Eile üks sugulane pöördus avalikkuse poole, andes märku, et võiksin ka kedagi päästa tulekahjust päästetud loomade hulgast, mis juhtus Peipsi vallas, Nugise talus. (ühtepidi laidan maha seda tegu loomakaitsjate aktiivsuse pärast, minu jaoks meenutab selline asi rohkem juba avalikku vargust). Kahju, et on inimesi kes tahavad kellegi arvelt rikastuda, hetkel oleks vaja rangemaid reegleid mis kehtestab ikka teise looma ära võtmist ikka sellisel tasandil.
Ma pole pühendunud loomade päästmisele, mul on eesmärk aidata leida nendel lastel iseennast, keda on väärkoheldud või on alandatud.
Ja enne jõule ei taha hankida lisa suid majapidamisse. Iga suu tahab individuaalset lähenemist. Ja kui veel on kehvast majapidamisest loomad, siis võivad nad kanda igasuguseid haigusi. Iga uue linnu või looma majapidamisse toomine tähendab mitme kordset tööd. Kuna vajavad tähelepanu ja koduvahetusstressist välja toomise. Näit alles hiljuti tõin juurde neli noort kana oma aastastele kanadele. Kohe jäi järgi munemine, toimusid võimu võitlused, sel juhul pean eraldama riiakad, siis üks uutest kanadest ei tahtnud kuidagi leppida uute kukkedega ning õhtuti peitis ära. Ja mõnda aega sai eraldi hoitud kuni sai aru, et mis juhtub, kui ta ei allu karja sise korrale. Nüüd jah on korras.
Ma olen hetkel suunanud oma tähelepanu pigem hobuslaste pidamisele, kuigi on küsitud, et miks me ikka pole rajanud talu loomaaeda. Kui on talus ikka mitmeid erinevaid loomaliike, siis kõik vajavad spets söötasid, vajalikke aedu jne. Lähtun sellest, kes suudab ja tahab elada peost suhu või on osav küsima rahaabi loomadele, lasen neil sellega tegeleda ja keegi peab ka seda poolt vedama. Üks hea vanasõna ,,iga kingsepp jäägu oma liistude juurde"... teeme matku ja võtame lapsi trenni ja treaapia tundidesse. Minu soov ja panus on olnud juba märgatav.