Juba novembrikuu keskpaik. Aasta lõpp täie galopiga lähenemas. Kas tuleb lund...? Kui palju seda tuleb...? Eelmise aasta talv oli omaette kogemus. 18.detsember oleks oluliselt väga vajalik nii lund kui ka paraja temperatuuriga külma. Eks ennegi on jõulude ajal vankri sõitu tehtud. See pole see, mulle meeldib saani või reega rohkem liikuda. Ikka nagu vana aja liikumisele loomulikum.
Paaril päeval pidi mulle helistama Ahnepere talu peremees Ivar hobuste pärast. Iga kord kui mul hobused metsas aia lõhuvad, siis ringiga jälle Ahnepere aia taha välja jõuavad. Ennast paneb pahandama. Päss on see, kes hetkel oma oskusi aia lõhkumisel demonstreerib. Terve suvi möödus nii, et hobused välja ei jooksnud, aga et hilissügis ja ilmamuutus on alati vist (vanarahvas räägib kuufaaside muutusest)üks rände põhjustajast. Eks osa hobuse metsikust loomusest lööb välja.
Herta on nii lahe, küll ta on vanaprouast Huvi seltskonnas või siis oma suure egoga Pauliine seltsis aega veetmas. Kui Paulal tuleb isu karjamaal galoppi teha, siis Herta püüab temaga sammu pidada. Huvi vaatab oma vanaaduse väärikusega noorte kappamisi ja üritab rahulikul ilmel söömisele keskenduda.
Paaril päeval sai tõrksa taltsutamisega tegeletud. Kes on tõrges...
Minu heinarullid, paari rulliga on nii palju jama olnud, ühe pleki pealt kipuvad ikka maha veerema ja selle tagasi panek nõuab jälle traktori lahti haakimis,et rull jälle tagasi veeretada.