õiget teolist määrata). 
Tänane päev oli meeleolukas ja sai miskit meenutatud, mis kuulub mu ampluaasse. Lisaks hobustele tahan üha enam ja enam ikka tunda loodust rohkem. Kui miskit taimedest meenub lisan siia nimekirja. Igal juhul korda läinud päev loodushariduse omandamises.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sajab lund...ja maa on valge.