Majanduslik arvestus.

Sõnnikut tõstes labidaga, andis see otsad, pean nüüd ostma uue. Vaatasin neti online poode, et milline labidas enesele osta lähimal ajal. Pean uue investeeringu tegema veel sõnnikuharki. Ei tea kui vanad mul hetkel olemas olevad vahendid on, aga vastupidavus jätab soovida. Kui ostsime talu saime koos kaasavaraga ehk siis väiksemate asjadega, millega siis endised omanikud arvasid, et enam vaja minna pole. Eks aeg teeb töö ja sellega siis hakkab kõik varustus tasapisi oma väsimust ajaliselt väljendama. Olgugi, et nendes kobakates emotsioonid puuduvad on need asjad iga päevases elus olulisel kohal.

Vaja oleks kirjutad kiri kooli õppekorraldajale, jälle olen hakanud edasi lükkama asju, mis oleks tegelikult esmatähtsal kohal.

Eile oli suht kummaline ja naljakas õhtu. Läksin hobuseid sisse panema, sain ainult kolm hobust kätte, ülejäänud tegid head kiirendatud galoppi ja läinud nad olidki, ainult mida ma kuulsin, lumesahinat ning okste praksumist. Ma ei tormanud neile järgi, tean, et tulevad tagasi. Kella 21 paiku kuulsin,et üks auto meie aia taga seisatas ja läksin õue uurima. Tuldi ütlema, kus hobuseid nähtud, egas midagi ei jäänud muud üle, kui riided ülle ja neid otsima. Me ei jõudnudki kaugemale kui Sihi sauna tee otsast nati paarsada meetrit Purku suunas, kui kõrvu kostus traaviva hobukarja heli. Nägime läbi pimeduse mõnda lauku, mis helendavalt silma hakkas ja seisatasin nii, et saaksin mõnelt mööda traaviva hobuse kaela ümber kinni haakuda, aga asi jah. Nii kui ma kinni hakkasin, läks kari galopile ja otse suunaga kodu poole ehk siis keerasid õigest sihist alla ja kui me üks kord järgi saime olid hobused niimoodi kodus nagu nad pole kunagi kusagil käinud. Kõige rohkem tänan ma Hertat, kes tegelikult armastab kodu väga, kes toob karja koju, kui suudab jälle juhtimise enda kätte saada. Kari kuuletub ka. Olen märganud, et on saavutanud autoriteedi positsiooni karjas.

Herta on vanematüübiline tori ja tori hobuses ma hindan nende südamlikkust, inteligentsust, taiplikust ning oskus olla seal kus vaja ehk siis lohutaja rollis.

Kellaaja muutmise nali.

Õhtul enne magama heitmist sai veel tunni võrra mobiili kell edasi nupu vajutusega lükata. Kuid mis hommikul juhtus on teadmatus ja kuidas sai mu kell tunni maas olla. Kella aega korrigeerisin 21.22 s.t. uus aeg sai siis 22.22, hommikul pidin kella 7 tööle jõudma. Panin siis mobiilil äratuse peale kella 6., kuid jah. Äratus toimis, aga mis tööle jõudes selgus oli mu ehmatus suur. Kuidas mu kell ikka tunni võrra maas oli, on siiani selgusetu.

Enne kodunt väljudes lasin veel hobused välja, et õhtul teevad seda lapsed.

Imestan, et hobustel ka kevade tulek miskit moodi sassis. Karva ei aeta veel nii massiliselt.

Viimaste päevade ilmad.

Tuisused, tuulised, sain isegi suusatamas käia. Kui tuul seljataha jäis, siis tuule raugematu tugev iil mind tagant lükkaski. Samas ei olnud näha, kus asub metsa ja kraavipiir. Nii tugev tuisk oli eile, kui ma korra käisin poe käigul.

Tormi laastav töö.

Metsas liikudes päeva ajal, kui palju on tuul puude kõigutamisega raputanud oksapuudelt okkaid maha=enmuse moodustavad vanemate puude okkad. Oksi, kuivanud kui ka värskeid on siin ja seal murtuid. Metsa alune näeb välja nagu suur laastamine oleks üle käinud. Puud murdusid, hobused olid sellest kohinast, raginast, puude tüvede kõikumisest tingitud helidest hästi ergud.

Poliit maastikule naastes sain teada, et värskelt Keskkonna ministri ametikohale asub Keit Pentus. Kui sellest kuulda sain uurisin nati haridusteed ja mis alal tegutsetud, kas on artikleid ja millele pühendunud. Kas on ka keskkonnalane haridus, tundub, et EV ei soovi panna õigele ametikohale õige eriala haridusega inimesi. Uus minister on juhtimise ja majanduse alal omamoodi pähkel. Ehh, nad ju oravaparteist.

Endine Keskkonnaminister hakkab siis vabariigi valituses tööle (Jaanus Tamkivi).

Koolivaheaeg ja trennid.

Lapsed on väga aktiivsed olnud trenni tegemises. Metsas oleme ka otsinud kohti, kus matkata, kuid raske on ikka. Sammust rohkemat ei saa midagi rohkem teha. Täna ratsastasin Hiidlaste Mooritsat`= Hiidlaste ponitäkk, kes saab augustis juba 4 aastaseks. Mure temaga, üks munand pole laskunud kotti, kui kõhu alt kompida, siis läbi naha, on tuntav, kus liigub teatav organ. Kui üks munand on laskumatta ei ole täkk suguvõimeline, hakkan uurima, mis teha, kas on mingi operatsioon, mille abil oleks see asi teoks teha... kuigi ma kahtlen selles. Moorits on hea iseloomuga, kuulekas lastele, väga hea käsitleda. Võiks olla potentsiaalne

kena kirju ponitäkk, aga näe on puudustega. Mul seisab veel kutsuda Ulvi Martin Heimtali HK-st, kellel soovin lasta teha Ultraheli, et teha kindlaks, mis viga on Teelel ja Hertal, et miks nad viimasel paaritusel ei viljastunud.

Noore hobusega liigeldes raskel maastikul kasutan palju vaba ratset, kui teen traavi, siis õrn ratsme hoie suuga ühtlaselt, mitte rippuma jäädes. Alguses on probleeme ponil tasakaalu leidmisega, koos ratsanikuga leidmisel. Samm on välja arenematta, aga hea meel, et lõpuks sai aru suunamistest. Põhi tegevus maastikul esmakordselt noore hobusega on mul, leida koostöö.

Lumi, lumi ja veelkord lumi...

Kuidagi visalt sulab,meie Eestimaa tingimustes see lumekene. Eile sain seda kogeda. Jäin traktoriga kinni ja siis ei riskinud enam edasi.

Saaks juba pikemaid tiire teha hobustega, aga ei saa. Proovisime siis ühel rajal seda teha, aga kohati on lumi nii tihkeks sulanud, et hobustel ikka kõhuni ja selles jalgu suht jama liigutada.

Imetlesin eile hobuseid, kampa lisandusid veel Tassa (eestlane-sinisilm; Amanda-meie pesamuna ja Eeva-Lota, kes ei taha sugugi emast veel maha jääda). Pärast väikse ringi tegemist olid nad ka veel märjad.

Katariina on jälle täku kommetega, kes indleb kohe kargab selga ja hirnub ja käitub nii nagu täkk. Lihtsalt kummaline on see loodus, kui seda juhtub inimestega, et samasoolistega suhteid luuakse. Et seda hobuste maailmas juhtub olen ma sellest rohkem kui üllatunud. Täkk on karjas ning tunnistan, et see rohkem pealt vaataja rollis, et ooo kas näe, et mis meil siin toimub... naljaks, kusjuures Kati vaatab ise veel, et oi kui lahe oma tundeid samast soost märale igate pidi avaldada.

Kati lemmik suksuks on saanud Herta, kes siis laseb sel asjal rahumeeli sündida. Tunnistan, et Kati on olnud varematel aastatel ikka omamoodi käitumisega. Seda et hobused nii käituvad on mulle ikka arusaamatu, lehmade hulgas selline käitumine on tavaline, kui ka küülikute hulgas sarnane käitumine tavaline ehk siis mõnel loomal hormoonid töötavad üle.

Mõned vanemad hobuseid pidanud kasvatajate käest olen kuulnud, et kõige rahulikuma ja stabiilsema olemusega hobusteks on ruunad.

Täkud on ka just sellised, missugune on nende lapsepõlv olnud.

Paar päeva oli mul koer kadunud, eks ka kevadine jooksuaeg ja oli teine leidnud enesele ka korralikult endast kaks korda suurema peika. Mis ma muud oskasin öelda, et jälle pulmareisil. Millegi pärast olen märganud, et minu peetavatel emastel kollidel kipuvad kodunt välja pulmareisil käima. Siis saab uurida kohalike inimeste käest, kas ei ole keegi näinud mu kollit.
Üle üldse pean ma emastest koertest rohkem lugu. See ind on ühekordne teatud tõugudel ja see on talutav. Olen täheldanud, et kui ind algab, muutub iseloom.

Tänane päev.

Loen edukaks ja väga tegude rohkeks päevaks. Sai käidud mitme hobusega metsas ning lisaks kohendasin ka ratta korda. Vedasin ka silo. Tänu sõnad traktorist Elmetile, kes tuli õhtul lund lükkama silo rullide juurde. Kuna ma olin eelmisel ööl tööl ja päeva ajal piisavalt ringi liikunud, siis õhtu eel ää kustusin ehk siis magama viskasin. Ühtlasi,kui ma traktoriga silo tooma läksin oli Elmet oma traktorilegi haakinud ühe rulli. Kuna nüüd sel ajal raha kodust pole võtta tegin siis pika sõidukatse rattaga Rapla, tahtsin teada, kas on veel miskit viga, mis lühikese distantsi peal silma ei torka.

Eks näe millal auto saamis võimalus tuleb. Esialgsete plaanide kohaselt olen teinud mõttelise arvestuse jalgratta kasuks minna Kuremaale. Raplast rongiga Tallinna ja siis kohe ümber istumine teise rongi peale. Jõgeva jaamas väljun ning sealt 11 km siis Kuremaale. Mõtlesin, et ma ei lähe seekord mööda maanteed vaid väikse nurgaga 6 km lõik, mis lõikab tee lühemaks.

Seda mööda sai omal ajal hobustega käidud Jõgeval, kui vahetus vene rubla eesti krooniks. Hobused tol korral parkisime politsei maja vastas olevasse parki, kus siis korda mööda sõbranna Merikesega hobuseid valvasime, kui üks meist siis poest oste sooritas. Poest väljudes avastasin,et ühel hetkel oli uudishimulikud inimesed ümbritsenud hobused. Tunti siirast huvi, et miks ja kust jne.