Ongi siis meie selle aasta esimene kuu läbi saamas. Ühtlasi algas puumao aasta. Olen mitu korda siia plaaninud omi mõtteid tulla jagama. Kuid pole jõudnud.

Rahadest asjadest rääkima täna ei hakka, aga Frycist, kes oli kuidagi loid on muutunud uue sööda lisamist leotatud kaerale. Naudin igapäevaselt, kui kopli väravasse lähen. Siis ma meelega ei hõika vaid näitan kollast kaussi, kus siis mashi ja kaera segu mineraalidega mõnusas puderjas massis...mmm hea lõhnaga, maitsev ka ... Salaja mainin, võtsin ka maitseks üks kord. Ma pean teadma kas sööt mida annan on tõesti hea, mida sööda müüjad räägivad. Olen teinud paljude söötadega. Suhu peab jääma vastavalt koostisele teatud maitse ja jällegi tuletan jätkuvalt meelde. Olen veterinaariat õppinud ja ühtlasi oli meil ka põllumajanduses kasutatavate söötade tundmise õppeaine. Hobuste söötmine on minu südame lähedane teema. 

Früc siis kappab rõõmuga kohale, mul pole muud teha, kui värav avada härra Früc oma uhke hobuse hoiakuga sooja kaera ja mashi putru matsutama hakkab. Ühtlasi ka tema sõbranna Teebalegi samat sööta manustades. Kes sama moodi rõõmuga väravasse tormab, et igapäevaselt süüa oma rooga. Lihtsates asjades peitud võit.

Eile sai lobisetud ühe hobuseomanikuga, kes üks õhtu oma hobuse tiirude murega minu poole pöördus. Aitasin nii palju kui suutsin seda telefoni teel. Ja eile siis helistasin üle, et uurida. Sai ta hobusele abi...

Ja muidugi vestlus hobuste tiirudelt läks sujuvalt üle hobuste söötmisele. Ja imestasin, et inimene on üpris kümme aastat hobuseid pidanud ja ei teadnud, et on olemas seleeniga (karva vahetusele, lihastele hea) ja biotiiniga (kapjadele) lakukive. 

Tegelen kuigi palju loodusraviga ehk siis olen leidnud väga palju ravivõtteid alternatiiv meditsiinist. Oma tutvusringkonnas mõtlen tihti kaasa lokaalsete valude süva punktidele. Elu on põnev. Eks juu...