Ahm. Kas Eestit taasasustanud liik või elav legend?Peep MännilMetsakaitse- ja metsauuenduskeskuseUlukiseire osakonna juhatajaViimastel aastatel on tulnud palju infot ahmi vaatlustest Eestis. Enim on ahmi vaadeldud Pärnu, Viljandi ja Rapla maakonnas ning Saaremaal. Möödunud kevadise ruutloenduse käigus loendati ühe ahmi jäljerida Pärnumaal. Saaremaa ahm jõudis ka möödunud sügisel mitmel korral meediasse. Isegi Saaremaa keskkonnateenistuse poolt välja antud jahinduse ja kalanduse bülletään mainib ahmi, kui saart asustavat liiki. Kas tõesti on ahm Eestit taas okupeerimas või on siiski tegemist varjusurmast tõusnud legendi elustamisega?

Ahmi hüpperada sügavas lumes Põhja-Karjalas. Autori fotoKus ahm elab?Ahm on põhjamaise päritoluga liik, kelle tänapäevane levikuala jääb 60ndast pikkuskraadist põhja poole. Ahm elab Euroopas Fennoskandias ning Venemaal, nende koguarvukuseks hinnatakse Euroopas umbes 2000 isendit. Praegused Eestile lähimad ahmi elualad jäävad Narvast enam kui 500 km kaugusele kirdesse. Kui varemalt hõlmas ahmi leviala ka Eestit, siis viimasel aastasajal on tema levikupiir liikunud meist aina kaugemale (joonis 1.). Viimasel kolmel aastakümnel pole ahmi loendatud ei Leningradi oblastis, ega isegi Karjala lõunapoolsetes rajoonides. Ahmi leviala taandumist põhja suunas põhjendatakse peamiselt tema madala kohanemisvõimega aktiivse inimtegevusega aladel. Kui veel kolmkümmend aastat tagasi võis ahm meile eksikülalisena vabalt sattuda, siis praegu tundub see olevat ülimalt ebatõenäoline. Ahm – kas jõhker murdja?Ahm on enamasti raipetoiduline loom ja iseenesest kehv murdja, kelle murdmisosavust võib võrrelda karu, aga mitte hundi ja ilvesega. Jutud ahmist, kui jõhkrast murdjast, on pärit põhjast, kus talveperioodil pole tal peale põhjapõtrade eriti midagi süüa ning kus ta on soodsate tingimuste korral murdnud neid korraga palju. Lumevabal perioodil toitub ahm lisaks raipele ka väikesematest imetajatest ja lindudest ning suuremat saaklooma ei murra. Ahm võib oma levikualal olla teiste, ka endast tugevamate kiskjate, nagu karu või hundi, suhtes saagi kaitsel agressiivne. Seda just talvel kui toidubaas on limiteeritud. Ahmi elu sõltub seal sel ajal enamasti hundist, kes murrab põtru ja kelle toidujäätmeid ahm kasutab. Ahmi elu on seal selle tõttu ka pidevas ohus, sest ega huntki oma saagist niisama loobuda taha. Agressiivne käitumine tundub siiski olevat parim võimalus ellu jääda. Kui ahm elakski meil, toituks ta peamiselt raibetest ja väikesematest saakloomadest, mida mõlemat siin laialdaselt leidub, ning tema mõju sõralistele oleks marginaalne. Kellega sarnaneb?Ahm sarnaneb meil elavatest loomadest välimusest kõige enam mägra, kähriku või karupojaga, aga ka mõne segavarelise koeraga. Jäljed on kärplastele omase viie varbaga ning vähemalt 10 cm pikkused. Liikumine on sarnane nugisega, kus kärplastele tüüpilised hüpped (joonis 2) võivad vahelduda tippiva sammuga. Meie oludes võib ahmi jälgedeks pidada mägra, saarma või nugise suureks sulanud jälgi. Ahm Saaremaal?Samavõrd ebatõenäoline, kui on ahmi sattumine Eestisse, on tema võimalik sattumine mandrilt Saaremaale. Kui viimase kümne aasta jooksul ei ole mandrilt Saaremaale sattunud meil arvukalt esindatud ilves, hunt ega karu, miks peaks siis see ahm, keda meil ei tohiks üldse olla, sinna minema? Mitme peata metskitse leidmist Saaremaal on põhjendatud ahmi tegudega. Saaklooma pea on kiskjale, sealhulgas ka ahmile, üks vähem atraktiivsetest kehaosadest üldse, sisaldades suhteliselt vähe energiarikkaid kudesid. Pea on üks viimastest kehaosadest, mida söövad ka meie tavalised kiskjad ilves ja hunt. Peata leitud metskitsed tuleks aga surma põhjuse väljaselgitamiseks korralikult üle vaadata.Kogu eelnev jutt on teoreetilist laadi. Kuigi ahmi olemasolu Eestis, eriti aga Saaremaal, on väga ebatõenäoline, ei saa seda siiski välistada. Kuigi olen kindel, et enamus vaadeldud ahme on olnud mõnest teisest liigist, peaksid asjatundjad igal juhul ahmi kohta tulevat infot võimaluse korral kontrollima. Ahmi jäljed oleks piisav tõestus tema olemasolust siin.