15. juuni 2010


Muidu ei saa metsa elust aru, kui koera ei oleks.Iga päev saab karjamaal kontrollimas käidud, kuidas suksidel on. Täna õhtul vett ette vedades. Hakkas koer äkitselt aktiivselt haukuma. Vana pärna najale nõjatudes ja koonuga puulatva sihtides, vahe peal käppadega maad kaevates, et kohe nagu langetaks puu maha, et elukas puu otsast kätte saada. Loom, kes puulatva peitis tundus ilvese nooruk olevat. Kus ta püüdis ennast osavalt puude lehtede ning võra vahele ära peita, aga tükike metskassi näost veel piilumas puu all toimuvat.

Seni kui kodus ära käisin, et tuua veel binokkel, et vaadata, kas näen õieti seda metsakodanikku. Oli kadunud. Koer nuhkis kogu ümbrust hoolikalt. Tunnistan, et Pipi ei jookse kaugele minust, kui ta haistab kiskja lähedust. Ja täheldanud oleme lastega, et selles piirkonnas asustab ilves... kitsed kadunud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Päike tuleb siis kui ma olen hõivatud tubaste tegemistega.

Mõnusad on need päevad ja tunnid mil saan lihtsalt tegeleda hobuste, koerte, kanade ja muude lojustega. See on nii mõnus teraapiliselt lõõga...