Kui mäletate, olin  mures Kelluka tiinuse osas. Siis nüüd võin öelda, et tegemist lihtsalt ülekaaluga. Hea rohumaa sööt, aitas  ülekaalu tõsta. Kuid nüüd on normaalses kaalus tagasi, kuid natuke võiks veel vähem olla. Kuid liikuda on ponil ikka parem.

Sai eile suheldud ühe hobusekasvatajaga, kes ütles, et on tänavu aasta pidanud palju pisaraid valama. Mainis, et oleks tahtnud ka loobuda hobusepidamisest, tunne et käib üle jõu. Isegi mina ei plaaninud enam kedagi paaritada, plaan vähendada. Väsinud pidevalt endale reklaami tegemast. Tõmbame tagasi, sama meelt on ka mul noored. Valime uusi kodusid hoolega.

Juba heina ostmisega mitmeid kordi petta saanud. Kas tõstetakse ette teatamata hinda või müüakse kiiremale ostjale.

Alberti rendile andmise võimaluse tühistasin, tütar ei usaldanud  uut peret, eks kurb kogemus varasemast ajast. 

Kunagi võtan enese kokku ja räägin kogu loo. Kuid jah, mainin võtta võõras hobune hoiule, kellesse kiindud ning hiljem leiad teisest tallist kondibukettina. Eks kodu vahetus mõjus ränga hoobina. Ja omanik ei käinud kordagi vaatamas ega tegelemas. Viimane mainis, et soovis hobusega koos olla.  😭Käisime vanema tütrega hobust vaatamas ja leidsime eest kõhnas konditsioonis hobuse. Enne kohtusin talli omanikuga, kelle käest saime loa vaatamiseks. Ja hobust nähes puhkesime nutma, olles hobust nimepidi hõiganud astus taaruval sammul ligi ja sooritas oma sügamis rituaali nühkides. Me nutsime, raske oli pisaraid tagasi hoida. Ja see pilt seisab siiani silmade ees. Mitmeid kordi küsisin hobust ära osta, kuid jah siis läks neil väga kiireks hobuse ära viimisega. Tuues vabanduseks, päris omsnik tahab temaga tegeleda. Kuid seda ei juhtunud, hobune läks teise talli ülevalpeetavaks. Ja pärast meie külas käiku hobune viidi käe kõrval koju, kus ta sai elada kõigest kolm päeva ...kas teda ikka pandi magama...ei taha nagu uskuda.

Kuid pikem suhtlus uue perega jättis pigem oskamatu hobusepidaja mulje. Ükski norm mõistusega inimene ei hakka panema poni täkku tiinete suurte hobuste karja. Suured hobused tapavad võõra looma karjas ära.  Tundus, et vastutus võime nõrk ning suutmaks tagada sooliste erinevuste omavaheline klapp. 

Pakkusin proovida, kuid nad tahtsid kohe ära osta. Kuid mina tunnen vastutavana, et loom saaks õige ja turvalise kodu. Kuid nad nagu väike jonnakas laps, korrutasid ostmist. Ma keeldusin, mul oli silmade ees nähtud Testemoona, siis ma ei suutnud sellest üle ega ümber. Ja pidev minu tütre korrutamine, et tema ei usalda neid millegi pärast üldse.

Mul vaja veel natuke raha teenida. Tasuda maarent. Ja veel vaja koertele sööta ning kanade jõusööta osta.

Ja ees ootab teadmatus, kuidas edasi. Uuel aastal käibemaksu tõus, sellega asjade, sööda ja muudele teenustele hinna tõus. Mõtlen ise ka tõsta natuke individuaal trenni hinda ja teraapia töös. 

Selline kokkuvõttev kirjake sai, mil väljas suur sula.