4. oktoober 2010

Plaani on veel võetud, teha selgeks miks kipuvad Herta ja Teeba oma päid väga rapsima... milles on probleem? Hetkel kahtlustan hobustel valesid suuliseid. See, et Paula mind tahtlikult maha viskas ei imesta ma üldse. Kuid tagasi tee Sillaotsalt ehk siis viimased 5 km osutus minu ja Paula vahelise suhtele kõige pingelisemaks ja koostöö õppimise teekonnaks. Lastel lubasin koju minna ja ise jäin noore hobusega meelega maha, et tegeleda tema isikliku probleemiga. Alguses närviliselt oma emotsioone ohjeldamatult väljendades igat sorti keha keelt mulle demonstreerides. Kaifisin igat hetke Paulaga koos olles ja kui meil oli veel kahekesi veel minna 2 km, hops nii maha rahunenud, et Paula toetas juba mind oma keha najal. See oli lahe, usaldus kasvas meie kahe vahel mõne hetkega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ja ongi suur sügis käes.

 Ilmad mõnusalt jahedad ja päike näitab oma sügist palet.  Selja taha jäi rattamatk Rootsimaal. On ala, mis mind tohutult köidab ja olen val...