Aeg on kiire olnud, alustasin eelmine nädal vaikselt heinatööga.Kolme päevaga suutsin siis 1,5 ha maha niita. Minu jaoks nöökis niiduk nii kapitaalselt, et võttis isu õhtaks heinatööks ära. Pika palumise peale siis abikaasa lõplikult ka ära neetis, muidugi pidin käima Raplas, et tuua neete, terasid ja sõrgu jne. Mõningad asjad teen ise.
Söödast on mul valmis silo.
Eile sai siis teine koorem heina lakka ja maas on veel ühe koorma jagu. Täna peaksin jõudma veel 0,5 ha kaarutada. Kuid kindlalt ei riski, kuna ilm väljas on jahe ja pilves. Vaatan päeva poole.
On asju, mida ma ei suuda hetkel üldse rääkida, hinges valitseb lein. Kaotus poni näol, keda ravisin ja üle eile uuele karjamaale lastes koos karjaga sai ta minu teadmata tiirud. Siis selle tagajärjel veel sooltekeeru. Ma lihtsalt ei suuda rohkem edasi rääkida. Olin ise juures, looma surm kellesse kiindusin veel rohkem, kui ma teda ravisin. Kuigi eile hommikune kõne ühele tohtrile, kes ütles, et sooltekeeru puhul muu ei aita kui magama panek. Ma tegin kõik mis suutsin... käisin tõin veel ühe rohu, mis näitas, et selle rohu süstimisest kasu ei olnud. Kõike siin detailselt kajastada ei taha, elasin seda lihtsalt rängalt üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar