Oli muidugi aktiivne nädala lõpp, tütar Anete mõnede õpilastega käisid Voore tallis võistlemas, ühtlasi võistlus vormi testimas. 

Vaikne laupäev möödus minulgi sadulas 3 tunnisel ratsamatkal.

Praegu on mul veel raske postitust teha. Leinan oma kasvatatud pardu Papat. Pardi emandale hankisin kohe kolm tibu, kellele hakkas kasuemaks. Tibudega tegelemine aitab üle saada leinast. Kas muidugi sarnaselt tahe nendega kontakti luua on, hetkel ei oska seiskohta võtta. Minu hoiak oleks, et pardid võiksid inimese lähedal viibida. Kuna meie kandis ka kullilised, siis hea kui on ikka inimeste läheduses pardi tegemisi toimetamas.

3.04.2026 toodud Viljandimaalt Lalsi külast. Ma lihtsalt ei kannatanud pardi emanda ahastavat otsimis hüüdu. Sellepärast kiire tegutsemine.

Suveks lähevad pardid oma majja. Hetkel toimetavad kehvade ilmadega kasvuhoones.

Pardu Emand...

 Hukkus mu lemnik pardu läbi Mäxi hammaste. Hetkel selgusetu, aga nii palju jutust on kumanud, trenni lapsed olid koeraga suhtlemas. Kui tormas pardu papa oma tormilise noka rünnakuga koera kallale. Ja nii nagu ma mõni aeg trennilistele ütlesin, et Mäx on ettearvamatu eriti teise looma või linnu rünnakus. Ta hakkab ennast kaitsma, tal puudub kodu loomadesse arvestav suhtumine. 

Ja muidugi lapsed hakkasid pardut koera suust päästma, teadmata õigeid võtteid. Siis tekitati hulgi murdusid ja rebendeid, noorem tütar olles kuulnud laste kisa. Sai veel elus oleva pardi kätte. Kui ma ise oleks kodus olnud poleks seda üldse juhtunud. Ma tavaliselt panin pardid kinni kui koer õues oli. Muidu minu juures olekul Mäx kontrollib, kuid tean, et see kontroll kaob, kui puudub oskused koera käitumise üle.

Tegelen sellega, tean et see võtab aega. Nordic oli ka meil ettearvamatu koer, nagu kõigile on näha vanust juba 13 ja koera võib usaldada. Tööd oli palju, aga terve pere tegeles Nordicu tohutu jahi kirega. Koeraga sai palju mängitud, ajutööd antud. Nina tööd jne...kui koer saab piisavalt tähelepanu ja tegevust koos inimesega.

Eilne hommik algas tavapärasest teistmoodi, ärkasin 5.30 lennuki müra peale. Nupu telo oli voodist teises toa nurgas tühjaks jooksnud akuga. Õuest kostuva lennuki müra peale, läksin akent avama. Esimeseks mis lennuki mürale kõrva kostus oli ärevalt siutsuvad linnud. Aken kinni tagasi ja haarasin nuti seadme, kust siis tiksus ette kõik tervele Eestile antud dr...ohuhoiatus...

Mainin ma pole endale alla laadinud moodsat äppi ,,ole valmis". Sealt saadetavad sõnumid lihtsalt ummistavad side kanali ära.

Minuga alustas üks noor inimene vestlust fb, kellel oli paanika hoog. Suhtlesin lisaks temale oma pojaga. Siis vahelduseks scrollides info voogu ja paremad palad mis vastuvõetavamas vormis. Võtsin omale seisukoha, et nagunii on inimesed ärevil, kes paanikas jne. Enne õhtut ma ühtegi info kildu mida väänatud ja käänatud inimeste poolt, kes asjaga kursis pole. Sõ... pole ka minu meele järgi....kaasa olukorra õhustikuga ei lähe.

Tegelesime mõnede hobuste kapjadega. Ja tegin Pardi Papaga jooksutrenni jätkuvalt, mina ees tema mul järel tiivad laiali...naljakas kõigil vaadata...nii mõnus kui igal linnul mingi kiiks.

Mitu päeva tegelesin ühe viirpapagoi munapeetusest tekkinud tervise probleemiga.

Nordic sai oma tervise ampsu (liigese rohi). Juba kolmas nädal, märgatav tulemus silmaga näha. Koer on lõbus mänguhimuline. Kulutasin igapäevaselt tunnike mängimist ja käisime metsas jalutamas, mina oma samme ja koerad omi nina maas omi asju toimetamas.

Ja ühe hobuse vedasime maneeziga tutvuma...Lucky väike pirtsakas poni mära.

Võrratu kuu... veel valge, aga kerkib.

 Võimas akord tänasele urbepäevale. Sai 2,5 tunnine ratsamatk tehtud. Oma vaba päeva hommikutel parte õue lastes, saan korraliku nahutamise pardu härra käest, lõpuks kui ta väga tahab kusagilt nokaga näpistada, haaran alati teise sülle. Ja siis süles olles üritab ka mulle oma meele olu näidata. Kuid lõpuks saan ta maha rahustada. Muidu on nii, et mina jooksen herr pardu ees, mulle pardu jookseb tiivad laiali lennuliigutuste saatel...naerangi, et herr pardu korraldab kodustes tingimustes jooksutrenni mulle...🤣 

Sai siis viimase nädala vahetuse aeg kulutatud võsa hävitusele (hoovi oli laienenud), kuhu tegelikult ei soovi. Mingi aja tagant tuleb seda teha. 

Pühendasin eakatele hobustele nende karvkatte harjamisele ja kapjade hooldusele. Ühtlasi pakkusin neile head paremat. Tänavu aasta sõnniku maratoni ei korralda, enamus on juba maasse äestatud äkkega (noored toimetasid). Need kes küsivad täidame tellimuse, muidu on plaanitud koplite rohumaa uuendamine ja siis sõnnik äkkega masse (tõmbab peeneks).

 Lapse laps on ikka äge poiss...on näha kui laps kes kasvab maast madalast loomade keskel on ka tulevikus loomadest lugupidav. Tehnikast teab juba nii palju, kui mingi masin käima pannakse võtab jalad alla ja punuma.

Üllataval kombel eelmine nädal tuli Leedust tellitud koera toit nii kiiresti kohale, et ma ei suutnud oh ega ah öelda...muidu on tulnud nädal või kaks. Ja nüüd oli niimoodi, et esitasin tellimuse kolmapäeva hommikul kell 4 ja neljapäeval kella 11 oli kuller ukse taga. Muidugi sõnum mis mulle saadeti oli täiesti tavaline. Ja ei viitsinud vaadata, posti paki teekonda. Midagi siis ka positiivselt üllatavat. 

Muidugi nukraks teeb kütuse hinna tõus, lihtsalt peab kaaluma mida ja kuhu sõidud teha. Niisama kolamiseks kulutada pole mõtet, siis peab kasutama öko ressursse.

Hommikune tipp tund Raudalu ümbersõitudel linna sisse sõidul. Samas trehvan ikka ja jälle, et liikluses jätkub ka tänulikkust...

Mõtlen täna rahu mõtteid, et need sõjad võiksid lõppeda. Alaku iga uus päev sellise kauni päikese tõusuga ja iga inimese südamesse võiks saabuda rahu, tasakaal ja armastusest pakatav eluvaim.

Nukraks teeb näha, kogeda ebastabiilsust. Eelmine nädal sai räägitud ühe valla töötajaga, kes kurtis kui palju on tal kokkupuuteid inimestega kes põevad sõna lihtsamas mõttes vaimselt kallutatud negatiivses maailmas. Ja need ehk siis tugevad isiksused meie peame toetama, kui keegi oma trajektoorist või eesmärgist kalduma kipub. Mul hea meel, et olen saanud ennast täiendada noorte suhete teemal (suhtevägivalda õppides märkama ja õigel ajal abi pakkuma). 

Täna sai siis lasteaias käidud, tugev tuul, kuid kuiv. Tund sai läbi viidud, koju tulin pikemat distantsiga. Nautisin koos ponidega vaikselt koju kulgemist. Peas kumisemas, et uut õppeaastat lasteaias alustame selle aasta sügisel Raikkülas. Minu teekond pikeneb 3 km võrra ja sinna hakkan autoga ponisid vedama. Kurb, et vald otsustas vana kohaliku rahva pärli müüki panna.

 

Milline hea tunne valdab, kui ma ei pea kuhugile kiirustama. Eile sain kütet võttes ikka suure ehmatuse osaliseks. 2.02 diisli hind. Ohkama võtab, kuidas või kust peab koomale tõmbama. Ajasin jalgratta välja, et teha korraline hooldus ja hakata aktiivselt harrastama sportlikku eluviisi.

Täna sain lõpuks Nordicu spets sööda kätte, liigestele. Õnneks ei ole veel seisukord hullemaks läinud. 

 

Jällegi üks kiire, ilusa ilmaga nädala lõpp möödas. Mõnus on avastada uue nädala hommikul, et tegelikult on mul vaba päev. Jee raskem periood on üle elatud...ei ole lihtne kodust välja minna. Samas teeb ikka murelikuks küll, kuna treeneri järku kätte saada on tehtud võimalikult raskeks. Koolitused küll kerged, aga eksamid koos praktilise ettevalmistusega. 

Nii kahju, et pole minu meelis alal treeneri koolitust, kuigi eestis eksisteerib rattaga matkajaid, kuid hetkel pole nende poolt avaldatud soovi.

Eile oli siis selline nädalavahetus kus külastas Rapla ratsakool, Anete tegi siis neile tutvustav ratsamatka tunnise ringi.

Ma ise tegin ka mõnusalt äksönit täis maastiku trenni, enamus hobustel kippusid tagumikud rohkem õhku kerkima rõõmust, et saab galoppi teha. Mõnus...mõnus...tunne pärast tehtud ringi, ühe talu juures küsiti pilti teha. Ja õhtuks olin mõnusalt kutu...

Hobused, kevad ruulivad jätkuvalt...

Minu lõpmatult armas hommik, ärgata veekogu ääres. Näha kevadist loodus ilu. Veetsin taas öö looduses. Kasutan ära aega kahe koolituse vahel. Samas tegelikult on suur soov kodus hobustega tegeleda.

Vara hommikused lõbusad kanuutajad Emajõe peal...lihtsalt ise korjasin samme jõe kallast mööda jalutades.

Koormus matk endale.