Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.
11. juuli 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Üle kõige rõõmustan, loomade lindude rõõmust. Nad on siirad ja ehedad. Näit kui mu pardud mu häält kuulevad, teevad oma kisa, andes märku en...
-
Olles lugenud fb hobuinimeste leheküljelt abipalvet veterinaari otsingul. Mõtlesin, kuna olen ise aastatepikkuse kogemusega hobusepidaja ...
-
Eile mõte jooksis ja kui siia kirjutama tulin, oli järsult pea tühi. Panin siis eile õhtul koplites sõnnikut kottidesse. Ja muidugi ka autos...
-
Otsin hetkel sobivas hinnaklassis üheteljelist shetikate kaarikut. Trenni tegemiseks, noored täkud vajavad palju tegevusi, siis on hea vah...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar