19. oktoober 2009

Leidsin endale uue kirjanduse, mis seletab lahti hobuse sise maailma. Kuigi ma tunnetan mingi ürgse vaistuga, ma ei ole seda suutnud panna sõnadesse.
Nüüd kus ma leidsin kirjastus Pilgrimi raamatuletilt värskelt ilmunud " Ühenduses hobusega " elutarkus mida jagavad hobused autoriks inglanna Margrit Coates.
Olen alati hämmingus, kui näen inimestes hirmu hobuse ees. See on minu jaoks kummaline, mis toimub. Alati küsin, et miks nad kardavad? Otsese kontakti loonud, selgub hirmupõhjus. Aukartus selle kõrge intelligentsiga looma ees.
Eile õhtul vaatasin foobia saadet, mida juhib Kristjan Jõekalda. Hirm on kohutav valitseja, eile oli mul töö juures selline olukord, kus üks hoolealune oma mõistuse ja arusaamise juures jalga tahtis lasta. Iga üks kes oleks seda olukorda kõrvalt vaadanud ei oleks seda mõistnud.
Ma ei tea, kust sain ma tarkuse tema tagasi toomiseks. Kuna ta käitus ähvardavalt ning rusika kangelasena. Kombeks on tal kasutada kõike: käsi, jalgu, hambaid jne. Meie hooldekeskuse osa personalist kardavad teda. Mul jah kukkus asi nii naljakas välja. Tema oma tigedusega ja mina oma huumori meelega. Lõpuks selle kurjuse hunniku tuppa puksisin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tõsilood elust enesest.

  Ei oska nutta ega naerda, kui kuulen inimeste arulagedaid vestlusi teemal. Kui vana on üks või teine loom. Mõnede inimeste vestlusest on k...