Elu on ikka kiire küll. Kahe tööpäeva vahel jõudsin veel veids täpsus laskmist teha 5 koha auga välja teenida hea tulemus, mitte treenimise järel. Hetkel pole nagu motivatsiooni olnud trennis käia laskmise harjutamiseks. Olen kaalunud omalegi võistlusrelv hankida, kuid kas ma muidugi võistlusriideid hankida suudan hetkel ei pea vajalikuks. Kui juba meistri tiitli nimelised võistlused mõttes, siis küll peaks olema oma vorm. 

Aitäh tänan mina ja mu koerad Kelly U. Täitsa hästi võeti vastu, maiuseid igas mõõdus ja maitses. Annan vahepeal koertele nina tööd teha, siis unustavad minu ning pühenduvad iseseisvale otsimisele. Muidugi mainin Kelly vanaema on meie pere loomade suur fänn olnud. Ja iga sügis loomakartulid meile toonud (keedan kanadele toidu sisse). Ja koerad on alati sillas, kui Kelly vanaema meil käib. Muidugi Pipi oli meil ülivõrdes väga eriline koer. Kes tantsis ja laulis, kui tema lemmik inimene meile külla tuli. Iga kord kui mõttes selle koera peale mõtlen, tuleb pisar silma. Ka mulle läks tema olemus hinge, ma ei osanud arvata, et toon Tartu linnast sellise krants linnukoera omale õpetajaks. Esimesed kaks aastat on kõige raskemad, sõna kuulmine on linnukatel valikuline. Kuid lõpp tulemus läbi mängu ja avastades kutsika koju toomise käigus mõningaid positiivseid iseloomu omadusi, siis sellele hakkangi kujundama täiskasvanud koera olemust. 

Täiskasvanud koertega olen oma pere elu nende järgi kohandanud, et keskkonna muutus oleks valutum ehk vastuvõetavam.

Nüüd mil Mäx on saanud 3 aastaseks on väheke mõistust juurde tulnud. Üks asi mida ma temas olen arendanud, kui ma olen miskit kaotanud palun teda appi otsima, nimetan eseme nime. Ja tema oma õnnelikkuse olemisega kepseldes, kareldes ta siis otsima tõttab. Ja kuna ta on kiire leidja, siis ta õrritab tükk aega mind, kui ta selle eseme mulle üle annab. Aktiivsed koerad on õpetanud mind palju olema kannatlikum.

Vaatan kas täna kui palju mul tahtejõudu on, noorte hobustega tegelemiseks jagub.

Tänane päev on olnud asine...sai tegeldud Asso, Vimbu ja Albertiga. Täna panin kõigile kolmele rakendi varustuse selga. Albertiga alustasin treiku trenniga. Selleks kulus seekord 1,5 tundi. Kolm korda panime kohe pärast esimest pikka mõtlemist peale. Treiku on meil 6 aastat olnud. Eks Albu on saanud päris kaua täkk olla. Paar suve kodust eemal, ilma aktiivse trennita elanud. Üks aasta pea talve elas Põlva maal. Ei saanud siis teda kasutada aktiivselt. Nüüd mil kellukad eemaldatud. On mul soov võtta ta Kelluka asemel. Tal piisavalt kõrgust ja mõnus muhe poiss, kui ta saab olla pidevalt tegevuses. Otsin jötkuvalt väikest ühe teljelist poni vankrit, mille ette saaks rakendada nii Albut kui Prestonit. Kui meil sõitjaid ei käi, siis saame ise väikest viisi külavahel sõita. Hetkel oman Soome poe infot, et sellise väikse sõidukaariku hind uuena on 1800-2000 eurot. Kui mujalt muud moodi ei leia, siis peab Soomest ostma minema. 

Pärast rakendi varustusega vedasime rehvi (saaks natuke tegevust). Tegime traavi, tuletasime kõige lihtsamaid tegevusi meelde. Pärast nautis mu käest maiuseid preemiaks, enne treeningut maiustas Vimbust järgi jäänud lutserniga. 

Vimbu on üle aasta küll, aga lihtsalt harjutame asjadega ning tasakaalu kasvatamisega. Kõrgust turjast korralikult kasvatanud eks järgmiseks aastaks veel kõrgust ja rindmiku laiust (lihaste arengut soosivaid tegevusi leiutama). 

Vimbul ja Assol kasutan nöörpäitseid, Albul lihtsaid päitseid (ta juba piisavalt kogenud poni). Valjastega hakkan tiba hiljem harjutama.  

Täna kasutasin Assol rakendi varustusena mida kasutan Kellukal. 

Fännan tänast päeva täiega.

Eilne päev möödus tegusalt, hommikune 5 km ring Kellukale. Koplist välja tuues, üritas näksata. Kõhus võisid probleemid olla (gaasi valud), kuna ta kannatab tugeva ülekaalu all, siis püüame päeva ajal korvata peale trenni väiksema koguse söögiga puhkamise. Vankri ees teist liigutades, tuli ikka seda trummi häälitsusi korralikult. Soolte peristaltika hakkas tööle, kui teda puhastasin. Huvitav on see, et Kati pole enam ülekaaluline, pigem normaalse välja nägemisega.

 Pärast esimest trenni,  avastasin Hosefoodi sööda kuller oli koju toonud mu lutserni paki ja maiuse ämbri. Yess, esimese proovi katsetuse tegin Kelluka peal, paar peotäit lutserni ja veerand kopsiku täit ürdi müslit. Vitamiine ja mineraale ei lisanud. Lutsernil hea lõhn, natuke selline rasvane. Ise veel ampsu ei võtnud. Kui sellega ikka tegelen, siis arvan teen proovi ära.

Hetkel neil koplis kahte sorti lakukive ja viimane mineraali ämber läks juba aeglasemalt. Mul kodus üks pang tagavaraks.

Peale lõuna söögi valmistamist tegelesin Vimbu ja Assoga. Albertile lihtsalt ei jätkunud valget aega. Sai veel sauna köetud ja õhtu tuli lihtsalt ning kiirelt.

Sellised näevad RMK metsas sihid, kus teostati raiet raierahu ajal. Sellisel sihil on isegi jalgsi kõndides leida sobivat tasakaalu, hobusega liikumisest rääkimata. Kurvaks teeb, selliste tegemiste suhtes ei leia enam sõnu. Ja sajuste ilmadega, hobune jääb oma kapjadega sisse sõidetud raske tehnika roopadesse kinni. Vaadates üldisemas mõttes ümbruskonnas nii 6 km raadiuses ringi. Siis lageraie alasid tuleb juurdegi.

Sügis on täiel rinnal kohale saabunud, viimased päevad sajused olnud.

Ma ei viitsi lihtsalt RMK piirkonda haldava raietööde korraldajaga enam rääkida. Ühe sihi taastamiseks kulus mul läbirääkimiseks kaks aastat.

 

Hingede kuu algus kohal, halloviinis ei osalenud. Mul siis tööpäev, eks uued asjad vajavad harjumist. 

Trennilisi pole, siis tuleb tegeleda muude asjadega näit. Lisa töö, siis täiendada õpingutega ennast. Ülekõige huvitab psühholoogia ja muidugi on aega ka raamatukogust raamatuid laenutada ja lugeda. 

Ja muidugi pühendun noortele hobustele.

Õnneks on hetkel hobustele kõik vajalik olemas. Ootan nüüd lutserni Vimbule. 

Lubab järgmisest nädalast külma.

 Yess eile õhtul sain siis Nordicu uue talvejope kätte. Tellisin kahte erinevat sorti. Kuid teist ma kasutada ei saa. See jääb väikeseks kõigile kolmele ja seda ei saa kasutada õues olemiseks. Nordicul on läinud hästi, on võtnud omaks tugitooli. Ja tundub, et on õppinud selles ennast väga hästi kerra tõmbama. Nii hea meel, teist tugitooli jagavad Sannu ja Mäx. 

Käisin koertega hommikul Nordicu jopet testimas. Ühe sarnase tegumoega jope pean veel hankima. Eelmine aasta osalesin mitmeid kordi Osta.ee oksjoni keskkonnas, et hankida koertele sobivat jopet. Nüüd viimased tellisin Temust.

Täna tegelesin Tartu ülikooli õppeprogrammis ,,Ravimite ajalugu" tundide sisuga. 23.11 peab olema läbitud kõik õppetükid.

Eile ja täna jäid mul poistega trennid vahele. Selle eest patsutamas ja sügamas sai ikka käidud.

Noorem tütar põristas russiga metsaheinamaalt ühe rulli suurde koplisse. Kus siis väravas kikitati kõrvu ja pingutati vaadata metsa suunas, et kas miskit liigub. Pildid jäid tegematta. Nii lahedad olid nad ja kui see burgsi rull koos trakaga veeres. Võtsid kabjalised kohe paaradi vormi ja jalutasid ühisel meelel traktori järel heinarulli maiustama.

Täitsa uued sori rakmed käes. Nüüd on hoog sees, Assoga tegelemiseks. Täna tegin Kelluka ja Assoga 4 km ringi, kus jääb tee peale üks lihaveiste koppel ja muidugi elusuuruses lihaveistega. Lihaveiseid nähes võttis nii Kellukal kui Assol kõhu vedelaks. Ja mina hüppasin Kelluka seljast maha, et käe kõrval lihtsalt mööda jalutada. Siin tahtis Asso kiirelt mööda jalutada, korde tõmbas pingule. Väikese nõksuga sai ta uuesti enda kõrvale tõmmatud. Lasin neil veidi aega seista siis jalutasime edasi ja leidsin omale sobiva kivi aia, kust tagasi selga hüpata. Natuke maad ja siis seekordne koll oli kellegi musta värvi roller põõsastesse lükatud. Kellukas arvas, et nüüd on õige aeg ots ringi keerata. Kuid ma ei lasknud, pigem jäime koha peale seisma ja samm haaval liikudes saime siis ka ,,draakonkollrollerist" õnnelikult mööda. 

Järgmine koht, mis osutus kiiruse tõstmiseks Assole oli Ahnevere talust kostuv koerte haukumine. Natuke tagasi hoides, kuid liiga lähedale Kellukale tõmmates, tuli kangesti täkulikud tunded pähe...jõudis ühe piuksatuse teha. Täna tundus Kellukas sallivam Asso suhtes. Ja ringiga koju jõudes selguski, et mida ma oletasin Kellukas indles. 

Mu vabad hetked kuluvad Assole ja Vimbule. Pean leidma lapse kes oleka huvitatud mõne päeva nädalas Albertiga tegelemiseks. Siis oleks enam vähem kõik hobused tegeletud.