04.04.2016

Täna oli mul üks segasumma päeva algus... Naljakas oli see, et kuulsin ühe lapse suust hommikul kella 7 paiku läbi une, et kõik kanad polegi ööseks sisse saanud. Nojah ja ma ise polnud ka suurt ärkvel olemisega, pigem saatis mind zombi olek. Pikk uni ja vahepeal öösel ärkveloleku aeg tekitab organismis füüsilise uimasuse. Muidugi lisas olukorrale enesetunde uimasusele eile õhtul varane magama jäämine, jälle mediteerimise ajal. Hindan mediteerimist väga, kui mind on tabanud üleväsimus ja mõni argine mure hirmutab... tegelen nende mõtete lahti laskmisega. Kui kõik on lahti lastud siis jah on olemine puhas uus, värskeelujõud, mille abil võib jälle mägesid liigutada.
Mõttesse tuli, et okei kui õues.. siis õues.. lasen kõik sulelised õue... tundsin kergendust, kui hoovipeal laiali siblivad kanakari koos kolme pardiga mulle sappa jooksid ning kuudi juures piiramisrõngasse võtsid. Haarasin mööda minnes neid tibunaid sülle ja paitasin kohe jälle vabadusse lasin. Kuid neid see ei häirinud ja tiirutasid lausa tüütavalt jalus, et pidin kanakuudi ukse juurde jõudmiseks piisavalt jalge ette vaatama, et mitte tallata kanade varvastel. Ja nii avasin kuudi ukse ja sealt tormasid siis ülejäänud 10-kond sulelist. Yess... kõik on alles, südamest rõõmustasin, ütlesin kanakestele, et varsti toon neile süüa ka. 
Teeme edusamme Nordikuga. Täna lasin kanade juures lahti ning suundusime jalutuskäigule. Eelnevalt peitsin põue tema meeldiva mänguasja, mis tõmbas kogu tähelepanu minu peale. Ja seisin nii tükk aega õue peal, kordagi ei tulnud koeral pähe, et peaks kanu piiluma. Pigem oli valmis minuga koostööle orienteeritud. Sai otsimist tehtud, mulle meeldib tema liikumine ning tähelepanu kindla suunisega... Yess olen väga rahul nende sammudega, töötan vaikselt ja sammhaaval ning kui näen koera hakkama saamist ning oskuste täienemist, premeerin ohtralt kiituse ja maiusega. 
Hoovist lahkusime koostöö meeleolus ja koju tagasi naasesime koostöö meeleolus. Ja juba väsinud, õnneliku koeraga... Täna olid kaasas kõik neli koera. 
Natuke ajalugu: meenutan kuidas mu vana-vanemad seisid pidevalt koerte koolitamise vastu. Kui ma muidu ei kuulanud neid, siis toimis palju asju salaja tehtud koolitamised. Oli neid kordi, kus pidin käima ilma koerata, et õppida koolitajalt endalt ja siis kodus õpetasin koeri. 
Kõige toredam oli see, milliseid riske võtsin öötundidel ette. Oodates vana-vanemate magama jäämist ning lahkuda öötundideks kodust nelja koeraga, et teha trenni kas rabas või kuskil päälinna mõnes ekstreemses linnaosas. Ja kuidas toimus kodunt lahkumine, koertega roomates, pidin koerad hästi vaikselt ja hääletult saama kodust nii välja saama, et mind nad ei reedaks. Meenutan seda episoodi vahel naljatledes, hea et keegi mu olemasolu ei kontrollinud öösiti. Igal juhul keegi mulle sugulastest kunagi tähelepanekut pole teinud. 
Kui palju km sai koertega matkatud öötundidel ja hommikuks õigeks ajaks enne vana-vanemate loomadetoimetusi koju naasetud. Oii kui raske oli hommikueelne tund kella 5-6 ajal. Muidugi tööl olek oli vaevaline, kuid mulle mõjus sellised koertega tegevused täiesti positiivselt. Ma olin siis tol ajal sellises vanuses, kus noored eelistasid  rohkem ikka pidusid, kuid minu tegevused oli eelistatud loomadega. 
Isegi kutseka lõpetamise järel ei tahtnud ma kursakaaslatsega pidutsema minna, eelisseisuses oli vanaisa algus heinatööle abiks minna. Juba siis oli mõte, et tahan oma hobust ja hobusekasvatustalu.

Eile võtsin enda jaoks kvaliteet aja, olin väga.. väga.. väga väsinud.. käisin Sassuga metsas, alul tegelesin endaga, püüdes leida mis tekitab väsimuse ning tegeleda nende põhjustajatega... Muidugi ühe koera lähedal olu mõjus rahustavalt. Koer asjatas nii, et meil eksisteeris kogu aeg pilk kontakt, aga siis jäi ta mind väga kahtleval ja kaalutleval ilmel vaatama, et mis nüüd perenaisel pähe hakkas... 
Vahepeal tegin enesekaitse harjutusi, lihtsalt meeldetuletamiseks ning tiba kiiremaid võtteid, et liigutuskoordinatsioon oleks kogu aeg ok.   Oskused on aastatetagused...

 

Käisin takseerimas, kuidas olukord on metsakarjamaaga, kuid enne mönda nädalat veel hobuseid peale lasta ei saa.

Üle talve on elanud  uued taimed, mis eelmine aasta sai istutatud kevadhooajal.
Olen nii pönevil, et ootus nende viljumiseks on suur.

                                       Leinavormis kultuuröunapuu. 

Eile 01.03. ja teada sain, et veel kaduneljapäev.... Ehh mis tähendab kaduneljapäev; tähendab seda, et tegemised on sellised, mis aitavad  kaotada prügi tolmu,  ja muud mustust. Ehk siis suurt koristuspäeva köigele mis on kuhjunud.
Mul oli ka selline päev, toimetasin toas ja öues, endale teadmata. Pesin pesu, kuid ajaliselt hingas kuklas tööle minek. Ja nii jäi mu koritsustööd pooleli.
Täna 01.04.2016. sai jätkatud juba sealt, kus Nordik tekitas kaose. Jubeee, pärast sai veel säraka karjusetraadist, mis oli mul maha pandud, et hobustele sööta jagada. Mötlen,  et millal ta ükskord hakkab aru saama ning jälgima inimese tegevust.  Möned iseloomu iseärasused torkavad veel silma.
Köige tüütum töö on traktoriga maadlemine,  nojah aku on läbi. Alles see oli kui tegin mina finantsilise ostu, kui traktor vajas uut akut.
Köige suurem ohkia oli muidugi teine pool, kes leidis, et tema autole oleks ka vaja sellist uuemat... Kuid nii see jäi, et kui tehnikale ostetud, siis see ka sinna jääb. Pean lähimal ajal uue aku ostma. Suvel vaja ka teine pöristaja tööle.
Möned tegemised on veel ees, vaja möned kabjalised täku juurde transada. Seekord juba valikuliselt, kelle järgalsed edaspidi ka majja jäävad. Ees seisab proov ühte noort poni müüa. Möte oleks soetada endale üks pakibuss, millega saaks ponnusid  vedada. Mötteid on palju ja ees seisab jälle pikniku platsi renoveerimine ja uuenduskuuri ellu viimine. Töid on palju... Olen köiges pönevil...

Juba kolmas nädal vahtramahla jooksmist. Varsti peaks katsetama kaske.

Natuke nalja, homme on aprill ja karjalaskepäev.

 Head karjalaskepäeva ja mõnusat aprillikuud... 


                                                             Teade Naistele!!!

Soome Ülikooli teadustöö koerte piimanäärmekasvajate määramiseks enne operatsiooni

http://wisenose.fi/akateeminen-tutkimus/koirien-nisakasvaintutkimus/

Väga suur protsent on viimasel ajal, kus koertel esineb ulatuslikud, kerged kui ka raskekujulised piimanäärme kasvajad. Käisin paar nädalat tagasi ühele koerale vet. menetlust läbi viimas ning tõdemus läbi mitme konsultatsiooni ei oleks sellest loomast enam asja saanud.
Minu soovitus jälgida lõikamata koeri pidevalt, kellele on korra või isegi rohkem manustatud innaaja edasi lükkamise preparaati. Need on hormoonid ja viivad looma hormonaalse tasakaalu süsteemi segi. Minu soovitus on see, et olles näinud mida tegelikult ka inimesed oma lemmikutele söödavad on kallid koeratoidud, milles me ei tea tegelikult koosnevad. Tegelikult on need siiski keemiat täis ja seega minu arvamus seostub, et igakordse innaajaga toimub seesmiselt ju teatud hormoonide möll... Loodus teab, millal miski peaks toimuma... Kuid see pole lahendus, kui mõeldakse suudetakse ära hoida, tegelikult inimestena me ei suuda ära mõelda, kui suur on tegelikult suurt kasvu ja seda enam kraanzi soojätkamise tung... Peab mõtlema palju ja nii ongi, et fb on üks koht, kus ei jää märkamatta ükski kutsikamüügi pakkumine. Võetakse päris karmilt ikka ,,letti", kus siis püütakse selgitada, et ei ole mõtet toota ja lasta loodusel iseteha omatööd, mille tagajärjed on märgatavad koertevarjupaikade täituvusega. Küll leitud ja mahajäetud kutsude-kiisude kas siis täisealised või poegade näol. Kurb statistika.

Hämmastav ja märts on läbi. Pühapäeval käisin veel Nordikuga jooksmas nojah esmaspäeval mina mötlesin, et miks mu jalalihased valusad.  Esimene uitmöte on ikka vist vanaks jäänud. Nordik tömbab ikka täie jöuga ja eks ma kipun oma tempos jooksma ja möjun koerale rohkem pidurina.  Küsisin öhtul kuidas ta ikka suudab selle koeraga joosta. Tütre vastus, et täitsa ok on. Kui nemad koos hakkama saavad las olla siis ok.
Mina tegelen otsingutöö harjutamisega, iga päev vähemalt paar tundi mängimist on sellel koeral täitsa ok. Nordik üllatas tänagi.. Ja millega veel püüdis kinni kana tassis kuuti, kui käsklust kuulis, et ei tohi. Tuli kuudist välja ning laskus lamavasse asendisse. Üllatus mulle, muidugi läksin toda sulelist kuudist ära tooma... Ossa kui söjakas tegelane teine. Kakles nagu vana södalane noka ja tiibadega, üritasin rahustavat könet linnule julgustavaks öelda. Löpuks miskit moodi sain teise kätte ning teiste kanade juurde toimetanud... Vabaks lasknud köndis viimane vapralt suleliste seltskonda. Lihtsalt imeline olin Nordiku üle uhke. Kannatlikkus ja pidev töö koeraga hakkab löpuks kandma vilja. Vara höisata, aga loodan et saan koos lindude ja loomadega peatselt koos öues hoida.
Saingi oma küüslaugu-soola ämbri kätte, nüüd lisaks vaja veel karjamaa mineraale, tegin eile uuringuid, kust oleks parem osta ja misssugune firma müüb, kaalu ja hinna suhe oleks minule vastuvöetav... Ning et sellest ka loomadele oleks kasu. Väga palju tuukase selliseid maale, kus mineraalide suhe looma vajadusele jääb olematuks ja kasu asemel on oodata kahju.
 Homsest on juba aprill, siis kaks kuud on mul sellised, kus jälgin otsustavalt töökoha kasulikkust ja kahjulikkust minu elu  ja tegemistele.  Kuna tekkis juba usaldamatuse hoiak hinge, siis lähtun jälgimisega, et kas tasub mul jätkata senise tööandja alluvuses töötajana töö tegemisel.