Kaunis kevad, vahelduvate pilves ilmadega. Tänane hommik selge ja -1 kraadise külmaga. Tõotab tõeliselt kaunis laupäevane ilm tulla.

Hetkel jätkuvalt otsin omale kas tori või eesti tõugu mära uueks südamehobuks ja osaleda mõnel ratsaorienteerumise võistlusel. Lihtsalt saaks kusagil mingi eesmärgi nimel koos hobusega väljas käia. 

See nädal alustasin Mäxu ravimisega kennelköhast...alguses, ei pööranud kohe tähelepanu, aga esmaspäeva hommikul köhatas koer ikka jubedalt, sai vetiga ühendust võetud ja ka raviplaan paika pandud. Ja ravimid kätte saanuna, sai ka ravimisega kohe algust teha.

Üle eile lisandus Sannu ja eilsest siis Nordic...kuigi olen selle haiguse kohta palju uurinud...siis tekib küsimus. Kust Mäx selle haiguse tõi....🤔? Näituselt või sünnikodust...?

Esimese vestluse korral vet ei uskunud, et kennel köha. Kuid minu nõudmisel, siiski soostus (kuna koerad on vaktsineeritud). Nüüd sai selgeks mida iganes, siis linnas on see haigus levinud. Mul on täiesti esmane kokkupuude. Kuid hea sisemine tunnetus ning looma arstile omane terane silm annab haiguskulule oma anamneesi.

Narcissa läheb tagasi oma koju, kus ta siis pannakse müüki. Mina hetkel ei kaalu ühtegi hobust kalli hinnaga osta.

Mõnna kevad, paar päeva mil kodus. Siis tegevused, essu rindel...ratsatrenni lainel. 

Uurin jätkuvalt hobuste söötade koostiseid. On ju vaja pidevalt, et ka vanemate hobuste elukvaliteet oleks suurepärane. Tellisin ära kolm biotiiniga lakukivi (kapjadele, liigestele, nahale jne.), plaan veel raskeveoka täkupoisile lisasööt soetada...hakata vaatama, kuidas rajada tänavu aasta koplid karjatamis perioodiks. 

Talv meie talus oli piisavalt mõõdukas nii trennide kui muus osas...jätkuvalt tänan nooremat tütart noorhobuste koolitamise eest. Super tubli...ise õpin ka uusi asju tema käest.

Mis uut, hetkel hõisata ei saa...mul see üleaedne problamaatiline naaber hakkab pulmitama🤣🤣🤣🤣🤣 terve küla räägib...mis tegelikult ei oska kaasa rääkida...nii palju olen märganud, et naabri onkel üritab viimasel ajal kuidagi märku anda mulle või õigemini endale tähelepanu tõmmata, kuid ma pole vedu võtnud...las tuudutab. Nii kaua kui minu ja hobusel jätkub närvi piirdudes ehmatusega.

 Jätkuvalt ootame matkama, mida pakume kord kuus, ei plaanigi rohkem. Tänavu aasta pole meil ühtegi varssa sündimas. Vaja veel ära tasuda erinevatele aretus ühingutele liikmetasud. Kokku arvestades tuleb iga aasta välja käia kolme aretusühingule üle saja euro liikmemakse. Mul üks suurem unistus, suurem uhkem vanker soetada, eesti tõugu noorele täkule sori rakmed soetada...hetkel kaalun, et mis värvi osta.

 Tänavu aasta kevad on varajane. Tegeleme vaikselt ka maastiku trennidega. Lihtsalt ilus aeg, ilmad mõnusad. Ainus mure, muda jätkub kõikjale.

Suured vabandused, et siia pole muudatusi jõudnud käia tegemas. Täna siis jälle Frycile ja Teebale mashi kaera segu ette andma. Teebale polnud mul plaanis õllepärmi lisada, kogematta juhtus. Oi kui oleksite näinud, mis nägusid Teeba tegi. Fryc asus oma putru sama mõnuga pugima, ainult imestasin. Nüüd on ta tunduvamalt elavamaks muutunud ja jälgib kus liigun. Kuid kausi näitamisest piisab, kui ta juba jalutama hakkab. Teeba oleks oma kausi maha kallanud. Kõik mis ta suhu võttis, selle kohe maha pudistas. Kellukas koristas ära. Võtsin kausi eest ära ja jalutasin otsima, kes selle ära sööb. Noorte poiste juurde Asso leidis, et see pole temale ja tegi oma naeratavaid nägusid, Vimbu see eest võttis mõned suutäied. Palju ma tal süüa ei lubanud. Läksin korraks õue, et minna vaatama kui kaugel Fryc söömisega on. Panin siis Teeba söödapudru ühe auto velje peale, et pärast noorte märadele pakkuma minna. Ja mis juhtus, seni kui mul tuli üks oluline telefoni kõne...sõi kogu pudru (mash, kaer ja õllepärm) Sannu ära...ja limpsiti veel kauss kah puhtaks. Täitsa müstika, koeratoit nii hästi ei maitse, kui hobustele mõeldud sööt. 

 Ongi siis meie selle aasta esimene kuu läbi saamas. Ühtlasi algas puumao aasta. Olen mitu korda siia plaaninud omi mõtteid tulla jagama. Kuid pole jõudnud.

Rahadest asjadest rääkima täna ei hakka, aga Frycist, kes oli kuidagi loid on muutunud uue sööda lisamist leotatud kaerale. Naudin igapäevaselt, kui kopli väravasse lähen. Siis ma meelega ei hõika vaid näitan kollast kaussi, kus siis mashi ja kaera segu mineraalidega mõnusas puderjas massis...mmm hea lõhnaga, maitsev ka ... Salaja mainin, võtsin ka maitseks üks kord. Ma pean teadma kas sööt mida annan on tõesti hea, mida sööda müüjad räägivad. Olen teinud paljude söötadega. Suhu peab jääma vastavalt koostisele teatud maitse ja jällegi tuletan jätkuvalt meelde. Olen veterinaariat õppinud ja ühtlasi oli meil ka põllumajanduses kasutatavate söötade tundmise õppeaine. Hobuste söötmine on minu südame lähedane teema. 

Früc siis kappab rõõmuga kohale, mul pole muud teha, kui värav avada härra Früc oma uhke hobuse hoiakuga sooja kaera ja mashi putru matsutama hakkab. Ühtlasi ka tema sõbranna Teebalegi samat sööta manustades. Kes sama moodi rõõmuga väravasse tormab, et igapäevaselt süüa oma rooga. Lihtsates asjades peitud võit.

Eile sai lobisetud ühe hobuseomanikuga, kes üks õhtu oma hobuse tiirude murega minu poole pöördus. Aitasin nii palju kui suutsin seda telefoni teel. Ja eile siis helistasin üle, et uurida. Sai ta hobusele abi...

Ja muidugi vestlus hobuste tiirudelt läks sujuvalt üle hobuste söötmisele. Ja imestasin, et inimene on üpris kümme aastat hobuseid pidanud ja ei teadnud, et on olemas seleeniga (karva vahetusele, lihastele hea) ja biotiiniga (kapjadele) lakukive. 

Tegelen kuigi palju loodusraviga ehk siis olen leidnud väga palju ravivõtteid alternatiiv meditsiinist. Oma tutvusringkonnas mõtlen tihti kaasa lokaalsete valude süva punktidele. Elu on põnev. Eks juu...

Kahju, et tänane sula jälle lume olusid kahandamas. Eile hommikul ärgates tekkis ei tea kust vasaku käe lihase valu. Kätt tõsta õlavöötmest kõrgemale tekitas tohutu valu. Riidesse saanud, üritasin kõigele vaatamata oma päevaseid tegemisi teha. Piisavalt ettevaatlikult. Kui pühapäeval mõtisklesin, et esmaspäeval jälle Narcissat aiste vahele panna, siis käe tõttu asi ära jäi. 

Mainin, et kui üle pingutada võib tekitada endale tõsise trauma. Õhtuks selgus, et mingi seletamatu põletik on tekkinud õla liigese ja lihaste vahele. Tegelesin õhtul sellega, et saaks öö rahulikumalt magada. Hommikuks tõeliselt mõnus, kuigi pingutusi teha veel ei riski. Mõtlen veel, et organismi peab leidma oma tervenemise. Peal on veel kaks plaastrit (Hiina meditsiinis kasutatakse neid valu leevendamiseks 24 trunniks peal). Ööseks lisasin cooler geeli (toode mõeldud hobustele, kellel on tekkinud lihsate probleemid) ühe l maksumus on 63 eurot, aga super hea vahend, mis ma ükskord avastasin. Ja nüüd on võimalus enda peal ära proovida (tegu proovi pakkidega sain need ratsaorienteerumise autasu kotikeses).

Tegelesin veel Fryci nukravõitu seisundile lahenduse otsimisega. Tegin avaliku postituse FB hobuinimeste lehele. Jagan siiagi natuke mõtteid; 

täna sain kätte siis Imperial toodete näidised ja katse sai tehtud. Leotatud kaerale lisasin mashi (mul ei soovitatud hobusele üksiti mashi anda, ikka rohekm teralisise söödana, kui hobusel hambad suus). Fryc pidas sellist kombot väga heaks, igal juhul kauss lakuti veel üle. Muidugi mulle valmistab head meelt, kui kopli väravas Fryci ja Teebat hõikan, ka kohe liikuma hakkavad. Nad on juba pikemat aega saanud kaera sööta ja müslisid lisandina lisatud mineraale. Tegu siiski vananevate loomadega, kes vajavad täiendavat sööta. 

Esimene sööt mida tellima hakkan on https://www.imperial-one.com/et/a/speedex-mash-20kg-madala-suhkru-ja-tarklisega-mash. 

Imperial Sugarbeet Express 20kg - purustatud suhkrupeedi graanul.

Tunduvad head tooted.

Mingi päev tuli pakkumine ühele koerale, et võtaksin endale, Seekord keeldusin, hetkel ei soovi ühtegi isast eelistan üle kõige emaseid. Hetkel need kes mul kolm koera on, piisavalt alfad. Viimasel ajal on saanud neid päris tihedalt lahutada. Ja ootangi hetke, kus saaksin ka Mäxi lasta kastreerida. Mäxi vanuse kasvades aina ülemvõimu haaramas. Kuid peab pidevalt omanikuna ennast koerale tõestama. Nüüd saan asjast aru, et miks jahile ei taheta saksa lühikarvalisi linnukoeri eriti isaseid, ongi see, et nad on väga sõjakad. Üks tuttav jahimees rääkis, ütles et ei möödu kordasid kus poleks nendega probleeme (vajan veel tõestus materjale) hetkel on see ühe inimese räägitu põhjal teadmine. Siiani on kannatajaks olnud jätkuvalt Nordic...naljakas, aga siiani oleme kõik hakkama saanud. Nii kui meil endil on kiire ja palju aega pole koertele pühendunud, nii kohe on lahingud. Kuid eks tegeleme ja eks nad on jätkuvalt armsad edasi. Mida sa hing ikka oskad, kui teadmine, et tööliini sakslased on juba kord oma närvikavaga sellised (kui tegevust või ajutööd ei saa, kohe probleemid kohal). Kuid kõige parem taktika on nende koerte puhul, et kui oleme saanud eraldada, siis paneme rahunema. Enne ei saa lahti lasta, kui koer on lõdvestunud ja aru saanud. Olen nendel teemadel rääkinud teiste kasvatajatega, siis jah olen selgeks saanud. Hetkel tõepoolest ei soovi enam liigselt tegelust nõudvaid koeri. Olengi mõelnud, et võiks jälle collie olla.

 Uus aasta alanud, ajan välja teenitud rahasid taga.

Vaja maksta allapanu, elekter ja jälle kaera vaja osta. Traktorile kütet. 

Minu palk läks suuremas jaos juba maarendi tasumiseks. Ma ei kujuta ette milliseks kujuneb maa rent edaspidiseks. Maad on vaja heina varumiseks. Sel juhul kui ma peaks terve talve sööda ostma, pean jälle tõstma laagritasusid. 

Talviseid lastelaagrite korraldamisel peab jälle olema köetavad ruumid.