Käidud siis, Varbolas. Lootsin leida linnuse jalamilt eelmise aasta XV aastapäeva tähistamise korraks valminud skulputure leida "Neli kuningat", kuid peale uue vaatamisväärsuse kohta sain infot töö juures lehti silmates, et peatselt puupäevade lõpus, viiakse Toomas Ehrpaisi mälestuseks vermitud pink ka minema. 
Tegime lastega linnuse sisemuses tiiru, siis skulptoreid ikka oli, kuid see aasta oli eelmisega võrreldes ikka vähemast vähem. Tundsin, et see aasta pole mul miskit kaotada. Kuid järgmiseks aastaks lubasin lastega aga nädalaks ajaks tulla. Isegi telkimis alal oli natuke trimmerdatud telkimis kohtadeks, aga mitte suurelt.  Kuidagi kesises seisuses oli see puupäevade organiseerimine. Pildid uutest taiestest panen siia hiljem ülesse. Selgus, et tütre Aade fotoka aku oli läbi ja seetõttu pidi leppima kahe lapse mobiilis eksisteeriva fotokaamera ülesvõtetega. Kuna mul veel seisab 48 tunnine valve, siis tegelen veel mõtlemisega Sassu käitumise analüüsiga. Püüan leida oma koera käitumisele selge ja otstarbeka lahenduse. Sellest hiljem, kuid asi võib võtta tõsisema pöörde. Probleem seisab selles, läksime eile lastega kodunt, siis abikaasa lasi Sassu lahti, kes siis oli muidugi naabrite juurde läinud, aga teada miks..? Seal on koer, kelle suhtes saab ta olla dominantne. Ja ära süüa teise koera toit. Vahetult enne ära minekut panin koertele söögi ja peale selle veel kanadele.  
Kui naabrikoerale antakse suure poti täie kaupa krõbinaid, siis Sassule võib asi väga kurvalt lõppeda. Esiteks kimbutab juba ülekaal ja teine asi krõbinad paisuvad ja tekitavad pärast söömist koerale suuri vaevusi. Et koer keeldub liikumast, kuid mida teha spanjeli meeletu söögiisuga...? Ja kuidas koolitada mitte käima naabrite juures. Püüan leida lahenduse...

Tänasest algas Varbolas puupäevad XV

Need pildid panin siia eelmise aasta kaustast, kui ma reedel ükskord sinna jõuan, siis saavad ka värskemad pildid siia. Fännan täiega puupäevi ja metsandus valdkonda ülekõige. 

Ja tänagi mõtlesin sellele, et nii kahju, et ei saa osaleda sellel.

Bioneer - Poollooduslike koosluste kaardikiht nüüdsest avalik Maa-ameti geoportaalis

Bioneer - Poollooduslike koosluste kaardikiht nüüdsest avalik Maa-ameti geoportaalis

Iga päev mind saadab mu salajane laul...

Õnnelik selgus: Jeesus mul on
Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn
Jumala laps ja Kristus mu vend
Sellest on küll, see õndsaks teeb mind


See on mu ainus juubeldav laul 
Issandat kiita päeval ja ööl
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl


Tegelikult laulan seda laulu alati heinatöö ajal, kui alustan või lõpetan. Meeldib üksi lõõritada, nii et ma metsa elu ei häiri.
Tegelikult mu hing hõiskab rõõmust. Kuna raske heinatöö on jõudmas lõpusirgele. Kuid üks tükk on veel maha niita ja siis pean mõtlema, mida teha 10 ha heinamaaga... mõte ... tuleb vist purustada. Hakkan uurima, keda võin paluda seda tegema. Eks näe...
Muidugi täna veel üllatus, Raamat lasi siis ka selle heina kokku rullida, mis maha sai niidetud juba pea 2 nädalat tagasi. Ja seegi hein mis tal maja juures maha niideti ka üle nädala tagasi. Püüdsin mõistada, kes siis rullis ja kes kaarutas.  Eks näe mis ilm homme on ja millal ma ühe väikse osa veel saan ära vedada. Isegi lapsed saavad aru, kui väärtuslik on meie hein, mille oleme oma jõududega hobustele varju alla saanud. Roheline, mõnusa lõhnaga ja ise pean seda täisväärtuslikuks. Olgugi, et aeg on juba seal maal, kus vanarahva tarkuse järgi nimetatakse, et traat on heinas. Tegelikult metsaheinamaadelt tehaksegi natuke hiljem... miks? Kuna see aitab säilitada maha pudenenud seemnete näol liigirikkust. Mulle meeldib metsaheinamaadelt tehtud hein veel sellepärast, et see sisaldab ristikut ja muid liblikõielisi.

Kas hakkab sadama või hakka...

... ilmad on keerulised, et kaaluda, kas minna niitma või oodata. Mina ei ole mallanud oodata ja ikka nii inertsist niiduk trakale taha ja niitma. Esimeste probleemide ilmnemisel siis kas jätan katki või niidan edasi. Vähemalt viimase niitmisega nii ma talitasin. Niitsin 1 ha kolm päeva. Mõni mõtleb ,, issand, et ainult heinamaal elan". Esimene päev kõhklesin, aga et mu niitmis teele jäi tiine poegimisküps nastik, kelle surma nägemine mõjus mulle õõvastavalt ja südant pahaks ajava olukorraga, et lõpetasin oma tegevuse. Ja järgmine päev läksin uuesti, aga siis purunes latti ja ülekannet ühendav keps = kindlasti mõtleb, et nüüd mao surm maksab  kätte, minu jaoks on sellised uskumused totrused. Teada oli, et see keps on minemas. Oleksin pidanud hommikul niiduki üle vaatama, kuid enda viga. Ja kolmas päev siis lõpetasin. Kuna tegemist loodusliku liigirohke heinamaaga, kus ülekaalus õitsev aasristik, hobumadara kaks vormi, harilik nõiahammas (vana rahva tarkuse järgi pidi olema see hea köhivatele hobustele, eriti veel leotis sellest tehtud, kuid kas see tõele vastab ei oska öelda) http://efloora.ut.ee/Mohni/species/596.html (liblikõieline). Muidugi kõrrelistest on ülekaalus lamba-aruhein.

Väga hea on teada, mismoodi kõlab harilik nõiahammas teistes keeltes

Märkus:

LA: Lotus corinculatus L. DE: der Hornschotenklee [U50260] FI: keltamaite [U50260]

Keelesuund:

inglise - eesti

 en

common bird's-foot trefoil

Keelenditüüp:

eelistermin

Allikaviide:

[U50260 ann I]

bird's-foot trefoil

Keelenditüüp:

sünonüüm

Allikaviide:

[U50272]

birdsfoot trefoil

Keelenditüüp:

sünonüüm

Allikaviide:

[U61013]

 et

harilik nõiahammas

Igal juhul heinatöö edeneb ikka sinna lõpu poole, aga eks see pool käsitsi tegu on vaeva nõudev. Vahe peal peab olema ka hea psühholoog oma teismeikka jõudnud noorukitega. Vahel on lust ja lillepidu, teine päev võivad ees oodata ootamatusi. Kõigeks peab olema valmis ja alati saadab kannatlikkus ja mõistmine kõiki ebaharilikke käitumisprobleeme.

Loodus miljööst.

Viimaste päevade sündmused on arenenud päris kiirelt. Eile tööle minnes, alustas rünnakut tundmatu koer, kel hambad paljastatud ja lõrises kummaliselt. Ja kaotasin seega liikumis kiirusest 20 min ja seepärast tööle hiljaks. Eks natuke tundsin ennast häirituna, kuna oluline on olla kohal täpselt õigel ajal. Kunagi ei tea, kes võib hoonesse siseneda ja siis peab ju nägema, kes on võõras ja kes on oma. 
Eile üritasin niitma minna, kuid kepsu pooleks murdumise tõttu jäi asi pooleli. Hakkasin mobiilitsi otsima inimesi, kelle juurde minna keevitama. Lõpuks, kui olin abikaasaga sellel teemal rääkinud, võttis jupid kaasa ning esimese kodus kuhu oli kodukutse kodumasina remondis... oletan seal siis ka see korda tehti. Kuid teine asi, abikaasa kinnitas kepsu tagasi niidukile, kuid ma ei hakanud 1.5 tunniks enam niitma minema. Mul oli trenn lastele tulemas. Eelistasin selle asemel kartult rohida. Ja kuna veel töö õhtu ka leidsin, et ei hakka ennast liialt väsitama (müra, vibratsioon jne.). Kõik sujus plaanipäraselt, kui ei oleks tekkindu konflikti küla peniga.
Viimasel ajal lapsed enam muust ei räägigi, et kummaline on, et see aasta pole peale kahe metsamatka hobustel toimunud. Jubeeee... kurb... tegelikult mõjub mullegi selline kehv seis halvasti. Olen harjunud suhtlema ning rääkima. Meeldib viia inimesi loodusse ja rääkida huvitavat või siis jagada oma teadmistest koha paiga lugusid inimestest ja sündmustest, mida olen kuulnud või lugenud.  Ja seetõttu ei ole ma ka lastega eriti palju saanud ka reisimas käia. Eks samas kehv suvi oma heitlike ilmadega on ka selliselt vast inimestele eemale peletamisena mõjunud... mõelda võin ma nii ja naa, kuid oluline on see, et kunagi ei tohi kaotada lootust. Amandale saime lõpuks sadula, aga peame teda sellega veel harjutama. 
Täna hommikul töölt koju tulles kolmel korral rattakummid purunesid, nii et koju lükkasin viimast km ratast käe kõrval. Öö töölt naastes ei pööranud ma magama vaid hakkasin kohe rattakumme lappima. Ühes asjas sain selgeks, et tagumise rattale pean ostma purunemiskindla kummi nii siselohvi kui välismantli, nii enam ei või, et ühel päeval kohe mitu korda torkab kas kivi või oks kummi augu. Samas see mantel nii õhuke, et käte vahel on võimalus seda töödelda. Need tehtud panin õhtul lapitud kummi jälle alla ning kotti tagavaraks jälle teise paari kumme. Peab jälle hakkama kaasas kandma rattaparandus tööriistu. Tagavarakumm ja pump on olemas, aga lapid on puudu. Õnneks olen koju varunud. Homme plaanime lastega minna maastikule ning Randale jälle sadulat selga - temast ei ootagi muud, kui sammu ja traavi hobust, kuna kopsudega probleem, siis eelistatud seisuses on tal rahulik tempo normaalne ja kuna puudub igasugune varasem treening. Peab kõike kaaluma ja jälgima, kuidas mõjub üks või teine asi.