12. juuni 2011
10. juuni 2011
Kiired ajad.
Hetkel ei ole matku teinud, kuid järgmisel nädalal peab miskit tegema hakkama. See nädal oli mul üks laps laagris ja koju sai eile. Pojaga sai käidud orienteerumas valdade suvemängudel. Eile ise osalesin rattakrossil, kus mul eriti hästi ei läinud, kummi purunemine ja selle vahetusele kaotasin ajas. Siis kukkumine, ühe ratturi sisse sõitmise tagajärjel. Kuid teise ringi ajal juba, kui tajusin rohkem rada ja ratast, läks juba tempo päris kiireks. Rada oli keskmise raskusega. Jäin kokkuvõttes 10, finiseerumise järel astus ligi üks korraldajatest, kes siis mainis, et läbisin raja lõpuni. Mainisin jah, et ei saanud jätta pooleli, see oli lahe tunne, kuna tunti huvi, et kuidas ma nii kiirelt selle kummi suutsin vahetada (mainisin, et ameti saladus).
Eilsest õppisin palju ja sain endast palju teada, et olen vahel võimeline kiiremateks tegemisteks ehk siis kummi vahetama veel kiiremini, kui seda siiani olen teinud. See oli mul super päev.
Oleme sel nädalal ka ujumas käinud, ees seisab veel vanema tütre lõpetamine.
Ees seisab veel karjaaedade korrastamine, ehk siis Lepatriinu kinnistul ja Kuusikmardi kinnistul, sellel viimasle on muidu aed ok, aga pean majavaremete juures tegema niidutöö, hävitama verehurmarohu, mis lokkab massiliselt, kuid mürgine taim.
Lepatriinu kinnistul aga juurima jälle Sinise käokinga.
5. juuni 2011
Kiired ajad.
Trenni oleme teinud, kuid lihtsalt pole aega olnud, et blogisse kirjutada. Loodan, et saab vaikselt tasakaalu taastada. Kuigi vanemal tütrel lõpueksamid, siis eks elan vaikselt kaasa, kuid tundub, et ta on hästi valmistunud.
Mis puutub probleemsesse ponisse, ta on nüüd kosunud, kuid jah käitub nagu mära. Kummaline see loodus.
Mõtlen, mismoodi teha, mul vaja tuua majja täkk, et saaks järglasi. Mis teha Hertaga, kas viia Viljandi lähedal asuvasse Heimtali talli paaritusse või peab lähedal oleva täku juurde viima.
Anetel on järgmine nädal laagris olla neli päeva.
1. juuni 2011
1.Juuni. Lastekaitsepäev.
Nii mõnusad ilmad lõpuks käes. Meil toimub hetkel kartulipanek. Vaikselt trimmerdan, veel on jäänud teha tee ääred.
Mul oli siin ühe hobusega ikka tõeline tervise probleem, et tundsin hirmu, et kaotan selle looma. Kuid sain haigus tekitaja probleemi. Arvata sai poni külma, kui ma viibisin Tartus. Lisaks külmale sõi ta märga noort rohtu. Ja kuna teades, et tal varemalt probleeme seedimisega.
Alguses langes looma keha hoiakust, et maks haige. Küsitlesin lapsi, et mida nad talle söötnud on, kuid maks ei jää kunagi sellise lühikese ajaga haigeks. Jälgisin paar päeva hoolega, kuid ikka miskit erilist silma ei hakanud. Isegi väliselt kombeldes ei saanud miskit kindlalt selgeks teha. Kuid siis mõõtnud keha temp, sain aru, et ikka kuskil on põletik. Vaatasin kas mu koduses apteegis veel antibiootikumi on... jah õnneks oli. Komplesmise järel oletasin, et muud viga ma ei leia, kui sooltepõletik.
Pärast esimest süsti ehk siis järgmisel hommikul loom sõi, seisis öö läbi jalgadel enam pikali ei olnud. Mul oli juba tõeliselt suur hirm, et annab otsad. Hea seegi, et nüüd on isu tagasi ja sama sugune nagu enne. Kummaline oli see, et ta jäi päris kiirest lahjaks ja see häiris mind.
Kui loom haige ei pane teda kõige parema tahtmise juures sööma ega jooma.
Täna oli juba ta selline, et paaritas märasid, kes indlesid. Ahjaa hea uudis veelgi, ta on nüüd tõeline täkk, teine munand laskus ka kõhuõõnest oma kotti.
Loodan, et nüüd saab hakkama oma täkuks olemisega.
Tellimine:
Postitused (Atom)