16. aprill 2009

Käin regulaarselt trenni tegemas. Mulle meeldib hobusega maha langenud puid ületada.Täna juhtus selline lugu, tulime vaikselt üle kivi aia (A. Raadiku sünnikodu). Selja taga kukkus puu maha raginaga, hobune ehmatas hirmsasti. Siis tormas kimaga minema, kuid peatselt jäi seisma ja siis pruuskas hirmust.
Mõnus oli kaasa elada hobuse temperamendile, samas sellised ekstreem olukorrad annavad endalegi särtsu juurde.
Muidu jah kevad väsimus piirab. Kurdan ka klientide puuduliku huvi üle...Kurb olen... :(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tõsilood elust enesest.

  Ei oska nutta ega naerda, kui kuulen inimeste arulagedaid vestlusi teemal. Kui vana on üks või teine loom. Mõnede inimeste vestlusest on k...