Katsetan, kas kauboistiil mulle sobib, eelistan mustakaabut, eks ükskord osatn ära teist värvi.

Unenägudest, nõidadest ja nõidumistest...

Viimane öö nägin miskit meeletut und, tegemist siis nõiaga ja nõidumisega. Kuid unenäo lõpus kõik asjad ja tegemised siiski positiivse lahenduse leidsid.  Kuid kõige enam selgelt ning mitmeid kordi ühe kindla konkreetse Raplamaal tuntud naise nime kuulsin . Uurisin siis unenägude seletajast, mis siis tulemas või mis ootamatusi juhtumas võib olla. Seletajast sain pigem positiivse vastuse. 

Täna sajab võib ka öelda, et lõpuks ometi vihm. Ei pea tassima istutatud kultuuridele. Lappisin täna hommikul mõned silorullid ja pean külastama elektrikauplust, kust saan kilelinti, et postide vahele kinnitada ning hobustele hirmutamiseks, silorullidest eemale peletamiseks. 

Lipton pääses omatahtsi tegutsema ja muidugi avastasime jälle karjamaalt Hertat taga kihutamas, kes muidugi L`amurellaga jooksid paanikaga mööda karjamaad. Tekkis küsimus, miks käitub Lipton Hertaga nii?..., kuigi tal oli ka teisi märasid võtta. See pole mitte esimene kord, mitmeid kordasid vabadusse pääsenuna ajab ning lööb hambaid täku temperamendiga, Herta kannikasse. 

Liptonil on jäänud loetud tunnid täkuna elada. Edasi läheb vast rahulikumat teed. Pean mõne aasta pausi varssade tootmisel.

Katsetasin fb abil leida oma paradiisiõunetele soovijaid, kuid need kes tahtsid, soovisid, et postiga saadaks. Ei viitsi endale lisatööd teha. Kodus on palju teha, tahaks ühe põllu põhust tühjaks vedada. Eile ei jaksanud, õunamahla tegu kaks päeva väsitas ikka korralikult, ainus asi mille maha hangusime oli pühapäeval kokku pandud koorem põhku oma panipaikka.  

Kooli nädala algus on alanud väga kiirelt ja töörohkelt, pole mahti olnud siia kiigata ega miskit kirjutada. Ikka hoidised (õunamoosid ja marineeritud seened), kahel viimasel päeval masstoodanguna õunamahl. Vahepeal küla pealt  kaks koormat põhku. 
Tundub, et viimased päevade kuuvalged ööd on mu unevajaduse lühendanud 2 tunnisteks. Ja muidugi päevad selles osas keskkööni tegemistega välja venitanud. 
Tõin üks päev veel kanakarjale sulislinde juurde.
Järgmine nädal söödvilja varusid küla peale täiendama. Toon ära kogu talveks kuluva söödavilja. Oleks vaja veel ühte kirstu, kuhu panna vili. Pean leidma taluniku, kelle käest veel osta heina. Natuke jääb oma varutud söödast puudu. Põhk on olemas, vaja transport korraldada. 

Viimastel päevadel muust enam telkust juttu pole, küll Obama  visiidist, kui eestit tabanud seeneuputusest. Eile siis tegin esimese tõelise korjamise ning õhtul mõne purgi marineeritud seeni talveks hoiule tehtud. Mulle meeldivad kuuseriisikad marineerituna, lapsed tahtsid vägisi purkidesse panemise ajal juba mu valmis miksitud seened ära sööma. Marinaad sai väga hea, samas olles maja kupaseente lõhna  aurutanud, tekitas mullegi suure söögiisu. Mida rohkem pottide kallal toimetasin, seda suuremaks söögiisu kasvas.

Mu igapäeva kohustuste hulka kuulub igapäev iga hommiku vee vahetus metsakarjamaal ning seda täna hommikul tegema minnes, ootas mind äärmiselt ebameeldiv üllatus. Ämber mis seisis veega täidetult ja keldris kaitstult hobuste ees, seda täna enam polnud. Miskit, läksin koju teist ämbrit tooma. Vedasin vee vanni ning jalutasin ulakate hobunoortega karjamaal ringi, tekkis plaan, minna korjama kreeke. Iga kreegi järel uudistati mu ämbrisisu. Ma püüdsin neid viisakas kauguses hoida, kuid nende püsiv uudishimu hoidis kõiki kabjalisi mu läheduses, mõni proovis ninaga musi teha ja mõni selja tagant sügada. Ja ikka suhtlesin nendega viiskalt.

Täna ei viitsinud õunamoosi keeta, kuigi oleks võinud. Ostsin uue kaanetaja ja homme proovin ära. Peaks veel seenele minema, saaks natuke veel, et vähemalt järgmiseks talveks 20 purki oleks võtta.

Sügis käes ja varapimenevad õhtutunnid, kätte on jõudnud lõkke tegemise õhtud.

Tänane päev sai väga huvitavalt alustatud. Lapsed enne kooliminekut kohvetasid ning köögist tuleva kolina peale ma ärkasin ja ühinesin nendega kohvitamises. Laste kooli ära saatmist läksin õue tegutsema. Kontroll reid hobustele. Võtsin ette jälle ,,musta kulla"  kaevandamise ja maapinna kergitamise. Kui oma 30 käsikäru täit välja veetud pidasin väikse kohvipausi ning läksin metsa otsima elusat haavapuud. Kuid juhtus see, et leidsin enda metsast seeni ning unustasin sootuks seenele. Ja korraga naabrimaja jõudnuna uudistasin, et kas seal pole mingit haavapuud. Esmasel vaatlusel leidsin ühe, kuid pärast järgi minnes, halb uudis ei olnud, oli lepapuu. Miskit, mõte tuli uurida, kus veel võiks haavapuud kasvada. Alguses kihvatas, kohe üks paras juurikas maha saagida, tiirutasin veidi natuke ja siis leidsin kahe kinnistu vahel kasvavaid haabu. Sealt siis ühe maha võtsingi.

Tänane siis kohting seenevanaga, kes pakkus välja parima plaani koos mütseeli kohaletoomisega

nõustada seenekasvatuses parimate oskustega.  Näis kas mu pakud lähevad kasvama. Alustasin haavapalgi jupitamisega ning esmase toimingu sooritasin... Väheke kuumutasin kuumas vees... Vaatan, millal lisan mütseeli. Põnev maailm... väga huvitav juba see, kuidas asja seletas, eks olen natuke kursis ja kunagi televisiooni vahendusel nähtud, eks katsetan võib olla ka teisi variante ka. Igal juhul loodan ja usun, et saan hakkama.

Palju õnne Sofie! Nüüd siis 2-e aastane.