Mõtted uitavad, und ei tule. Sai vist kohviga liialdatud. Juba mõtetes loendan päevi, kui saab koolist jälle koju. Imestan... Jube raske on olla linna inimene...
Kohtusin mõned päevad tagasi ühe inimesega (Maarika Riismaga) see oli eelmine nädal kolmapäeva hommik, kui tahtsin siseneda Rapla kultuuri keskuse uksest. Temaga kohtumine andis ainet meenutamaks Põllikal tööl oldud aega.
Oo jaa, helged mälestused kaasnevad selle paigaga. Kui olen rääkinud oma küla inimestele seal elatud ajast, siis meenuvad mulle alati Kohe need inimesed: Linda Rätsepsoo - Laeksaare talus elas; Heili ja Jaan Järve; Ants Tuuleveski; Eduard (ei meenu perekonna nimi.
Meenub ka mu esimene hobuse ost, kuidas ma selle ära tõin ja kelle käest ostsin. Hetkel mu hobusekasvatus ongi alguse saanud ühest hobusest. Pidades alati meeles vanaisa ütelust, ..."kui saad hakkama ühega, siis suurenda..." Mu hobusekasvatus ei ole tekkinud üle öö. See on aastate pikkune töö...