Ratsamatka laagri ajal selgus, et mu kahel hobusel on tekkinud seletamatu hirm veiste suhtes. Kasvatasid mõtteliselt juured alla, Akustika otsustas kahele jalale tõusta ning suurimaks sooviks oli koos ratsanikuga minema tormata, kuid mu head nõuanded ja hea koostöö teiste ratsanikega aitas olukorras väga palju.
Puntso talu veiste kopli vahel oli meil esimene kokkupuude Teeba ja Akustika hirmudega veiste suhtes. Kuid õnneks tubli ratsanik, kes jäi paigale ja ei kohkunud hobuse küünlasse tõusmise järel. Ülekõige hindan ratsaniku oskust jääda olukorras hästi rahulikuks. Kui ratsanik suutis hobuse ärevus seisundiga lihtsalt ühe koha peale seisama saada. Läksin mina ja aitasin suu kõrval hobuse veistest mööduma. Teeba polnud siis veel pooltki nii hirmunud, kuid teisel päeval näitas selgeid mõtteid mida ta arvab lammastest ja veistest kes siis uudishimulikult hobuseid kohe ruttasid uudistama.
Igal juhul sain kogu kolme päeva jooksul sadulast ikka mitmeid kordi maha tulla ja hobust käe kõrval talutades sain Teebale tema kolle enda kõrvalt palju lahti seletada.
Isegi hea meelitamine ei aidanud. Mõtisklen seda teemat, mis on valesti, et eriti Teeba kes oli varem mul selline, kes läheks minuga kasvõi läbi tule ja vee. Oi kui palju kordi pidin sadulast maha tulema ja hobuse lihtsalt käe kõrvale võtma või julgestuse mõttes karjajuhi rolli üle võtma. Näidates juht hobusele enese kehakeelega eeskujuks olles, et ei pea kartma. Kuid Paisumaa küla lõpus üks kohalik veisekasvataja külla kutse oli abiks, kus hobused said väikse kosutuse valgeristiku ädala peal (tean mida tähendab ristik, ükski hobune mingit tervise probleemi ei saanud), lihaveise koppel kohe kõrval uudistavate veistega, siis kui süüa said ei kartnud ükski hobune enam. Pidasime paari tunnise puhke pausi, kus talumehe abiga käisin otseteed uudistamas. Kust oleks hobustega ohutum liikuda. Üks raja lõik kus me Aadega Juuli alguses ratastega läbisime oli jube. Täis kukkunud puid lademes.
Lahe matk oli. Nii palju emotsionaalseid elamusi. Mis on muidu ratsamatka eesmärk... kontrollida oma hobuste koostööd erakorralistes olukordades. Ööbides nende lähedal (saab selgeks millistel loomadel on soov aiast välja tulek jne...või siis tülitsejad). Mina muidugi magasin selle matka ajal öösel väga vähe ajast. Ei pidanud paljuks telgiski mitte aega veeta, ikka väljas varjualuses, kus oli vaade ümbrusele väga hea. Telgi asetus oli ka nii, et näeks iga kell hobuseid, kuid ma ei viitsi öö tundidel telgi uksi avada ja sellise liikumisega võin kõik ülesse äratada.
Plaani on võetud hobuste hirmude ja igasuguste kolli kartustega tegeleda. Matk on alati mingi õpetus või soov eesmärkide täitmiseks. Ühtlasi oli see meie viimane laager sel aastal. Kuidas järgmine aasta ei oska hetkel rääkida.
