Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.
11. juuli 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Algas laulupeo kuu, käibemaksu tõus...ega mul polegi meeles kõikide maksude nimetusi. Elame näeme, loodan vaikselt ja oma mõtetes, et meil i...
-
Olles lugenud fb hobuinimeste leheküljelt abipalvet veterinaari otsingul. Mõtlesin, kuna olen ise aastatepikkuse kogemusega hobusepidaja ...
-
Eile mõte jooksis ja kui siia kirjutama tulin, oli järsult pea tühi. Panin siis eile õhtul koplites sõnnikut kottidesse. Ja muidugi ka autos...
-
Aitäh, lapsevanemad ja lapsed, kes andsid mulle koolivaheaega endale meelepäraseks teha. Ujumas käia, töölt koju ei pea ma kiirustama, saan ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar