10. jaanuar 2010





Alustan järgmisest nädalast aktiivselt saani sõitudega. Loodan Teelest treenida uue hobuse, kes ees käima hakkab. Siiani on ta sellega edukalt hakkama saanud.

Imetlen ja kiidan hobust iga edukalt sooritatud sammu eest. On pärast mida meenutada, ühtlasi meenub alati kuidas ma õpetasin kunagi vanemat hobust, keda oli ainult ilu pärast kodus peetud.
Paljud tuttavad ütlesid, et ma ei saa sellest hobusest asja.
Kuid tunnistan, sain hakkama, saani ja vankri ees oli ta väga kärme liikuma. Kui puudus vajalik tehnika ja tellitud traktorist ei jõudnud alati kohale, siis mõned kergemad tööd, mida sai siis hobusega tehtud. Olin siis kodune inimene ja aega alati käes. Eks nads pinget kruvis just ettepanek, kuna ma ei teadnud õigeid võtteid ettepanekul, siis õppis vitsa abil iga kord aiste vahele astuma.
Eks iseloomus peitus veidi jonnakust ja vastuhakku, kuid hobuse vanemaks muutumisega muutus iseloom paljuski.
Mida ma jagan kõigile kui hobusega on olemas koostöö, saab ka kärme hobuse olmust oskuslikult ära kasutada. Tarkuse ja suhtumisega, vigu tuleb vältida, neid ette näha siis on ka õnnestumine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

  Täna on siis Suur Reede mu vanavanaema surmast saab juba 20 aastat. Nukrus poeb hinge...mõni päev vahet läks vanaisa järgi (vanaisa jaoks ...