Soe sügis ning enne olematu puugi arvukus.
Nii palju puuke pole ma ükski aasta trehvand kogema, kui tänavu. Naabrinaine sai ühe puugi hammustusest puuk borrelioosi. Mu enda pojal oli üks päev aga peaageu 5 puuki ennast naha sisse imenud. Jube...mul hakkab alati ainult juba mõttest külmavärinad ja kohati allergiline sügelus mind ärritama (olen läbi põdenud kirbu allergia), üks kõik missugune välisparasiit mind hammustab - sügelen üle keha. Ja nüüd piisab vaid ainult kellegil mainida, et tal on kasvõi puuk, kui ma kogen oma naha peal kõike. Kuigi liigun palju metsas ei ole ma see aasta endalt ühtegi leidnud, siis lapsed selle eest on head magnetid olnud. Isegi koertelt saab alatihti neid pealt ära korjatud.
Ilmad on super ilusad olnud ning sügisesi ilmu on hakatud väga aktiivselt ära kasutama.

Kõige parem tegevus vaimsele väsimusele on füüsiliselt väsitav töö või siis sportlik trenn. Vedasin puid rehe alla. Olin pea kaks päeva kodunt ära. Nii kui ma õues natuke liikusin, tulid hobused kohe vaatama, millega tegelen. Olen varemgi märganud, et hobused märkavad kohe kui mind kodus pole. Siis tekib neil väga kummaline tunne, et mis lahti või mis juhtunud, aga nii kui ma kodus olen, on nad nii üllatunud ja hoolivat suhtumist näitamas. Eks minulgi on puudus tunne hobustest, teatud tegemised on nii harjumus pärased, hommikuti vaadata,kus hobused on.

Mu mõtted ekslevad metsas, Varbolas, ning lõkke tule ümber. Nii lahe aeg on olnud selle aasta suvel. Super, super...

Tubli Testu ja Anetele ka tubli. Ikka esimene koht.

Meenutusi Raikküla võisltustelt, võistluspaar Anete ja Testemona.

Sügis jaheduse ööd ja lühemaks kulunud päev.

Algas kool ning ilmad on enam sügisesemaks keeranud. Kahju on, et selja taha jäi selle aasta soe suvi. Mõnus oli teha heinatööd palava ilmaga. Tänasest alustasin siis heinte koju veoga. Vaja on veel põhku vedada ning maja otsas olevast laudast veel vedada sõnnik aiiamaale. Mulle meeldib see töö (füüsiliselt väsitav).