14. veebruar 2012

Ilmataadi vembud ja külmetunud traktor. Kaks nädalat võttis siis aega, kui see külmast läbi lõhki kangestunud raudmonument õues oma mürina ülesse võttis. Juba eelmise nädala alguses uurisin probleemide sügavusi targematelt traktoristidelt ja siis kuulsin, et käivitamine vene traktoril külmaperioodi järgselt kehva pidi olema. Oma hinges lootsin imele, kuid tunnistan, et jumala imest jääb asi ikka kaugele. Tuleb tegutseda siiski oma mõistust kasutades. Muidu on nii, et kasu asemel võib asi tegelikkuses muutuda vanarauaks.Kolm päeva võttis nüüdki aega, esimene päev pliit, siis teine päev paar tundi pliit ja plekk vannis käigukasti kohale tehtud lõke. Ja siis teine pool lasi käigukastist vee välja. Arvata on et sügiseste vihmadega oli sinna kogunud enne külmade tulekut korralik sademete vesi mööda käigukangi vart alla voolanud. Märkasin enne külmi seda jama , kui vedasin viimati silorulle ette hobustele. Silo veetud, lasin hobused välja. Esimenesena jäi rehetoa ukse seisma Herta, kes ei mõelnudki ennast liigutada karjamaa suunas. Nii kui Testu õue sai võttis koge galopis kiiruse ülesse ja tormas tuhinaga karjamaale ja silorulle sügama. Nimetan seda sööda tervitus rituaaliks ning juhtlooma poolt kõigile selgeks tehtud, et tema hakkab sellest esimesena sööma. Kõik hobused olid oma moodi rõõmsad, kes ajas kedagi taga või vastupidi. Homme siis panen mõne suksu ette ja reetama ja jälgi külavahele tegema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

  Täna on siis Suur Reede mu vanavanaema surmast saab juba 20 aastat. Nukrus poeb hinge...mõni päev vahet läks vanaisa järgi (vanaisa jaoks ...