Aasta lõpp läheneb.

 Täna on siis 29.XII.2024 detsember läks praktiliselt lennates. Uus aasta on teadmata ja uus... uued maksud tulevad. Kuidas hakkama saame, eks aeg näitab. Hirmuga ja vingumisega elada ei saa, eks esimesed kuud näitavad ära, kuidas uus aasta käivitub. Tõuseb tulumaks, käibemaks, paljudel olulistel tarbimistele lisandub hinnatõus. Kui ei tea kuidas elu kulgeb, siis pigem ootan tulemusi enda peal. Automaks, hoian hetkel hinge kinni, et auto peaks vastu uue aastani, saaks mõned olulised logisema hakanud detailid vahetada. Maal ilma autota ei saa. 

Meie hetkel oma teenuse pealt tasusid ei tõsta, kuid vaatame kuidas kolme kuu pärast olukord on.

Muidugi praegune talv on ikka loomadele super hea, sööta ei kulu nii palju, kui külmaga. Külmaga tahavad kõik rohkem energia hoidmiseks rohkem süüa. 

Edukat head vana aasta lõppu...mul lihtsalt pole aasta viimasel päeval aega siia midagi kribada. Mul teised kohustused.

 Üle mitme aja sai niimoodi kodus olla, kus peale minu enda ja noorema tütre kedagi rohkem polnud. 

Eile hommikul ilmataat värske lumega üllatas, siis sooja ilmaga seda tänaseks hommikuks ei jätkunud. 

Kodus olemise tähtsus järjekord algab loomadest, neil oleks tagatud söök jook kella ajaliselt. Siis kui pimeda ajale jõudis päev veereda, meenus enda tühi kõht, et nüüd peaks ikka omale ka mõtlema. 

Saigi poes käidud, seni jõudis Laura kringli küpsetamisega valmis saada. Ja kui koju jõudsin, kuna tühi kõht piitsutas tagant ja nii saigi ilma pidulikkusetta kohe sööma hakata ja nii kui lõpuks veel oma mugavasse asendisse teki sisse mässides, sai siis ülejäänud õhtu veedetud. Oodates, kuni ahi lõpuks soojust õhkama hakkas. 

Koristasin ning otsisin varustust, siis tegin lõket. Ja vahepeal söötsin hobustele kaera, kellele vaja. 

Ootan lund, et soov on proovida jälle Lembsu ja Cissut saani ette. Praegusel hetkel olen pidanud leppima tema rakendamist sadula alla. Viimased ratsamatkad on käitunud väga hästi, ei mingeid tülinorimisi ega õelutsemisi. Jah lund sooviks väga.

Eelmise aasta pilt 25.12.2023. väga lahe tegemine.

Ja jõulud lähenevad täis kiirusega. Näit. Esmaspäevaks jõudis mulle kohale, et nüüd viimane nädalavahetus oli kolmas advent...juba küsisin kolleegilt, kui pilk jäi kalendri kuupäevale pidama. Kuhu kadus mu viimane nädalavahetus. 

 Ilm oli väga heitlik, kui laupäeval kallas terve päev vihma, siis pühapäevased matkad ja trennid möödusid lumelörtsi sajus. Hobud olid tublid ja kliendid jäid rahule. Tagasi side oli kõikide poolt positiivne. Lubati korrata, vaatamata ilmale.

Täna sain kätte tellitud höövli laastud allapanuks. Ma naudin ja rõõmustan koos loomadega väga lihtsate asjade üle. Palju pole vaja, vaid pisukest kogust.

Eile sai lasteaeda treileriga mindud, seekord võtsin Kelluka poni lastele tunni läbi viimiseks. Haarasin veel peoga maiuseid taskusse. Kellukas astus julgelt treikusse, põhjus miks seekord treikuga kõikjal kattis jää. Juba hoovist välja minek osutus kahel jalal ikka parajaks välja kutseks. Esialgne plaan vankriga, kui olin kaadervärksi välja tirinud. Tegin siis heinamaal jää luuret ja selgus, et mul saab olema väljakutse rohke hommik lasteaeda minekuks. Helistasin ühele kasvatajale, et kui palju lapsi on, kuuldes et kolm. Pakkusin siiski sadulaga trenni tegemist. Ja kasvataja oli nõus.

Olles siis kohale jõudnud jäi meil aega üle uudistada ning Kellukal mõte, kuidas meelitada maiuseid minu taskust oma mokkade vahele.

Kui lapsed staadionile jõudsid, ulatati mulle nagu juba iga aastane jõulu traditsioon (mul suht raske siis välja minna kui toimuvad pidulikud õhtud). Kaks paberkotti, üks kott oli siis kingitus lasteaiast minule ja teine kott sisaldas leibu hobustele (meie kuivatame ja siis anname neile maiuspalaks). 

Ja ühe leiva paki osas kasvataja rääkis siis saamis loo. Laps kellele on väga pisike Amanda südamesse pugenud, siis vanemate abiga oli see pakk kleebitud päkkapikkudega ... See nii armas lapse poolt. Aitäh, lastevanematele, kes märkavad ja näevad lapses mingit huvi-indu millegi-kellegi osas ja toetus nende poolt on väga tervitatav. Samas tekitab südamest sügavat rõõmu, sellised tähelepanu avaldused.

Aitäh, kes on aidanud ja toetanud hobutunni jätkumist. Häid jõulupühi kõigile ja ilusat vana aasta lõppu karvastele ja sulelistele meie talu looma-lindude poolt!

Hämmastav, mis toimub viimasel ajal mobiili leviga. Mulle ei jõua kohale ei sõnumeid ega saa tihti inimesed kätte... nii juhtus nüüd kuller firmaga , kes pidi transama kaera koju. Hea seegi, et eile telefon helistamisega ikka reageeris ja sain oma kaera portsu kätte. Hobused kellele see väga vajalik said kohe ette. Iga kord enne söötmist panen kaera tunniks ajaks likku ehk siis paisuma. Ühele hobusele annan täiesti leotamata. 

Sai ühte matkarada käidud puhastamas täna ja küll see oli ikka ühe koha pealt täis kukkunud murdunuid puid. Mõtlesin, et kahju, et puudub vajalik abivägi kes tõstaks oksi eest ära, et saaks tüve jupiks saagida. Kui veidi aeglaselt teha, saab asja tehtud. Oksad on hästi laia ulatuslikud ja tüved oksa kohti täis. Kõige tüütum on tiheda okstega kaetud tüve laasida. Kahju, et metsa omanikud ise sihte ei korista. Jupitatud puu tõstan kõrvale, endale seda ma ei vea. Kuna koht kus sai sihti puhastatud on tihe ja ühegi põkaga ma sinna ligi ei pääse, isegi auto seisis kõige lähedasemas kohas (kõigest 3km, pidin tassima mootorsaagi koos kütte ja õliga kaasas). Vähemalt endal hea tunne, et pääsen jälle probleemi vabalt lemmik rajal liikuma hobustega. 

 

Kaer peaks ka kohale jõudma. Millal ei oska öelda. Kullerfirma ei helistanud eile ja jäigi kaer saamata. Ainult teade tuli, et mind ei saadud kätte...? 

Kena ilm ja nädala lõpus ootab advendi ratsamatk. 

Tegin siis selle 80 eurose kulutuse ja ostsin mentooli lakukausi hobustele.

Maitseb väga, lausa sülg tilgub suunurgast maha, kui pead tõstetakse. Lakukivi ehk soola mineraali kivi on varju all. 

Mu kahel kabjalisel köha tekkinud ja mentool on olnud hea  abiline köha leevendamiseks. Ühtlasi alguses lasen kõikidel maitsta, see paha ei tee kellegile. 

Mainin vaikselt ise proovisin ka enne ära, kui ette panin hobustele. Mingi aasta ostsin viie kilose laku kausi hobustele, see söödi suure karja poolt 24 tunniga ära. Sellepärast siis suurem kogus.

Leidsin fb lehelt 11 aastat tagasi tehtud saanisõidu treeningpildi. Head mälestused.

 Kui auto on pikalt remondis ja siis saab veel läbi ülevaatus. Sel juhul pidin võtma sellise teekonna, et tellisin seekord läbi e poe Agroshopist (Harjumaal) soola lakukivid, siis Agromixist maisijahu, kanasööda ja kaera (niikauaks siis, et saab ise kasvataja käest osta -kasvataja käest ostes odavam). Ja koera sööda Leedust. Ja kohale jõudmine, jälgisin siis kuidas mu pakid rändasid, soolakivi anti juba sama päev kullerifirmale üle, kui mu tellimus esitatud oli. Emaspäeval korral huvi pärast piilusin paki koodi järgi, kaugel mu soolakivid on...?  Ja teate... Narvas, järgmine päev juba nool oli Jõudnud Tartu (Agromix). Ja mõne tunni pärast saabus teade, et jõuab mu pakk kella 13 kohale. Ja muidugi ootasin pakki kannatamatult, teadmisega et jõuab kohe kohe kohale... kuid ei olnud ühtegi kõnet ega muud kui mingi kell saabus sms, mis teavitas, et teisipäeval enam ei jõua. Saatsin juba kuller firmale emotsionaalselt vaos hoitud kirja, et millal nad jõuavad...väga kiire. Koerte söök oli kohe loetud päevadega lõppemas.  

Nii kolmapäev, kui mul lasteaiapäev. Hommikul viskasin pilgu kullerfirma pakikoodi lehele, et kus pakid seisavad. Kogu värk seisis Tallinna lähedal kullerfirma auto peal. 

Olles siis kolmapäeva õhtul tööle ennast asutanud (käin tegemas lisatöid, et hobustele osta tarvilikke söötasid). Ja siis polnud mul ühtegi sõnumit ega kõnet Kullerilt...vahetult enne objektile kohale jõudes, tuli ootamatu kõne ja mis teavitas, et 5 min pärast ollakse kohal. Küsiti, et kas olen kodus, ütlesin jah, et olen (tegelikult polnud ja ma ei hakanud aktsendiga kõnelevale kullerile ütlema, et mina olen teel tööle ja kodus mul lapsed). Õnneks olin juba mitu päeva asjad korda ajanud (ühele tütrele raha üle kandnud - koera sööda välja ostmiseks). 

Ja järgmise päeva hommikul töölt naastes olin ma nii elevil nagu väike laps. Haarasin kohe kausid, et panen kaera likku ja hobustele kaera andma...aga mu üllatus oli suur, kui koti avades vaatas otsa põllumajanduslik kanepi seeme). Kohe võtsin kõne ja pooleks huumoriga rääkisin oma üllatusest müügijuhiga. Ja nende poolt tuli ka üllatusena, et olid saatnud vale toote. Ja nüüd pean kaera ootama, kuidas ma küll hobustele selgitan kaera puudust. Täna teavitati, et pandi teele kaks kotti kaera ja mina mainisin, et tegin ülekande. Agromixil on hea maisijahu, tooted mida olen nendelt tellinud on väga kvaliteetsed. Ja maisijahu, millest keedame koertele veel putru lisaks krõbinatele.

Kanepit ei hakanud tagasi saatma, segasin kanasööda hulka ja pool kotti jätsin metsalinnukestele. Nüüd ka nendel ju see aeg, kus nad inimesele loodavad.

 Ja ongi aasta viimane kuu käes. November lendas raketi kiirusel mööda vähemalt minule on selline tunne. Käia olen saanud laskevõistlustel, ratsaorienteerumis võistlusel. Nii äge tunne, et tänavu aasta viiest ratsa orienteerumisest suutsime osa võtta. Lõpp kokkuvõttes saavutasime 3 koha finaal võistlusel. Muidu võistluskorra koht oli meil tagant viimane, mainin vaikselt eks võidu janu oli suur, aga teades hobuse iseloomu. Siis ei saanud muud teha kui lõpp sammus võtta. Nii arvas Teeba. Tema arvas, et tuleks võistlus lõpp rahulikult võtta ehk siis edukast finisheerumisest puudus igasugune särts. Sellegi poolest oli minu jaoks mõnus. Muidugi lootsin, et hooaja lõpetamine väheke pidulikum on. Kuid see jäi tagasihoidlikuks. On minulgi oma unistus, oma piirkonnas ratsa orienteerumise võistlus korraldada. Muidugi sai ka vähe ikka trenni teha. Kuus paar korda sadulasse saada, et võistlema minna on ikka vähe. 

Muidu olen praeguse lõppeva aastaga väga rahul.