Hetkel igasse päeva mahub, kütmine, loomade lindude eest hoolitsemine. Tõin pardud tuppa, ehitasin neile suurema mõõtmelise puuri. Kuna nad kahekesi, siis parem külm aeg toas üle elada. Üks põhjus, nad harjunud inimeste seltskonnas viibima. Milline tänulikkus, milline jutt kohe jooksis noka vahelt. Mul oli suht harjumatu näha neid üksinda oma villas. Vedasin vahe peal elektri kütet. Istusin nende juures, võtsin sülle. Ja tegelikult igatsesid ka nemadki suhtlust inimesega.

Jälgin järjepidevalt, kuidas toimetavad era loomahoiud või kohad kuhu siis kogutakse kokku väärkoheldud või hoolitsuseta jäetud loomad. Ma ise ei suusaks 100 looma vahel ennast jupitada, muretseks võlgade pärast halliks. Mil hetkel endal 18 hobust, siis hetkel nagu sisse tallatud rada. Kui keegi hetkel talus vajab vaheldust. Olen mina see, kes võtab asjad üle. 

-5 ja energiat sajaga. Nüüd pean mõnda aega ise loomadega tegelema. Söötma ja jootma. Täna sai tublidele trennilistele 8 hobust tegeldud. Paar noort jäid küll tegeluseta. Homme püüan nendele aega kulutada. 

Asso ja Kellukaga metsas käies, trehvasin nägema suure mõõtmelisi käpa jälgi. Jälgi ka kitse jahist jne...tegemist ilvesega. Ma pole tükk aega kõrval kinnistul käinud, et kas elutseb jälle keldris.

Olen otsinud restaureerimis koolitust ehk siis mõte taastada mõningaid hobuvarustust ja näha millised tööriistad selleks vajalikud on. Saada siis ka materjalidest hea ülevaade. Puidutöö meeldib, kuid hetkel oskuseid jääb väheks.

Nädala sees lasteaias käik Albertiga oli ikka väga põnev. Albert oli väikse saani ees. Kes tegi mulle väga lahedat sõitu. Oli see tal esimene kord väljas käia. Õnneks oli esimese korra kohta vähe lapsi ja seega koos edasi tagasi sõiduga oma kaks tundi kulus. Mõte on täna jälle ette rakendada. Muidugi oskas Albert ka mulle ühe vimka teha. Kuid lahendasin väga mõnusalt ja muhedalt ära.

Oh jah...mul tuleb mõnede laste suhtes ikka sõnadest puudu. Selgitused mida olen jaganud, on kuidagi tühised. Pidevad dikteerimised milliseid hobuseid soovitakse. Kuid järjepidevast trennis käimised on asendunud ühe korra kuu trenniga ja vahel jääb mõni kuu rohkem vahele. ,,Mul ei ole hobused tehnika vidinad, et tulen võtan ja trööpan kuidagi oma trenni ära teha, et saaks ainult hüpata." Ei ja veelkord ei. See pole kellegi trenn, see näitab, et lastes puudub hing ja süda hobusega koostööks. Kahju, kuidas sellist asja õpetada või selgitada. Minu silmis oleks vaja lastel eesmärgid paika panna. Ja muidugi kui lastel on toetavad vanemad, on areng lastel märkimisväärsed.

Täna siis taliharja päev...vanasti loeti, et pool talve selja taga. Siis peab ka loomadele jääma pool talve sööta. Mul on seda jätkumas ja üle vast jäämas. Tänavu aasta saavad nii palju kui süda lustib. 

 Siin pildil kõik poisid. Mõnus krõps ilm ja veel päike. Lasteaias käisin täna Albertiga. Kus ta tegi mulle sõitu. Täitsa üllatas mind. Tagasi tulin käe kõrval, et mitte lasta erutuda, saani jalaste helist. Mõnus hea tunne, et poni mind usaldas ja oli nõus käima mu kõrval. Lootsin, et jõuan tegeleda veel teiste hopadega. Kuna lasteaeda kulus üpris pea kolm tundi ära kui lisada juurde veel ettevalmistus aeg. Siis sain ikka külma käes olla. Tagasi jõudes jälle kogesin külma tunnet. Üritasin ennast ülesse soojendada, kas keha füüsilise soojendamises juba vanus loeb...ei oska öelda. Kui ma oma kolm neli tundi toimetan, siis kuidagi ei sas termorefulatsioon kiirelt paika. Või on see talve külma kestvus nii väike olnud. 

Kui toad soojad, siis saab ka keha võitu külmast. Mõtlengi, et märtsis minnakse Rootsi ühte rahvusparki kaheks nädalaks suusamatkale. Ööbimine telkides. Alguses mõtlesin osaleda, kuid teades milline sooja lembeline olen. Siis hakkasin kahtlema, kas suudan hakkama saada tuule ja külmas ööbimisega. Kõik ju toimuvad Põhja Rootsis. 

Nüüd treenin järk järgult oma organismi kõigest mugavusest üle saama. Mõtte osalemiseks lükkasin natuke tulevikku.

 

Laupäeva öösel tehtud läbi kaamera pilt sisse sõidu teest. Eile hommikul uksest väljumisel haarata käsi lumesahk ja lükkama hakata. Poiss magas, kuna noor inimene oli kaua üleval. Toimetades oma garaazis. 

See lume lükkamine oli mõnusalt paras füüsiline tegevus. Kuna kaks trennis käinud hobust olid sees, siis ma ei tahtnud oma kalossidega läbi maha sadanud lume jalutada. Rajad sisse saanud, tegelesin Lucky ja Renetiga. Andsin juua ja siis müsli kaerasegu, millele lisasin peoga veel lutserni. Mõlemad mul tiba pirtsakad. On olemas ka mineraali graanulid, kuid hetkel olen pidanud pausi selle lisamist söödale. Lucky on paras krokodill Renetisse suhtumisega. 

Siis natuke kodus toimetamist, läksin Rapla suusatama Vesiroosi rajale, kus pidi toimuma võistlus. Esimese soojendus ringi ajal vaatasin, et kuhu võistlus start tuleb. Enne rajale minekut määrisin suusa põhjadele värske lume määret. Ei tea kui vanad, aga laste suuskadele kui need koolis veel käisid sai ostetud. Igal juhil aitas libisemisele kaasa.

Ja teise soojendus ringi lõpus uurisin, et mismoodi see võistlus välja näeb. Tegemist ühisstardiga ja alles 13. Ma siis otsustasin, et ma ei osale..suusatasin ajaviiteks kolmanda ringi ka. Ja läksin koju, sest sooviks oli ka jõuda tegeleda noorte hobustega. 

Seekord võtsin esimeseks Vimbu, nii kui väravas hõikasin. Oli kohe suure galopiga kohal. Nii väga soovis kannatamatult tegelemist. Tegelikult kõik noored soovisid, et võtaksin kohe kellegi aiast välja. Teisena võtsin jälle Asso. Albertile lubasin, et tegelen temaga esmaspäeval. Nad olid nii mõnusad.

 

On vast ilm. Tegelikult mulle meeldib, käisin jällegi suusatamas Sakus. Homme lähen osalen võistlustel. 

Täna jätsin trenni ära, kuna lageda peal oleksid lapsed külmetanud. Ja ma ei lase hobuseid märjaks ajada eriti veel tuulises kohas. Tegelikult tugeva tuulega  on nii, et ükskõik kui soojalt riietuda. Jahutab tuul keha ruttu maha. Ma suusatasin hommikul ja pärast autosse istudes oli keha higistatud märjaks. Korra mõnest poest läbi põigates, tungis tuul liigestesse. Pole see nii kerge ühti, et väljas -6 tegelikult muutub -15. Ja teha trenni loomade ja lastega ei ole tegelikult soovi kedagi haigeks treenida. Hea küll, ise kui teen trenni ikka enesetunde järgi. Kui koju jõudes kanadele ja partidele söögipoolist ette jagasin. Sain aru, et tegin õige otsuse. 

Anete käis kahe kogenuma sõitjaga Rapla ratsakooli maneezis. Siis nendega tagasi jõudes. Kuuma teed keetnud ja noortele juua andnud, kurtsid nemadki, et rohkem täna trenni teha ei soovi. Tegelesin mina trennis käinud hobustega. Söödad, veed ette. Ja Luckyle teine tekk selga. Jäid ööseks sisse.

Kuigi ilm mulle meeldib, kuid kaua õues olla ei soovi. Noored mul vedasid mitmeks päevaks heinarullid koplitesse laiali. 

Nautigem tõelisi talve ilmasid, enda ja teiste tervist kahjustamata.

Vaatasin nädala lõpuni ilma prognoosi. Hetkel miinused üle kümmne ikka, siis me kellegile trenni ei tee. Ise tegeleme käime maastikul jalutamas, pole mõttes kedagi märjaks ajada. Pärast maastikku jäävad hobused sisse ei lase õue, kui alles järgmine päev. 

Soomes karmistusid hobuste ja eeslite pidamises sellised nõuded, kus hobust eeslit välja arvatud täkkusid (keda võib üksikult pidada) tuleb pidada liigi omaselt näit eesel eesliga ja hobune hobusega. See pidi olema vastu näidustatud, kui eeslit peetakse hobusega. Kui pika aja peale asjad toimuma peaksid, seda pole seadusesse kirjutatud. Mitmed talli omanikud on avaldanud uue looma heaolu seaduse osas nördimust. Loodan, et eestis seda ei tule.