Eile siis tellisin Alvest pea 200 euro eest söötasid kanadele ja partidele. Hobustele mineraali pangesid (parem on võtta korraga rohkem, siis saab alati vajaduse järgi vaadata millal ette anda. Laku kive vase ja seleeni sisaldusega. Eriti suures karjas läheb rohkemalt. 

Välja kuulutatud ratsamatkale eriti palju huvilisi ei leidunud. Kuid midagi ikkagi. 

Reiu talli oüst tellisin uusi päitseid 60 euro eest. Mõned vanemad päitsmed vaja välja vahetada. Kuna Termikas lõhkus enda omad väga ribadeks, siis sai uued hangitud. Nii on eetiline, ega kirumine ei aita. Minu enda viga, et pähe jätsin mugavusest.

Moodul aia pean tagasi viima...metsas veel vaja karjuse poste meisterdada. Trimmerdamine veel pooleli. Tööd jagub.

 Jätkuvalt pommitab oma kirglike sõnumitega herr füürerist laste isa (nüüd valmis moosima). Ei viitsi mina tähelepanu isegi mitte pöörata. See miks ma jagan oma blogis, lihtsalt miks peaksin ennast siduma looma vaenuliku  mehega. Ma olen 15 aastat tema vingumist pidanud taluma. Teine 15 aastat abielust möödus tal (nagu pubekas, kes jooksis sarvi maha). Olin nii halb naine, kes ei võtnud vaevaks usklikuks hakata. Tegelikult on abielu lõhki minekus probleemiks, suhtega mitte viitsiv tegeleda. Ühepoolselt ei ole võimalik kedagi armastada. Eelistan pigem sellisest kaaslasest, kes huvitub ja peab lugu hommikustest vestlusi köögi laua ääres. Ja on valmis panustama oma abi maatöödes. Mitte ei vedele voodis lõunani. Siis lõuates, et miks söök valmis pole. 

Ja nüüd pole ma väga kerge uusi suhteid looma. Maal elada ei saa, kui pole meeskaaslast. Igal juhul olen väga rahul oma laste üle. Nemad on leidnud oma tee ja loodan, et ka kaaslased kellega ühist eluteed jagada.

Tavapärane taks, iga kuu 4 kotti koera toitu tellin Leedust. Vaja osta partidele ja kanadele spets sööta. Kanadele saab Rapla agrovarustusest aga kahele pardile pean tellima Alvest. Igalt poolt pole võimalik osta.

Õnneks maisijahu tellin paar korda aasta jooksul ja sellest valmistatud naturaalne puder koertele segades krõbinatega. Täis tipp teadustööd looma söötade hankimisel.

Täna käisin ostsin mootorsaele uue saeketi peale. Vana teritati ka ära, väga asjalik poe proua. Teine kett tagavaraks. Tegin täna lehtpuust karjuse poste. On vaja suurel koplil  välja vahetada.  

Imetlesin hopasid, võtsin kopli traatidest läbi kasvanud võsa maha.

Maal elamise võlud.

Meite piilud on kasvanud täisealise linnu mõõtudesse. Suudavad pikki distantse jalutada. Kuid nad ei suuda ilma inimese juures olekuta ikka olla. Nii kui keegi hoovis liigub. Liituvad oma pardilikul ilmega kohe sappa. 

Tütar helistas, et pardud juba trenni platsil. Läksin välja ja piilutades sain nad hoovi tagasi. Vot ja nüüd selline teadmine, et pardid kes on ilma emata kasvanud jäävadki inimesest sõltuma.

 

Vihma kallab täiega, mõtlesin et katsetan pardud hoovi lahtiselt lasta...eeem eks vihm ajas neid ikka inimest ülesse otsima. Piisas mu piilutamist kui nad oma häälega mõnusa tatsuva sammuga minu juurde loivasid. Sain aru, et tahtsid tagasi kuiva miljöösse. Aitasin neil siis tagasi kasvuhoonesse naasta. Panin ka söögi ja kausi veega. Arvan kahel linnul ikka peab suurem seltskond olema. Saaks veel jooksupardi tibud ka. Siis oleks neil kahel ikka lõbusam.

Hobumaailm on ikka hull küll, ma mõtlesin, et katsetan Kusti Termikaga kokku panna. Kusti läks stressi täkule ja igatses oma suurt sport hobust Pentagoni. Pentagon omakorda paanika hoos lärmas ja jooksis pea seljas koplit mööda, et jäi sõbrannast ilma. Hetkel käib nende omavahel kõva semmimine. Kaasa arvatud Kusti ind liitnud neid omakorda tugevaks ühenduseks. Miks sellised lood, Pentagon oli pea terve aasta ühe rentniku käes, kes tegi oma kodu lähedale jäävas tallis trenni. Kuna tütar ei saanud 9 kuud raseduse ajal hobusega nii palju tegeleda. Siis oli ka veeö selle aja, kui laps on ära sündinud, laps hakkab pead hoidma. Ja eelmine nädal saabus koju tagasi. Kari võõrastas ja ei võtnud omaks. Kuna Rocky on tõusnud liidriks ning on võtnud üle kõik Pentagoni mära haaremi. Siis läks koha kätte näitamiseks. Kuna Kusti pole siiani karja vastu võetud. Siis Penta liitus üksildase Kustiga...nüüd võtta ja lammutada hobuste sõprust mul on emotsionaalselt seda teha. Kas pole naljakas, ma lähtun hobuste koha pealt kuidas neil on.

Panin Kusti küll Termika juurde, kuid seal tekkis stressi olukord, Lilyl armukadedus. Kusti üritas põgeneda ja näidata mida ta tegelikult asjast arvab. Arvasin eelmine nädal taas on see probleem, et kui nägin Pentat ja Kustit koos söömas. Mul saab olema raske paaritada. Sel juhul peab Asso ikka täkuks jääma ja kevadel Assoga kokku panema. Mingi aeg viin Saarele tagasi Termika nimelise täku. 

Kaks päeva kodust eemal Ironmani liikluskorralduse toimkonnas. Asjalikud inimesed siis sujus paljudega koostöö. Välja arvatud mõningaid rahulolematust väljendama tulnud inimesed. Üks kes küsima tuli ,, millal see hullus otsa saab" ja lause läks edasi negatiivse mõttega ,,hullud kes oma tervisega niimoodi teevad...ja nüüd minu vastus...,,teate ka mina olen sama ala hull-mõtlesin rattasõitu. Tädil jäi suu kinni, kui mainisin, et võin ka sõita pikki otsi rattaga. Ja ma veel armastan üle kõige oma hobi ja teate, mis selle jutu lõpuks...ah oeh, ma rohkem ei räägi midagi. Ja kadus kõrvalt ära. 

Mainin saladus katte all. Mõte on ka ise osaleda, mitte sellisel võistlusel. Meie kandis toimuvad rahvatriatlonid. Mõte on, et peab olema korralik trenni põhi all. Ärge alahinnake sporti tegevaid inimesi.

Pärast rääkisin rajaturvadele, siis võitsin suure populaarsuse just selle loo kaudu enda poolele inimesi. 

 Selle paari päeva jooksul ööbisin RMK telkimisaladel. Üks oli  Varbola lõkke koht ja teine Rabivere. Täitsa fun, samas sai proovitud kuivtoidu pakke, mida ostsin coopist (need ei olnud kiirnuudlid, vaid itaalia ja mehhiko pajaroad). Liha tuleb juurde osta, arvan kui septembris matkale lähen, siis oskan hommikusöögi ja õhtusöögi osas arvestada. Toidu korrad oleksid vaheldusrikkad. Matkal sama moodi kombineerin, et poleks ühekülgset söömist. Varbola lõkkeplatsil kohtusin ühe  mõnusalt jutuka Austriast rattamatkajaga. Imestasin tema õhtuse toidu valiku osas, kummi kommid, kinkisin omalt poolt ühe banaani. Võeti vastu söödi kohe ära.  Mingit sooja söögi valmistamist ei näinud. 

Mõni päev varem trehvasin tee ääres ühte matkajat nägema, kes jälle oli Hollandist. Kuna see metsajama hoidis pinge all. Ja käisin ühe koeraga Kaisma järve ääres jalutamas. Ja kui nägin järve poole sõites ühes bussipeatuses vanema ealist härrat pakitud rattaga. Küpses peas mõte, et kui tagasi teel veel teda näen, kingin väikse snickersi. Teen paar mõtte vahetust. Ja see kohtumine õnnestus, tegi just puhke peatust Purku-Koikse teele keeravas bussipeatuses ka omale sooja toitu. Tegin väikse zesti, et mainisin. Olen ka üks rattamatkaja. Ja üldiselt läheb mu silm alati särama kui näen kedagi veel rattaga matkamas. Olen ka appi läinud, kui  näen neid oma tehnikaga mässamas. Üldiselt on nii, et miks meeldib matkamine. Ma lahkun ajutiselt, mugavast elust. Olles ilmastiku olude meelevallas. Kui tagasi tulen koju, olen alati rikkam just enese ületusest ja tühi kõigest sellest mis maailmas vahepeal meediakanalites inimestele pähe paisatud. Matkal pole aega nuti seadmes istuda, siis pigem vaja, orienteeruda mis hoiab sihti pigem silmade ees. Õhtu söögi ajal vaadates päeva ajal tehtud pilte ning järgmise päeva marsruuti kontrollides, ei ole aega scrollida fb infotulva. 

Tuletan rahvas meelde veelkord, võtsin augustikuu endale. Mitte kihutada, see kui ma kusagil mõne turvafirma ametlikus vormis mõne tööampsu sooritan, on see mulle vahelduseks ja teiseks kohtuda uute ja huvitavate inimestega.

Hispaania teetigu einet võtmas oma liigi kaaslase peal. Kirutud, ja uskumatult liik mis sisse rännanud kiirelt kohanuna võib korraldada aiapidajale kaose. Nägin nüüd neid esmakordselt oma silmaga.

Eile oli üks roomaja siis jõudnud tuppa, hea et poeg selle leidis. Lõpuks mu ennustuse kohaselt nüüd täide läks... õnneks oli see päeva ajal. Ütleks nii, et poeg märkas sisina peale elutoa põrandale vaadata. Mõni ütleks, et õudne. Oletan, roomaja mõnda närilist maja seina sees taga ajades, siis pärast oma jahi saagi seedimist elutoa põranda vaibal lebo tegi. Midagi, roomaja suure ettevaatlikusega ühte suletavasse nõusse aetud ja kiviaeda vabastatud...tegu siis ühe nastikuga.

Täna jõudsin trimmerdada need alad hoovis, kus kasvasid juba inimkõrguseks sirgunud nõgesed. Muidugi ilm jätkuvalt leitsakuliselt palav. 

Rahuolev pardu. Kutsun mõlemaid piiludeks.

Üks kott pardi tibutoitu sai otsa. Hankisin Alve firmast koti juurde.

Magustoiduks teod. Praegu korjan neile mitu korda päevas. Vahepeal käin nendega aiamaal jalutamas ja lasen ise ka nokitseda. Minu jaoks on pekingi noored pardid ka teraapia eest. Käin istumas nende juures või vett vahetamas....jne.

Hetkel silmates sigade katku teemal, on info tulv ohjeldamatult segadust tekitanud. Ega enam ei saa aru, mis toimub või kus toimub.