Ilmad.

Ilmadega on vedanud. Koolivaheaeg on möödunud meil väga toimekalt ja tegevus rohkelt. Esimene mõte mis meil tiksub, et saaks enne talve hobutöö riistad aiale tõstetud iluks ja vaatamiseks natuke nagu ajalugu. Lootsin, et ehk jõuan ka talu silti teha, kuid tunnistan, e päevad on nii kiired mööduma, et lihtsalt enne saabus õhtu ja alati ikka korralikult üks töö ka selle päeva lõpuks korralikult lõpetatud saadud.

Puhka rahus, meie armas sõber.

Koolivaheaja lõpp.

Kurb oli meie päeva algus, meie kolli Urri (passis nimega Kasepere Uldiin) kellel katkes ootamatult elutee ja teda jäi leinama nooruke sõber neljajalgne Pipi. Ega meilgi see hommikupoolne aeg kerge olnud, kui miskit sellist juhtub, tekib alati passiivsus tahaksin voodisse teki alla pugeda. Aastatega olen hakanud seda omadust maha suruma. Võtsin ette trenni hobustega, suhtlesin iga hobusega eraldi. Ka lapsed osalesid aktiivselt trennis. Täna painutasin Hertat, tegin hästi palju volte sammus ja traavis, et seda sõnakuulmist kasvaks.

Aade tegeles Tassaga, kes lausa nõudis täna trenni saamist. Anete Teebaga painutust kuklast. Paistab, et ühe kordsest libiseva kasutamisest Teebal oli palju abi. Väga ilus pilt.

Paula hüppas nii nagu ühele võistlushobusele vaja on. Muidugi oli ta osanud öösel aiast välja ronida. Hommikul jalutas naabrimehe aia taga Amandaga kahekesi.

Eilseks plaanitud heinavedu teha ei saanud, kangekaelselt tõrkus traktor käivitumast. Kahe korra peale aku tühjaks käiasin.

Tänaseks plaanitud oksavedu trakaga sootuks edaspidiseks edasi lükkus.

Õnneks heinad ära veetud said, tänu sõnad Papli talu peremehe Jaagule, kes siis peale aitas tõsta.

Traktori pärast asi hilisemaks jäi, kuna hommikul panin talle veel pliidi kõhu alla, et õli soojaks läheks ning pärast seda laadima ja siis kuskil tunnike laadimist ja siis katsetasin ebaõnnestus. Alles teistkordse katsega, kui olin krokudega ühendanud teise aku genekaga, käivitus lõpuks. Helistasin tõstjale, et olen tulemas ja ei tahaks enam edasi ka lükata, on asi tehtud ei pea hakkama lumega neid vedama, mis mulle üldse ei meeldi.

Koolivaheaja kolmapäev.

Täna jätkus kõike. Ega eilegi kergem päev meil polnud. Palusin lastel eelmine nädal reedel maha saetud alõõtsa oksad oksa hunnikusse vedada, mida nad ka aktiivselt tegid. Eile kui traktor punnis käima minemast, siis vahe peal koristasime õuet, korjasime vedelema jäänud risud ja sorteerisime eraldi hunnikutesse, et siis hiljem osad ära põletada ja metallist vidinad, millel enam mingit otstarvet ei näinud sai viidud metalli kokkuostu. Sama teed läks mu eelmise aasta Volkari vana käigukast, mille eest sain korraliku tasu juba.

Anete meisterdas, aga Amandale kihvti teki, suurepärane omalooming oli siis eilse päevaga ellu viidud.

Tänasest päevast kolm tundi sai veedetud Pärnu "Tervise Paradiisi" veeskeskuses, ojaa lasin kõikidest torudest alla, ei saanud lastest kehvem olla. Alul arvasin oo õudust, aga kui vaatasin, kuias Laura ikka alla liugles ees, siis kadus mul see hirm.

Igal juhul päev oli toimekas. Iga kord peale trenni saab arutada, mida peab ühe või teise hobusega ette võtma, millist tööd, et ratsastus paraneks. Teeba aeglus ei meeldi mulle mitte üks teps platsil. Trenni lõpus hakkab ta võõraste ratsanikega oma tahmist läbi suruma ja sõltub sellest, kui pikk on noore ratsaniku kogemus, seda raskem on Teebale asja selgeks teha.

Anete tegi eile Katile painutust, et temas natuke eemaldada seda temperamenti, et saaks aru, et trennis peab siiski trenni tegema.

Näis, kuidas homme traktor käivitub, ajasin igaks juhuks varju alla, lootes, et teine siis on eemal tuultest ja ilmastiku mõjudest.

Päev ja öö, öö ja päev.

Hommikul lõpetasin 24/h valve ja tee peal mõtlesin magamisest. Koju naastes eks oma tulekuga ajasin lapsed ülesse ja ei mingit hommikust und enam. Kuna viimane öö töö juures oli raske.

Kuid alanud päev oli lihtsalt päikese soe ja mõnus tegutseda tuulevaikse ilmaga. Kuni sinnamaani, kella 11-ni ma lihtsalt lebotasin enne suuri ja raskeid tegemisi.

Kõige pealt trennid hobuste ja lastega. Juba teist päeva on Katariina kohutavalt iseloomukas. Näitas üsna mitmel korral trenni ajal oma kabjanumbrit kaaskondsetest suksudele. Ühe korra ka Kata tagaotsa tõste tagajärjel, Hele seljast ka maha potsas. Ta ise ei saanudki aru, mis juhtus. Au Kellukale, kes ta kõrvale seisma jäi, ponid saavad kohe aru, kui nad midagi on valesti teinud. Teeba nurrus oma taktis ei tahtnud teine aktiivsust trenni lõpuni näidata Kadri pingutustest hoolimatta. Mari särtsakas energia kütab Katas ikka tõelise tempo üles. Hea on vaadata nende koostööd.

Pärast trenni osa, siis korraliku sõnniku käru täit veel traka käru täis loobitud. Laura tuli mulle appi, väga hea oli lahti toksitud sõnnikut visata.

Sõnnik on nii tihkelt ää tambitud, siis annab seda lahti kangutada, kuid oma visadusega käru täidetud saigi. Homme veel tegeleme võsaga.

On ju koolivaheaeg ja meil on igaks päevaks miskit välja mõeldud nii, et käimas on aktiivne tegevus.

Vihma aina vihma kallab.

Jube eile õhtul mõtlesin, et oli suvi ja ka vihmane ja ikka veel kallab. Lisaks kõhedust tekitab pimedas hoovis möllav ja oksi kõigutav tugev tuul. Kui lamp kaaslaseks võtta, kaob viimane kõhedus ning leppima peab selle piskuga, mis kaasas. Mõtisklen, et peab uue valgustuse õue panema. Olen uurinud viimastel päevadel, kellel võiks meie lähedal asuvatel asutustel leiduda korvtõstuk (ehitustel kasutatakse), et saaks vahetada lambis pirni.

Hobustega on nii, et aega pole olnud nendega trenni teha olnud, aga suhtlemas käin iga päev. Herta on hakanud pugema ja samas nõuab, et teda jälle sadula alla paneksin.

Igal külastuskorral on ka mu täkuke alati mu juures ja nõuab suurt tähelepanu. Krokodilli pilguga Testemona on ainuisikuline tunnetades endas suurt omaniku tunnet tähelepanu osas. Peab ta eelis järjekorras tähelepanu ainult tema saamas. Imestangi, et hobused austavad tema krokodilli pilku ja siis kui ta lahkub jälle rahuolevalt oma leivapalakesega, siis asuvad teised positsioonile.

Algas hommik küll vihma sajuga, vahe peal lapsi kooli saatnud, jäin uuesti magama aga siis tunniks.

Jõusaal ja ujumine.

Täna sai siis korralikult sõnnikut välja visatud. Pärast mõne tunnist veel kodus olemist, siis veel ujuma mindud. Tänane saun ja ujumine olid suurepärased, lihased said korraliku lõõgastuse.

Hommikul soovis Herta minuga suurt suhtlust. Suhtlesin temaga südamest-südamesse, imestasin laupäeval, et mida tunneb üks suur hobune. Iga hobune naudib, kui tema peremees-perenaine tegeleb või võtab teda karjamaalt tegevusse. Kui hobune peab tundide kaupa lihtsalt tegevusetult seisma siis tekib neil tüdimus, igavus ja mõnedel tekib pika peale inimese suhtes pelgus. Need viimased päevad olen kogenud Herta suhtlust ja tema soojust nii suure rõõmuga. Laupäeval näitas ta endast ta suurepärast olemust.