Mis täna tehtud?
Alustasin päeva päris varakult, et isegi silomüüja mainis seda mulle, et ta ei saanud nii kiiresti traktorit käima, kui ma juba kohal. Juba eelmine päev küsisin poja käest, kas traktor läheb kenasti käima. Nojah, esimese hooga 7 ei tahtnud veel käivituda. Esimese asjana vedasin pikendusjuhtme+laadija+elektripliidi. Iseenesest külma küll polnud, aga nata ikka vajas kõhualust soojendamist, kuid juba mootorile hääle sai sisse 7.20 ja siis ma ka startisin. Sai silo koju toodud, kohe maha laaditud.
Pärast silo mahalaadimist lasin kohe ka hobused karjamaale. Enne panin rituaalse tegevuse käiku veel kaks koera kinni (Sofi ja Nordiku) ooo jaa kus on alati koertehaukumist. Pean kõigest üle olema ja kannatlikuks ja siis koerte kisakoori saatel sai hobused õue lastud. Mõtlesin katsetan ka Ramsut lahtiselt, et mis teeb ja kuidas käitub. Jooksuga lendas lauda ukse taha, kus kitsed, kuid sealt tõin välja lasin uuesti lahti, kohe joosti karjamaale. Tundub, et elas oma haukumist ikka päris korralikult hobuste peale välja. Otseselt ründamist ei olnud ja samas ta lõpuks tajus, et hobused on tervikkari ja kui ta peaks nendega päris lähedalt tutvust sobitama ei julgenud ikka päris minna. Ja haukus ikka distantsilt lõpuks väsis teine ära, kuna hobused tema haukumise peale ei liigutanud, siis tüdines Ramsu varsti. Vähemalt proovitud ja kuhugile ära joosta ei soovinud ning kätte sain kenasti ja panin uuesti kinni.
Siis juba traktori rooli vahetasin autorooli vastu, minek raamatukokku, kus ma polnud tükil ajal käia saanud. Lihtsalt nata mokalaata peetud ja uuesti roolitaha asutud ja juba suunaga Märjamaale, kus pidin saama kokku küülikutoojaga Pärnust. Jänku käes, startisin koduteele. Koju jõudes panin jänku esmaselt meriseaga ühte puuri, kus võeti tegelane päris mõnusalt vastu. Lahe väike sõbrake Triinu liitus meie loomaperega. Oligi viimane aeg see teoks teha ehk siis otsisime sobivat pikk kõrvalist sõpra, kes oleks meie maja pikk kõrvade seltsi jätkaja. Millegi pärast suri meie Tutt-Saba lapsuke äkitselt ei tea, lahata ma omi loomi ei taha. Pidasime mõned kuud vahet, kui soov uue toaküüliku soovi jälle sisimas esile kerkimas tundsin.
Raplasse minnes ja seal olles selgus, et olin unustanud Märjamaa Maxima pangaautomaati oma pangakaardi. Oh jah, suht ebamugav kaupluses, kui selgus tõde pangakaarti pole. Miskit läksin rongile vastu, kust siis oli vanem tütar tulemas. Sai teine peale võetud ja mõne minuti pärast veel kesklinna bussikast poja peale võetud ning kodu poole kimatud.
Ja minusugust unustajat, kes unustas oma pangakaardi automaati. Ja uue saan alles tuleval nädalal.
Alustasin päeva päris varakult, et isegi silomüüja mainis seda mulle, et ta ei saanud nii kiiresti traktorit käima, kui ma juba kohal. Juba eelmine päev küsisin poja käest, kas traktor läheb kenasti käima. Nojah, esimese hooga 7 ei tahtnud veel käivituda. Esimese asjana vedasin pikendusjuhtme+laadija+elektripliidi. Iseenesest külma küll polnud, aga nata ikka vajas kõhualust soojendamist, kuid juba mootorile hääle sai sisse 7.20 ja siis ma ka startisin. Sai silo koju toodud, kohe maha laaditud.
Pärast silo mahalaadimist lasin kohe ka hobused karjamaale. Enne panin rituaalse tegevuse käiku veel kaks koera kinni (Sofi ja Nordiku) ooo jaa kus on alati koertehaukumist. Pean kõigest üle olema ja kannatlikuks ja siis koerte kisakoori saatel sai hobused õue lastud. Mõtlesin katsetan ka Ramsut lahtiselt, et mis teeb ja kuidas käitub. Jooksuga lendas lauda ukse taha, kus kitsed, kuid sealt tõin välja lasin uuesti lahti, kohe joosti karjamaale. Tundub, et elas oma haukumist ikka päris korralikult hobuste peale välja. Otseselt ründamist ei olnud ja samas ta lõpuks tajus, et hobused on tervikkari ja kui ta peaks nendega päris lähedalt tutvust sobitama ei julgenud ikka päris minna. Ja haukus ikka distantsilt lõpuks väsis teine ära, kuna hobused tema haukumise peale ei liigutanud, siis tüdines Ramsu varsti. Vähemalt proovitud ja kuhugile ära joosta ei soovinud ning kätte sain kenasti ja panin uuesti kinni.
Siis juba traktori rooli vahetasin autorooli vastu, minek raamatukokku, kus ma polnud tükil ajal käia saanud. Lihtsalt nata mokalaata peetud ja uuesti roolitaha asutud ja juba suunaga Märjamaale, kus pidin saama kokku küülikutoojaga Pärnust. Jänku käes, startisin koduteele. Koju jõudes panin jänku esmaselt meriseaga ühte puuri, kus võeti tegelane päris mõnusalt vastu. Lahe väike sõbrake Triinu liitus meie loomaperega. Oligi viimane aeg see teoks teha ehk siis otsisime sobivat pikk kõrvalist sõpra, kes oleks meie maja pikk kõrvade seltsi jätkaja. Millegi pärast suri meie Tutt-Saba lapsuke äkitselt ei tea, lahata ma omi loomi ei taha. Pidasime mõned kuud vahet, kui soov uue toaküüliku soovi jälle sisimas esile kerkimas tundsin.
Raplasse minnes ja seal olles selgus, et olin unustanud Märjamaa Maxima pangaautomaati oma pangakaardi. Oh jah, suht ebamugav kaupluses, kui selgus tõde pangakaarti pole. Miskit läksin rongile vastu, kust siis oli vanem tütar tulemas. Sai teine peale võetud ja mõne minuti pärast veel kesklinna bussikast poja peale võetud ning kodu poole kimatud.
Ja minusugust unustajat, kes unustas oma pangakaardi automaati. Ja uue saan alles tuleval nädalal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar