Võimas akord tänasele urbepäevale. Sai 2,5 tunnine ratsamatk tehtud. Oma vaba päeva hommikutel parte õue lastes, saan korraliku nahutamise pardu härra käest, lõpuks kui ta väga tahab kusagilt nokaga näpistada, haaran alati teise sülle. Ja siis süles olles üritab ka mulle oma meele olu näidata. Kuid lõpuks saan ta maha rahustada. Muidu on nii, et mina jooksen herr pardu ees, mulle pardu jookseb tiivad laiali lennuliigutuste saatel...naerangi, et herr pardu korraldab kodustes tingimustes jooksutrenni.

Mõtlen täna rahu mõtteid, et need sõjad võiksid lõppeda. Alaku iga uus päev sellise kauni päikese tõusuga ja iga inimese südamesse võiks saabuda rahu, tasakaal ja armastusest pakatav eluvaim.

Nukraks teeb näha, kogeda ebastabiilsust. Eelmine nädal sai räägitud ühe valla töötajaga, kes kurtis kui palju on tal kokkupuuteid inimestega kes põevad sõna lihtsamas mõttes vaimselt kallutatud negatiivses maailmas. Ja need ehk siis tugevad isiksused meie peame toetama, kui keegi oma trajektoorist või eesmärgist kalduma kipub. Mul hea meel, et olen saanud ennast täiendada noorte suhete teemal (suhtevägivalda õppides märkama ja õigel ajal abi pakkuma). 

Täna sai siis lasteaias käidud, tugev tuul, kuid kuiv. Tund sai läbi viidud, koju tulin pikemat distantsiga. Nautisin koos ponidega vaikselt koju kulgemist. Peas kumisemas, et uut õppeaastat lasteaias alustame selle aasta sügisel Raikkülas. Minu teekond pikeneb 3 km võrra ja sinna hakkan autoga ponisid vedama. Kurb, et vald otsustas vana kohaliku rahva pärli müüki panna.

 

Milline hea tunne valdab, kui ma ei pea kuhugile kiirustama. Eile sain kütet võttes ikka suure ehmatuse osaliseks. 2.02 diisli hind. Ohkama võtab, kuidas või kust peab koomale tõmbama. Ajasin jalgratta välja, et teha korraline hooldus ja hakata aktiivselt harrastama sportlikku eluviisi.

Täna sain lõpuks Nordicu spets sööda kätte, liigestele. Õnneks ei ole veel seisukord hullemaks läinud. 

 

Jällegi üks kiire, ilusa ilmaga nädala lõpp möödas. Mõnus on avastada uue nädala hommikul, et tegelikult on mul vaba päev. Jee raskem periood on üle elatud...ei ole lihtne kodust välja minna. Samas teeb ikka murelikuks küll, kuna treeneri järku kätte saada on tehtud võimalikult raskeks. Koolitused küll kerged, aga eksamid koos praktilise ettevalmistusega. 

Nii kahju, et pole minu meelis alal treeneri koolitust, kuigi eestis eksisteerib rattaga matkajaid, kuid hetkel pole nende poolt avaldatud soovi.

Eile oli siis selline nädalavahetus kus külastas Rapla ratsakool, Anete tegi siis neile tutvustav ratsamatka tunnise ringi.

Ma ise tegin ka mõnusalt äksönit täis maastiku trenni, enamus hobustel kippusid tagumikud rohkem õhku kerkima rõõmust, et saab galoppi teha. Mõnus...mõnus...tunne pärast tehtud ringi, ühe talu juures küsiti pilti teha. Ja õhtuks olin mõnusalt kutu...

Hobused, kevad ruulivad jätkuvalt...

Minu lõpmatult armas hommik, ärgata veekogu ääres. Näha kevadist loodus ilu. Veetsin taas öö looduses. Kasutan ära aega kahe koolituse vahel. Samas tegelikult on suur soov kodus hobustega tegeleda.

Vara hommikused lõbusad kanuutajad Emajõe peal...lihtsalt ise korjasin samme jõe kallast mööda jalutades.

Koormus matk endale.

 

Treeneri koolituse põhi tõed.

Treening ja toitumine.

 

Viimane nädalavahetus oli siis väga aktiivne ja koolitus rohke. Samas ka väsitav ja muidugi kirss tordil gripi endale külge kusagilt saanud.

Täna tahaks korralikult puhata, ma ei mõista, millest nii suur väsimus. 

Samas ilm on võrratu, hommikul paistis päike nüüd kella 16 paiku pilves aga vaikne.

Vaatasin hommikul kõik hobused üle...

Keegi metsa elanikest on teinud enesele smeken guud, vaadates kodade kogus, siis ikka ulme.

Täna hommikul alustasin päeva sportlikult metsas, läbisin kolme koeraga 2,5 km üle 4000 sammu. 

Hetkel ootan Nordicule liigeseid toetavat ravimit. Hetkel söödan puhtal kujul kala õli natuke liikumist parandada.