Nädalad septembrikuus kihutavad kohutava kiirusega. Tänane päev lendas niimoodi mööda, et ma ei suutnud mahla keeta, koristamisest rääkimata. Juba Raplasse rattaga sõitmine vastu tuult kisub liikumis kiiruse 10 km/h ja aega kulub 15 km läbimiseks siis pea tund.
Käisin pangas, siis kontrollisin kontot, meenus ühel hetkel, et naisettevõtjad pidid ühel päeval kokku saama. Helistasin Annely Bauvaldile.
Korraks astusin läbi Vetarist, et osta mineraale ja koeratoitu. Siis koju tagasi, mulle tundus, et tuul oli nagu jällegi vastu. Õnn, et riietuse suhtes olin ettenäeglik.
Koju jõudes oli ikka nahk märg. Seljakotis tassisin oma 15 kg söödalisandeid.
Vedasin käsikäru ja piimanõuga veed hobustele erinevatele karjamaadele vannidesse.
Amanda tahtis ennast pesta, küll ta upitas nii ja naa pidi vanni. Kraapides esikapjadega vannipõhjas. Ta oli nii süvenenud oma tegevusse. Laheee...
Hopad on lahedad ...

Algas kool, hobustel on puhkus nädala sees.Nädalavahetused on veel enne püsivaid jahedate ilmade tulekut kiired ja toimekad ning matkadele pühendatud. Sügisene mets oma ilus ja võlus lummab aasta ajast olenemata. Samas on metslooma lapsed suuremaks kasvanud ning võib tihedamini kohtuda metsas, lagendikul. Kohtumised on nii põnevad ja rikastavad emotsinaalselt looduslikku ümbrust.
Seen ja valminud pohlamari mõjub samblarindes, kui omaette looduse kunstiteos. Imetlen igat seent hoolimatta,kas ta kuulub söödavate või mitte söödavate seente hulka.
Eile hommikul hobuseid vaatamas käies. Vaatasin väikese Amanda silma, mis oli paistes. Pidasin aru,et pean selle väiksekese koos emaga koju tooma. Parem jälgida ja ravi osutada.
Täna oli silm juba parem, oletan, et see pisike oli oma silma nühkinud vastu puud, millest siis ka see paistetus. Määrisin veidi salvi välispidiselt, mis sisaldas antibiootikumi. Täna hommikul üle vaadates oli paistetus alanenud ja silm nägi normaalne välja.

Seened, seened, seened...
Käisin eile seenel ja saagiks sai mõned pilvikud,riisikad, enamuse korjatud biontidest moodustasid kukeseened.

Varbola puupäevad ja Kati Murutar.

Harilik käoraamat
Harilik käoraamat õigustab oma nime igati, sest ta on tõesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab niitudel, puisniitudel, loopealsetel ja kadastikes. Enam meeldivad talle kuivemad kasvukohad ning lubjalembese taimena on ta arvukam Lääne-Eestis. Teiste käpaliste seast on teda kerge ära tunda õite pika ja peenikese niitja kannuse ning iseloomuliku tugeva nelgilõhna järgi.

Orhideed on nii kenad ja pilku püüdvad taimed. Samas jälgida iga aast nende õitsemisi.

Kelli-Kellukas 6 aastane eesti sportponi ( tk.123)
Katariina 12 aastane eesti sportponi ( tk 132)
Teele 5 aastane ristand mära ( 150)
Teeba - Milagros ristand kollane mära ( tk. 150)
Maiu 18 tõug teadmata (tk.150)
Huvi 30 puhas tori mära (tk.155)
Pauliine 2 aastane must mära - läheb halliks (tk.155)- isa trakeen
Mooramaamees Moorits 2 aastane kollase kirju sportponi täkk (tk. 132)
Krahv Monte Cristo 1 aastane sport poni täkk ( sälg ja tk mõõtmata)
Amanda 2-e kuune väikeponi (ema Kellukas)

Kärnkonnadest natuke...
Heinamaid niites olen ettevaatlik konnade suhtes, kui näen mõnda hüplemas, siis peatan traktori ja niiduki. Asun päästeoperatsioonile- konn vaja teisaldada turvalisemasse paika. Samas võib see väga tülikas olla, kuid ma ei saa nendest kuidagi mööda minna. Minu jaoks on need ühed lemmikud loodusest. Lahedalt suured ja kohmakad, aga minu jaoks väga intelligentsed.