Kaks päeva möödas kiirelt ja täis tegevusi...mõnus tagasi mõelda. Trennid olid mõnusad ja endalegi värskendavad. Alustasin kahe päris algajaga kahe poniga. Mann ja Kati, leian poole tunnises algõppe trennis on ideaalsed just vanemad ponid. Kuigi mainin, et ka eakas Kati tunneb lapses peituvad emotsioonid ära.
Alati trennis on näha kui laps on emotsionaalselt trenni lainel. Siis õnnestuvad kõik tunnid. Kiidan last selle eest, on ka näha poni pealt, kes teeb täiesti koostööd naudinguga. Ja sellist pilti näha, on lausa rõõm trenni tundi lapsega jagada.
Esimese üle pika aja trennis käimise päeva järel ema tagasi side järgi küsides. Mainisin, et laps oli kohal ja poni väljendas kaasa töötavalt oma rahulolu, et naudib ka lapsega trennis olemist. Ja need kaks päeva olid lihtsalt võrratud. Tundub, et mõnele lapsele on vaja treeningutes pausi teha. Mõni laps on aeglane vastu võtma aru saamiseks. Samas teiste trenniliste tugi kõrval aitab edasi liikuda. Eks näeme, see miks mul vaja teada enne trenni tulekut, et siis tean millist poni või hobust kasutada trennis.
Hetkel on tõeliselt karjuv vajadus, tekkide kuivatamiseks eraldi ruumi. Sööda hoidlat näriliste kindlat. Hetkel ei tule kõik asjad meelde. Kui need ruumid oleks olemas saaks asju paremini paigutada.
Mõtted tiirlevad kopli väravasse koondunud muda suhtes. Kas kunst muru võib päästa edaspidise muda teket. Arvan ilma selle muda kihi koorimiseta ei õnnestu ka kunstmuru kate. Mõtlemis koht.
Võiks pigem tiba külma olla.

