Iga päev kogen üha uut oma hobusekarja juures. Uued hobused on kohanenud - olen rahul nende iseloomudega. Jälgin iga päev kindlalt, kas hobused söövad ja kui isukalt. Kõige rohkem meeldib, kui hopad otsivad ise kontakti.
Moorits aina rohkem usaldab mind selliseid kohti sügama, kust ta eelmine aasta ei usaldanud. Meie vahel on tekkinud mingi side. Soov temaga tegelemiseks kasvab. Kui mul seisab näiteks 24 tunnine valve kord töö päeva osas. Siis käin ikka hobuseid enne kodunt lahkudes vaatamas. Kuigi jah teen seda ettevaatlikult ja vaikselt, et mitte häirida hobuste varasele hommikule omast rahu ja und. Kes siis üleval ja on märganud mind, seda siis paitan ning püüan vaikselt lahkuda.
Üks päev sai proovitud noori hobuseid vana hobuse kõrval saani vedada. Teele osutus julgemaks, aga Teebaga tuleb veel vaeva näha, et temast saaks vedaja. Hirmu all ei saa me õpetada kedagi. Kui loom pelgab, peame mõtlema - milles probleem...? Kas peitub viga minus - oman piisavalt ebakindlust, et antud ülesannet sooritada. See kehtib, kui inimese ja hobuse vahel on usalduslik kontakt, kuid antud hetkel hobuse hirmu tõttu ei suuda ta antud hetkel inimest usaldada. Alustasin Teebaga juhtimis võtete parandamisega ehk muuta ta suust pehmeks. Hirmu tõttu võttis ta mind loha järgi. Käin maastikul ja võõrastel territooriumitel, et anda talle uusi kogemusi ning pakkuda koostööd enda läbi. Platsil panen rõhku liikumise puhtusele: liikumine sääre vahel (sääre surve, istak, kavaletid jne.), hobune ei tohi ebaloomulikult pea ise suunas ja keha teises suunas liikuda. Kui hobune sooritab need rahulikus olekus puhtalt siis lõpetan ja tänan teda sellise soorituse eest. Alati kiita, tunnustus õige soorituse kasvatab ka hobuses enesekindlust. Kui karistame looma arusaamatuks jääva asja eest. Tekitab tal alaliselt hirmu ning sooritada uut harjutust osutub võimatuks.
24. detsember 2009
18. detsember 2009
Külmad ilmad kestavad, ilmateade lubas tänaseks veel rohkem kui eelnevatel öödel olnud. Nads väike hirm valdab, traktorit käivitada ei saa. Suve kütus ju sees - jama. Oleks keegi varem mulle teada andnud, talvel tuleb teist kütet kasutada. Jama kohe. Kes seda ette nägi, oleks võinud rohkem hopadele sööta ette vedada, kuid nüüd homme vaatan. Pean kellegi tellima, kelle traka töötab. Vaja vähemalt sööta hulgim ette vedada. Ühe heinarulli veoga sain autoga ära teha. Muidu oleks jama olnud, öösel lauta ei oleks ette midagi anda olnud.Läheks pehmeks, seda ei luba alles enne teisipeäva mitte. Kuid mul oleks vaja pluss kraadidega ilmakest. Homse päevaga peavad lahenema veel mõned asjad.
14. detsember 2009
Millist jõuluaega keegi ootab? Kas meie hinges helisevad jõulukellad?
Täna uue nädala algusega saabus esimene külm, päeva ajal päike paistmas, kas soojust jagab ei oska öelda.
Viimane öö olid loomad sees, hommikul välja lastes kiirustati kohe sööma. Küll oli neil lusti ja rõõmu. Oodati juba ukse taga. Ilm on nii kargelt külm ja jahe, kuid trenni peab tegema. Mul vaja noor hobune ette käima saada. Võib olla saab see talv saaniga sõita. Loodan lumerohkusele. Vanemad hobused on mul pensionile saadetud.
13. detsember 2009
8. detsember 2009
Suhtlemine, keha keel ning koerad...
Suhelda... see on eriline anne igale liigile omsel viisil väljendamiseks kas siis kaaslase otsingul või territooriumi kaitsel...
Täna omi toimetusi tehes (silo ja heinavedu). Ehk siis heinaveole minnes oma koera kaasa ma ei võtnud. Mõtlesin, et järsku mu koer võib kedagi pahandada ja jätsin koju.
Nojah olles heinamaale jõudnud seiskasin traktori, oh imet kus kostus koera ulgumist lisaks ühe koera ulgumisele saatis terve küla koera ulgumine. Imestasin, et Pipi võib nii härdaks minna.
Helistasin koju mehele, tellida abi heinarullide peale veeretamisel. Natuke aega oodanud oli enne mu abikaasa kohale jõudmist saabus koer. Kahtlustasin et mu koer ise lahti sai. Kui siis abivägi kohale saabus, siis sain ka lahti pääsemise põhjuse. Teine pool arvas, et koer ei jookse enam kodunt kuhugi päästis ketist eks koera ulgumine keti otsas oli talle võigas tundunud. See selleks, aga koer jah oli enne abikaasat kohal. Sain aru, et koer on võtnud oma seisukoha, ilmtingimatta traktoriga kaasas käia.
Rullid peale veeretatud alustasin oma teekonda. Liiklema pean mööda kõrvalisi teid täna oli veel valla konstaabli päev. "Traktor ei kannata kriitikat", siis nimetan sellist liiklemist nagu partisan metsas.
Teel läbisime ühte talumaad kus kaks koera üks suurem sakslane ja teine mingi väike krants. Minu koer oma keha hoiakuga väljendas, et ära tule (turja karvad turris ja esijalad harkis) see on minu peremees, mina valvan ja kaitsen teda...Lihtne ning loogiline jutt koera keha keelest lahti seletatuna. Loomade keha keele maailm on põnev ja avastuste rohke. Mulle meeldib A. Turovski võrdlemine inimese ja looma maailma vaadetega. Osata lihtsalt ja loogiliselt edasi anda loomamaailma suhtlemist läbi inimese võrdlusepilti luues.
Suhelda... see on eriline anne igale liigile omsel viisil väljendamiseks kas siis kaaslase otsingul või territooriumi kaitsel...
Täna omi toimetusi tehes (silo ja heinavedu). Ehk siis heinaveole minnes oma koera kaasa ma ei võtnud. Mõtlesin, et järsku mu koer võib kedagi pahandada ja jätsin koju.
Nojah olles heinamaale jõudnud seiskasin traktori, oh imet kus kostus koera ulgumist lisaks ühe koera ulgumisele saatis terve küla koera ulgumine. Imestasin, et Pipi võib nii härdaks minna.
Helistasin koju mehele, tellida abi heinarullide peale veeretamisel. Natuke aega oodanud oli enne mu abikaasa kohale jõudmist saabus koer. Kahtlustasin et mu koer ise lahti sai. Kui siis abivägi kohale saabus, siis sain ka lahti pääsemise põhjuse. Teine pool arvas, et koer ei jookse enam kodunt kuhugi päästis ketist eks koera ulgumine keti otsas oli talle võigas tundunud. See selleks, aga koer jah oli enne abikaasat kohal. Sain aru, et koer on võtnud oma seisukoha, ilmtingimatta traktoriga kaasas käia.
Rullid peale veeretatud alustasin oma teekonda. Liiklema pean mööda kõrvalisi teid täna oli veel valla konstaabli päev. "Traktor ei kannata kriitikat", siis nimetan sellist liiklemist nagu partisan metsas.
Teel läbisime ühte talumaad kus kaks koera üks suurem sakslane ja teine mingi väike krants. Minu koer oma keha hoiakuga väljendas, et ära tule (turja karvad turris ja esijalad harkis) see on minu peremees, mina valvan ja kaitsen teda...Lihtne ning loogiline jutt koera keha keelest lahti seletatuna. Loomade keha keele maailm on põnev ja avastuste rohke. Mulle meeldib A. Turovski võrdlemine inimese ja looma maailma vaadetega. Osata lihtsalt ja loogiliselt edasi anda loomamaailma suhtlemist läbi inimese võrdlusepilti luues.
6. detsember 2009
Täna parajalt väsinud, ei tahaks mitte midagi teha. Pean sööda ette vedama, kui jätan selle tegematta on nad karjaga kuskil kohe farmeri silorulle lõhkumas.
Tegime lastega trenni nii maastikul kui platsil. Hüpped Teelega tulid hästi välja, pean tegema tööd veel tagajalgadega (ei tõuse nii kõrgele, iga kord tõmbab oma jalgadega lati maha). Katiga peab ennast viima ühele lainele, muidu tormab lihtsalt takistustest läbi. Teeba on paras rasvarull, kes ei tahaks ennast üldse liigutada, kui veel hüppama ajada püüab ära tirida.
Tegime lastega trenni nii maastikul kui platsil. Hüpped Teelega tulid hästi välja, pean tegema tööd veel tagajalgadega (ei tõuse nii kõrgele, iga kord tõmbab oma jalgadega lati maha). Katiga peab ennast viima ühele lainele, muidu tormab lihtsalt takistustest läbi. Teeba on paras rasvarull, kes ei tahaks ennast üldse liigutada, kui veel hüppama ajada püüab ära tirida.
5. detsember 2009
Elav tuli...
mida see meenutab...
Karjasepõlve...
Lehma karjust... cowboy
Õitsituli...
Lõkke tuli öös...
Miks mulle meeldib lõke?
Selline aeg mil hetkel valitseb, pori, maa must, sillerdavad veelombid, pimedad ööd jne.
Mööda minnes mõnest metsas, kus siis palju maha kukkunud surnud puitu. Tuleb kohe tahtmine lõket teha...
See on mu lapsepõlvest, nii ehe ja kaif. Nagu aeg jääks seisma, vaadates ainiti lõkketuld kas siis suure tulega või leeki mis kustumas. Pean neid romantlisteks, nostalgilisteks, lihtsalt olemise ajaks. Aeg jääks seisma või siis oleks oma elus jälle selle aja tagasi keeranud, kui kunagi karjas käisin. See oli võrratu aeg.
Loomad ning hämarduv õhtu tund. Mida hilisemaks aeg läks, seda rohkem loomad koondusid lõkke lähedusse. Tajudes, et inimene + tuli = turvalisus.
Nüüdki tahaks selles sinases elus ikka ja jälle oma kiire elu tempo maha võtta ja istuda ja kuulata looduse helisid pimeneval õhtu tunnil. Süüdata lõke ja mõlgutada lihtsaid kaugeid ning mõtlemist rahustavaid mõtteid.
Lükata eemale ajutiselt argised asised mõtted.
Lükata eemale ajutiselt argised asised mõtted.
Hetkel süütan mõttes oma südames lõkke tule = olgu see siis südame tuli, mis igatseb rahu ja vaikuse järele.
25. november 2009
19. november 2009
Eile kui vedasin silo hobustele vaatasin,et paksuke Teeba norutab omaette. Mõtlesin jama, kas on kellegi käest jalaga saanud (see hobune on tiine). Viisin siis sisse ja ei andnud pool päeva midagi söödavat.
Käisin vaatamas mida teeb, muidu kui selline loom karjast üksi jääb on ta hästi temperamentne. On ta võimeline ennast lahti nokitsema, kuid eile oli ta ustavalt laudas. Õhtul võtsin välja ja jooksutasin nads kordel, siis pääses välja gaaside laviin. Oh mul hakkas kergem.
Gaasid ning ülekaal loomal on pärssivaks teguriks ainevahetuse normaalseks tegevuseks.
Täna ei lasknud karjaga kokku vaid panin õe Teelega ühele karjamaale, kus Teele ajas oma jonniga Teebat mingi teadmisega taga. Jälgisin seda jooksmist sinna maani, kuni hobused sööma hakkasid.
Vaatasin, et see mida ma eile kahtlustasin (liigseid gaase)olid täna kadunud.
Kõige rohkem meeldib mulle hobuste juures nende tahe teha inimesega koostööd. Imetlen selle noore täku soovi suhelda ning koostööd teha. Õpetasin tagasi astumist, siis õrnale tõmbele kontakteeruma. Kõrval kõndima ehk oskama olla seltsiline inimesele. Täna oli ta valmis kõigeks. Valisin sellise raja, kus ma ronisin ees ja ta pidi mulle järgnema. Sellel rajal oli piisavalt raskusi.
Käisin vaatamas mida teeb, muidu kui selline loom karjast üksi jääb on ta hästi temperamentne. On ta võimeline ennast lahti nokitsema, kuid eile oli ta ustavalt laudas. Õhtul võtsin välja ja jooksutasin nads kordel, siis pääses välja gaaside laviin. Oh mul hakkas kergem.
Gaasid ning ülekaal loomal on pärssivaks teguriks ainevahetuse normaalseks tegevuseks.
Täna ei lasknud karjaga kokku vaid panin õe Teelega ühele karjamaale, kus Teele ajas oma jonniga Teebat mingi teadmisega taga. Jälgisin seda jooksmist sinna maani, kuni hobused sööma hakkasid.
Vaatasin, et see mida ma eile kahtlustasin (liigseid gaase)olid täna kadunud.
Kõige rohkem meeldib mulle hobuste juures nende tahe teha inimesega koostööd. Imetlen selle noore täku soovi suhelda ning koostööd teha. Õpetasin tagasi astumist, siis õrnale tõmbele kontakteeruma. Kõrval kõndima ehk oskama olla seltsiline inimesele. Täna oli ta valmis kõigeks. Valisin sellise raja, kus ma ronisin ees ja ta pidi mulle järgnema. Sellel rajal oli piisavalt raskusi.
10. november 2009
6. november 2009
5. november 2009
Sajab lund, esimene lumi...
Loodan, et mu pilt ei aja kedagi segadusse. Leidsin,et see sobib sügissesse novembrkuusse väga ideaalselt. Usun, et päris mõmmikud juba unele ennast sättinud. Kuid suve meenutused Varbola puupäevadest tekitavad ikka ja jälle nii sooje mälestusi.
Väike nalja vahepala ka...
..."tõstsin traktori pliidi peale" tehke järgi... aku laadima...
Mul täna korraline sööda vedu hoostele, vaja veel heinarull küla pealt ära tuua.
Loodan, et mu pilt ei aja kedagi segadusse. Leidsin,et see sobib sügissesse novembrkuusse väga ideaalselt. Usun, et päris mõmmikud juba unele ennast sättinud. Kuid suve meenutused Varbola puupäevadest tekitavad ikka ja jälle nii sooje mälestusi.
Väike nalja vahepala ka...
..."tõstsin traktori pliidi peale" tehke järgi... aku laadima...
Mul täna korraline sööda vedu hoostele, vaja veel heinarull küla pealt ära tuua.
2. november 2009
Silorull ja hobuparaad...
See on lahe pilt olles karjamaale sisenenud silorulliga on hobud karjamaa ääres ootamas. Hakkates koha poole liikuma on nad jagunenud hanerivvi, kes siis kõige ees üritab ikka mõne hamba täie naksata. Kui siloga lõplikult kohale jõudnud, kus siis on rüselemist, püüan kiirelt eemaldada kile. Samas jälgin, et keegi hobustest liigse agarusega oma peaga vehkides ei tekita mulle vigastusi.
Nad on nii kannatamatud nagu väiksed lapsed jõulukuuse all. Muidu kui silo lõplikult lahti pakitud on karigi maha rahunenud.
See on lahe pilt olles karjamaale sisenenud silorulliga on hobud karjamaa ääres ootamas. Hakkates koha poole liikuma on nad jagunenud hanerivvi, kes siis kõige ees üritab ikka mõne hamba täie naksata. Kui siloga lõplikult kohale jõudnud, kus siis on rüselemist, püüan kiirelt eemaldada kile. Samas jälgin, et keegi hobustest liigse agarusega oma peaga vehkides ei tekita mulle vigastusi.
Nad on nii kannatamatud nagu väiksed lapsed jõulukuuse all. Muidu kui silo lõplikult lahti pakitud on karigi maha rahunenud.
1. november 2009
Koolivaheaeg möödus kiirelt ja iga päev trenni tehes, kusjuures ma kogesin üle pika aja hobusega koos kukkumist. See kord ainult üks suur sinikas põlve sise küljel (jäi hobuse külje alla), eriti hullu midagi. Õnneks ei juhtunud midagi hullu, lihtsalt juurikas oli vale koha peal.
Oh jah, koolivaheaeg läbi ning lastel homsest jälle kooli tee jalge all. Kui lapsed koolis, siis mul kohtumine kohaliku valla loomaarstiga. Mõned protseduurid hobustele ja koertele. Koertega jah säärane lugu, nädal tagasi võtsid kahe peale kähriku rajalt maha. Kiitsin koeri, et sellise töö ära tegid. Avastasin mõned nädalad tagasi, et kanaread on hõrenenud...
Küsimus oli juba päeva korda kerkinud kuhu kadunud või kes on varastanud (ei mõelnud kahe jalgseid). See selleks, kuid üks kaotas küll elu, aga nüüd ilmus nugis silma piirile. Juba mõned päevad tagasi hakkasin uurima millist koera juurde võtta, kes oleks hea väike kiskjate eemale peletajaks. Ise ei jõua ju kogu aeg passida nurga taga, kes või mis kusagilt välja ilmub. Kui kord maitse suus, ega siis rahu anta. Sellepärast siis koer võtta, kes oskab kiskjalistele jahti pidada.
Oh jah, koolivaheaeg läbi ning lastel homsest jälle kooli tee jalge all. Kui lapsed koolis, siis mul kohtumine kohaliku valla loomaarstiga. Mõned protseduurid hobustele ja koertele. Koertega jah säärane lugu, nädal tagasi võtsid kahe peale kähriku rajalt maha. Kiitsin koeri, et sellise töö ära tegid. Avastasin mõned nädalad tagasi, et kanaread on hõrenenud...
Küsimus oli juba päeva korda kerkinud kuhu kadunud või kes on varastanud (ei mõelnud kahe jalgseid). See selleks, kuid üks kaotas küll elu, aga nüüd ilmus nugis silma piirile. Juba mõned päevad tagasi hakkasin uurima millist koera juurde võtta, kes oleks hea väike kiskjate eemale peletajaks. Ise ei jõua ju kogu aeg passida nurga taga, kes või mis kusagilt välja ilmub. Kui kord maitse suus, ega siis rahu anta. Sellepärast siis koer võtta, kes oskab kiskjalistele jahti pidada.
25. oktoober 2009
Koolivaheaeg
Kui eile viibisin tööl, siis täna kodus. Käisin tütre, koera ja kahe hobusega metsas.
Ooo, super missugune erutus hobustel, Teele pruuskas ja üritas kiirendada sammu. Proovides aeg ajalt sammu allüürilt galopile tõusta, kuid ma ei lubanud. Rahustasin, mu sooviks on alati, et hobune oleks hästi lõdvestunud. Kui ma muid elemente hakka tegema. Tänase trenni pealkirjaks oli maastikusõit. Hobused kaifisid igat sorti hüppeid, eriti maha langenud puud, eemalt nähes on need võimalikult kiirelt ning puhtalt ületada. Ise analüüsisin igat hüpet, mida hobune sooritas, kuna iga hüppe järel kontrollin ka enda istakut. Kui siis tunnikese metsas veedetud ning suund platsile võetud. Ületasime platsi takistusi, hobused olid hästi elevil ning töötasid meelsasti kaasa. Lõpus soojendus ringe tehes tekkis aeg ajalt Teelel veel tahtmist minna hüppama. Vägisi sai hoitud teist tagasi.
Katist ma ei räägi, ta on hüppamises vana kala. Ei ole ma nõudnud suurt, kuid meeleldi hüppab. Tal juba ka vanust 12 aastat.
Hobustele tekid selga ning siis lauta sooja. Homme siis ka uuesti välja.
Kui eile viibisin tööl, siis täna kodus. Käisin tütre, koera ja kahe hobusega metsas.
Ooo, super missugune erutus hobustel, Teele pruuskas ja üritas kiirendada sammu. Proovides aeg ajalt sammu allüürilt galopile tõusta, kuid ma ei lubanud. Rahustasin, mu sooviks on alati, et hobune oleks hästi lõdvestunud. Kui ma muid elemente hakka tegema. Tänase trenni pealkirjaks oli maastikusõit. Hobused kaifisid igat sorti hüppeid, eriti maha langenud puud, eemalt nähes on need võimalikult kiirelt ning puhtalt ületada. Ise analüüsisin igat hüpet, mida hobune sooritas, kuna iga hüppe järel kontrollin ka enda istakut. Kui siis tunnikese metsas veedetud ning suund platsile võetud. Ületasime platsi takistusi, hobused olid hästi elevil ning töötasid meelsasti kaasa. Lõpus soojendus ringe tehes tekkis aeg ajalt Teelel veel tahtmist minna hüppama. Vägisi sai hoitud teist tagasi.
Katist ma ei räägi, ta on hüppamises vana kala. Ei ole ma nõudnud suurt, kuid meeleldi hüppab. Tal juba ka vanust 12 aastat.
Hobustele tekid selga ning siis lauta sooja. Homme siis ka uuesti välja.
21. oktoober 2009
19. oktoober 2009
Leidsin endale uue kirjanduse, mis seletab lahti hobuse sise maailma. Kuigi ma tunnetan mingi ürgse vaistuga, ma ei ole seda suutnud panna sõnadesse.
Nüüd kus ma leidsin kirjastus Pilgrimi raamatuletilt värskelt ilmunud " Ühenduses hobusega " elutarkus mida jagavad hobused autoriks inglanna Margrit Coates.
Olen alati hämmingus, kui näen inimestes hirmu hobuse ees. See on minu jaoks kummaline, mis toimub. Alati küsin, et miks nad kardavad? Otsese kontakti loonud, selgub hirmupõhjus. Aukartus selle kõrge intelligentsiga looma ees.
Eile õhtul vaatasin foobia saadet, mida juhib Kristjan Jõekalda. Hirm on kohutav valitseja, eile oli mul töö juures selline olukord, kus üks hoolealune oma mõistuse ja arusaamise juures jalga tahtis lasta. Iga üks kes oleks seda olukorda kõrvalt vaadanud ei oleks seda mõistnud.
Ma ei tea, kust sain ma tarkuse tema tagasi toomiseks. Kuna ta käitus ähvardavalt ning rusika kangelasena. Kombeks on tal kasutada kõike: käsi, jalgu, hambaid jne. Meie hooldekeskuse osa personalist kardavad teda. Mul jah kukkus asi nii naljakas välja. Tema oma tigedusega ja mina oma huumori meelega. Lõpuks selle kurjuse hunniku tuppa puksisin.
Nüüd kus ma leidsin kirjastus Pilgrimi raamatuletilt värskelt ilmunud " Ühenduses hobusega " elutarkus mida jagavad hobused autoriks inglanna Margrit Coates.
Olen alati hämmingus, kui näen inimestes hirmu hobuse ees. See on minu jaoks kummaline, mis toimub. Alati küsin, et miks nad kardavad? Otsese kontakti loonud, selgub hirmupõhjus. Aukartus selle kõrge intelligentsiga looma ees.
Eile õhtul vaatasin foobia saadet, mida juhib Kristjan Jõekalda. Hirm on kohutav valitseja, eile oli mul töö juures selline olukord, kus üks hoolealune oma mõistuse ja arusaamise juures jalga tahtis lasta. Iga üks kes oleks seda olukorda kõrvalt vaadanud ei oleks seda mõistnud.
Ma ei tea, kust sain ma tarkuse tema tagasi toomiseks. Kuna ta käitus ähvardavalt ning rusika kangelasena. Kombeks on tal kasutada kõike: käsi, jalgu, hambaid jne. Meie hooldekeskuse osa personalist kardavad teda. Mul jah kukkus asi nii naljakas välja. Tema oma tigedusega ja mina oma huumori meelega. Lõpuks selle kurjuse hunniku tuppa puksisin.
18. oktoober 2009
17. oktoober 2009
Eile sai metsas käidud koeraga, imestasin metsloomade vähesuse üle. Üks kits ja seegi emane.
Olin eile väsinud ja kurb, kuid koeraga metsas käik on omaette vaheldus hobustele. Kui ma saan koera hasardist nakatatud, siis kaovad nii mured ning asenduvad rõõmud. Imetlen iga päev koera aktiivset loomust - olen rahul, teistpidi tänan oma südames seda koerapidajat, kellelt see kutsikas ostetud sai.
Lahedad elamused on mul olnud selle koeraga, kuidas ta suhtles põdrapulliga, siis kährikuga tõe vaatamine...ooo need on olnud vapustavad muljed metsast.
Olen lapsepõlve oma vabad momendid veetnud kogu aeg koera seltsis.
Vana-vanemad rääkisid, et olid kunagi toonud ühe krants kutsika, et mul oleks seltskonda. See koer oli vahva, mäletan kui ta vanaks oli saanud ja ta ei kuulnud enam, õpetasin talle uue märkide süsteemi. Kuidas ta juurde tuli ja muudes asjadest aru sai. Samas oli ta ka hea karjakoer.
Kui ma jäin karja juures magama (6 aastasena), siis koer valvas sel ajal karja. Kui nägi, et lehmad ületasid piiri, siis läks ja toimetas oma koeraustavusega karja oma territooriumile. Selline karjakoera hoiak on võimalik õpetada, kui koer saab olla inimeste keskel.
Koerast on paljuski abi, kui osata olla koerale vääriline peremees...
Olin eile väsinud ja kurb, kuid koeraga metsas käik on omaette vaheldus hobustele. Kui ma saan koera hasardist nakatatud, siis kaovad nii mured ning asenduvad rõõmud. Imetlen iga päev koera aktiivset loomust - olen rahul, teistpidi tänan oma südames seda koerapidajat, kellelt see kutsikas ostetud sai.
Lahedad elamused on mul olnud selle koeraga, kuidas ta suhtles põdrapulliga, siis kährikuga tõe vaatamine...ooo need on olnud vapustavad muljed metsast.
Olen lapsepõlve oma vabad momendid veetnud kogu aeg koera seltsis.
Vana-vanemad rääkisid, et olid kunagi toonud ühe krants kutsika, et mul oleks seltskonda. See koer oli vahva, mäletan kui ta vanaks oli saanud ja ta ei kuulnud enam, õpetasin talle uue märkide süsteemi. Kuidas ta juurde tuli ja muudes asjadest aru sai. Samas oli ta ka hea karjakoer.
Kui ma jäin karja juures magama (6 aastasena), siis koer valvas sel ajal karja. Kui nägi, et lehmad ületasid piiri, siis läks ja toimetas oma koeraustavusega karja oma territooriumile. Selline karjakoera hoiak on võimalik õpetada, kui koer saab olla inimeste keskel.
Koerast on paljuski abi, kui osata olla koerale vääriline peremees...
9. oktoober 2009
Lehed kolletavad puul...
...näe vahtrad õitsevad ... näe langetavad lehti nad...
meenuvad saabunud sügisega laulu sõnad -
nii alustan ma tänast peatükki. Üle eile sai toodud kolm hobust Sillaotsalt. Ilm soodne, kui jääb hobuste toomine nädala sisse, siis ju lapsed päeva ajal koolis. Pean ju arvestama nendega.
Õhtu teekond oli super, päike selja tagant kuumutas ning sügis värvides loodus oli oma ette elamus. Kraavid mis pulbitsesid vetemöllus olid kohati võtnud mõõdu nagu kevadel. Ma kaifin loodushelisid, olgu see siis soku haugatus, ilvese kräunatus ning lisaks mõne muu looma susin või sahin.
Sel õhtul oli metsad vaiksed ning üksik rebane, kes tahtis teada mis seltskonnaga tegemist, siis katsetas oma haukumisega enda tähelepanu võita.
Hetkel ehitus tööd pooleli. Täna saab jätkata...
...näe vahtrad õitsevad ... näe langetavad lehti nad...
meenuvad saabunud sügisega laulu sõnad -
nii alustan ma tänast peatükki. Üle eile sai toodud kolm hobust Sillaotsalt. Ilm soodne, kui jääb hobuste toomine nädala sisse, siis ju lapsed päeva ajal koolis. Pean ju arvestama nendega.
Õhtu teekond oli super, päike selja tagant kuumutas ning sügis värvides loodus oli oma ette elamus. Kraavid mis pulbitsesid vetemöllus olid kohati võtnud mõõdu nagu kevadel. Ma kaifin loodushelisid, olgu see siis soku haugatus, ilvese kräunatus ning lisaks mõne muu looma susin või sahin.
Sel õhtul oli metsad vaiksed ning üksik rebane, kes tahtis teada mis seltskonnaga tegemist, siis katsetas oma haukumisega enda tähelepanu võita.
Hetkel ehitus tööd pooleli. Täna saab jätkata...
6. oktoober 2009
Miks tekivad paljudel harrastussportlastel isegi lühiajalise koormuse järel lihaskrambid ja kuidas nende tekkimist vältida? Nõu annab spordiarst Tuomo Karila.
Lihaskramp on ühe või mitme lihase äkiliselt tekkiv kokkutõmme, mis sageli põhjustab tugevat valu. Sportlastel on lihaskrambi kõige tavalisemaks põhjuseks ülepinge ja vedelikupuudus. "Lihaskramp on küll valulik, kuid õnneks tervisele täiesti ohutu nähtus," ütleb Helsingi Spordikliiniku spordiarst, endine tippmaadleja Tuomo Karila.
Tippsportlaste füsioloogiast on teada, et sajaprotsendilist meetodit lihaskrampide ennetamiseks pole olemas. "Seepärast tehaksegi kõikidel arvestatava tähtsusega võistlustel sportlaste heaks kõik võimalik," räägib ta.
Üldlevinud hinnangu kohaselt on krampikiskuv lihas ülepinges või ülekoormatud ning väsinud. Piltlikult öeldes jääb närviimpulss, mis on lihasesse läinud, sinna edasi ja lihas hakkab tegeliku "käsuta" kokku tõmbuma.
Kramp ründab kõige enam sääre- ja reielihaseid
Sportlased kannatavad enim suurt koormust saavate sääre-, reie-, selja- ja rinnalihaste krampide käes. Kõige sagedamini tabab lihaskramp jooksmisel – eriti just pikal, monotoonsel, tugevat vastupidavust nõudval maratonijooksul. Eriti, kui see läbitakse kuuma ilmaga ja kõval pinnasel.
"Lihas väsib, kui teda treenitakse liiga kaua sooritusvõime piiril. Ületreening ehk liigsest harjutamisest tingitud organismi stress ründab nii keha hormonaal-set tasakaalu, närvisüsteemi ja/või lihaseid. Taolise seisundi mõõtmiseks on mitmesuguseid teste, kuid seda on väga raske mõõta," selgitab Karila. Nii võibki vastutusrikkal võistlusel isegi kogenud sportlast rünnata lihasvalu või -kramp
Kergemini saab vältida vedelikukaotusest põhjustatut. Vedeliku ja soolade puudus on eriti ohtlik kuuma ilmaga ja pikaajaliselt treenides. Seepärast tuleks vedelikku tarbida iga 15–20 minuti järel ning pärast treeningut võtta spordijooki. Vedeliku kogusega pole aga mõtet ka liialdada, sest liigne vesi uhub vajalikud soolad kehast ja põhjustab omakorda lihaskrampe.
Dieedipidajad – lihaskrampide riskirühm
"Lihaste võime suhkruid ja aminohappeid vastu võtta ja läbi töötada on kõrgeim pool tundi pärast koormust. Siis mõjuvad ka taastusjoogid kõige paremini. Samas aitab lihaskrampide vastu eelkõige tasakaalustatud toitumine, mitte pidev spordijookide tarbimine. Kui lihastes on liiga vähe energiat – ehk glükogeenivarud on liiga väikesed –, saavad nad koormuse ajal käsu kokku tõmbuda. Sestap kannatavadki kõiksugu imedieetide pidajad lihaskrampide käes palju sagedamini kui tasakaalustatud toitu söövad inimesed," põhjendab Karila.
Väga oluline on lihased treeninguks korraliku soojendusega ette valmistada. Koormuse järel tuleb lühenenud lihased aga kindlasti "tagasi" venitada – kas või vahetult, kuid soovitatavalt poolteist tundi pärast treeningut. Venitamine elavdab vereringet lihastes ja kiirendab taastumist.
Kui hoolimata kõigest lihaskramp siiski tekib, tuleb lihast ettevaatlikult masseerida või venitada. Kui krambihoog üle ei lähe, vajab lihas midagi jahedat (jääkott, spordimäärded).
Kui miski ei aita, söö lisaks magneesiumi
"Treeningul tekkivad krambid on tülikad, kuid tegelikult pole nad lihastele ohtlikud ja ka treeningut pole vaja katkestada. Vaid vedelikupuudusest tekkinud lihaskrambi järel ei saa treeningut sama koormusega jätkata, sest keha normaalse elektrolüütide tasakaalu saavutamine ehk vedeliku imendumine võtab aega," selgitab tohter.
Kui kõikidest ettevaatusabinõudest hoolimata treeningul pidevad lihaskrambid siiski tekivad, on paljudel sportlastel tõusnud kasu mõne magneesiumipreparaadi tarvitamisest. Abi saab ka Crampitoni-nimelisest ravimist. Kui aga krambid esinevad korduvalt, pikaajaliselt ja valulikult, pöörduge arsti poole. Sel juhul tuleb teha vereanalüüs elektrolüütide (mineraalide) tasakaalu hindamiseks, elektromüogramm lihastoonuse hindamiseks ja röntgeniülesvõte lülisamba muutuste hindamiseks.
Lihaskrambi sagedasemad põhjused
Vedelikupuudus
Liigne treening
Suitsetamine
Veenilaiendid
Arterioskleroos ja arterite kitsenemine
Kaaliumi väljutavad diureetikumid
Pidev vale treeningtehnika (eriti jooksmisel, suusatamisel ja jalgrattasõidul)
Rasedus
Menstruatsiooniperiood
Osteoartroos
Epilepsia
Hüpokaltseemia
Hüpoparatüreoidism
Ülekuumenemine (näiteks treening kuuma ilmaga)
Nii väldid lihaskrampe
Tee enne treeningut vähemalt 10 minutit soojendusharjutusi.
Tee lühike, 15minutiline venitusharjutuste plokk vahetult pärast koormust ja lisaks venita end 1,5 tundi pärast treeningut.
Joo treeningu eel, ajal ja järel spordijooke.
Tee sagedaste lihaskrampide ajal üks massaažikuur.
Tarvita mõnd magneesiumipreparaati.
Kui lihaskramp tekib...
- venita lihast ettevaatlikult.
- püüa lihast lõdvestada seda kergelt masseerides.
- joo mõnd vajalikke sooli ja mineraalaineid sisaldavat jooki, mitte lihtsalt paljast vett.
Lihaskramp on ühe või mitme lihase äkiliselt tekkiv kokkutõmme, mis sageli põhjustab tugevat valu. Sportlastel on lihaskrambi kõige tavalisemaks põhjuseks ülepinge ja vedelikupuudus. "Lihaskramp on küll valulik, kuid õnneks tervisele täiesti ohutu nähtus," ütleb Helsingi Spordikliiniku spordiarst, endine tippmaadleja Tuomo Karila.
Tippsportlaste füsioloogiast on teada, et sajaprotsendilist meetodit lihaskrampide ennetamiseks pole olemas. "Seepärast tehaksegi kõikidel arvestatava tähtsusega võistlustel sportlaste heaks kõik võimalik," räägib ta.
Üldlevinud hinnangu kohaselt on krampikiskuv lihas ülepinges või ülekoormatud ning väsinud. Piltlikult öeldes jääb närviimpulss, mis on lihasesse läinud, sinna edasi ja lihas hakkab tegeliku "käsuta" kokku tõmbuma.
Kramp ründab kõige enam sääre- ja reielihaseid
Sportlased kannatavad enim suurt koormust saavate sääre-, reie-, selja- ja rinnalihaste krampide käes. Kõige sagedamini tabab lihaskramp jooksmisel – eriti just pikal, monotoonsel, tugevat vastupidavust nõudval maratonijooksul. Eriti, kui see läbitakse kuuma ilmaga ja kõval pinnasel.
"Lihas väsib, kui teda treenitakse liiga kaua sooritusvõime piiril. Ületreening ehk liigsest harjutamisest tingitud organismi stress ründab nii keha hormonaal-set tasakaalu, närvisüsteemi ja/või lihaseid. Taolise seisundi mõõtmiseks on mitmesuguseid teste, kuid seda on väga raske mõõta," selgitab Karila. Nii võibki vastutusrikkal võistlusel isegi kogenud sportlast rünnata lihasvalu või -kramp
Kergemini saab vältida vedelikukaotusest põhjustatut. Vedeliku ja soolade puudus on eriti ohtlik kuuma ilmaga ja pikaajaliselt treenides. Seepärast tuleks vedelikku tarbida iga 15–20 minuti järel ning pärast treeningut võtta spordijooki. Vedeliku kogusega pole aga mõtet ka liialdada, sest liigne vesi uhub vajalikud soolad kehast ja põhjustab omakorda lihaskrampe.
Dieedipidajad – lihaskrampide riskirühm
"Lihaste võime suhkruid ja aminohappeid vastu võtta ja läbi töötada on kõrgeim pool tundi pärast koormust. Siis mõjuvad ka taastusjoogid kõige paremini. Samas aitab lihaskrampide vastu eelkõige tasakaalustatud toitumine, mitte pidev spordijookide tarbimine. Kui lihastes on liiga vähe energiat – ehk glükogeenivarud on liiga väikesed –, saavad nad koormuse ajal käsu kokku tõmbuda. Sestap kannatavadki kõiksugu imedieetide pidajad lihaskrampide käes palju sagedamini kui tasakaalustatud toitu söövad inimesed," põhjendab Karila.
Väga oluline on lihased treeninguks korraliku soojendusega ette valmistada. Koormuse järel tuleb lühenenud lihased aga kindlasti "tagasi" venitada – kas või vahetult, kuid soovitatavalt poolteist tundi pärast treeningut. Venitamine elavdab vereringet lihastes ja kiirendab taastumist.
Kui hoolimata kõigest lihaskramp siiski tekib, tuleb lihast ettevaatlikult masseerida või venitada. Kui krambihoog üle ei lähe, vajab lihas midagi jahedat (jääkott, spordimäärded).
Kui miski ei aita, söö lisaks magneesiumi
"Treeningul tekkivad krambid on tülikad, kuid tegelikult pole nad lihastele ohtlikud ja ka treeningut pole vaja katkestada. Vaid vedelikupuudusest tekkinud lihaskrambi järel ei saa treeningut sama koormusega jätkata, sest keha normaalse elektrolüütide tasakaalu saavutamine ehk vedeliku imendumine võtab aega," selgitab tohter.
Kui kõikidest ettevaatusabinõudest hoolimata treeningul pidevad lihaskrambid siiski tekivad, on paljudel sportlastel tõusnud kasu mõne magneesiumipreparaadi tarvitamisest. Abi saab ka Crampitoni-nimelisest ravimist. Kui aga krambid esinevad korduvalt, pikaajaliselt ja valulikult, pöörduge arsti poole. Sel juhul tuleb teha vereanalüüs elektrolüütide (mineraalide) tasakaalu hindamiseks, elektromüogramm lihastoonuse hindamiseks ja röntgeniülesvõte lülisamba muutuste hindamiseks.
Lihaskrambi sagedasemad põhjused
Vedelikupuudus
Liigne treening
Suitsetamine
Veenilaiendid
Arterioskleroos ja arterite kitsenemine
Kaaliumi väljutavad diureetikumid
Pidev vale treeningtehnika (eriti jooksmisel, suusatamisel ja jalgrattasõidul)
Rasedus
Menstruatsiooniperiood
Osteoartroos
Epilepsia
Hüpokaltseemia
Hüpoparatüreoidism
Ülekuumenemine (näiteks treening kuuma ilmaga)
Nii väldid lihaskrampe
Tee enne treeningut vähemalt 10 minutit soojendusharjutusi.
Tee lühike, 15minutiline venitusharjutuste plokk vahetult pärast koormust ja lisaks venita end 1,5 tundi pärast treeningut.
Joo treeningu eel, ajal ja järel spordijooke.
Tee sagedaste lihaskrampide ajal üks massaažikuur.
Tarvita mõnd magneesiumipreparaati.
Kui lihaskramp tekib...
- venita lihast ettevaatlikult.
- püüa lihast lõdvestada seda kergelt masseerides.
- joo mõnd vajalikke sooli ja mineraalaineid sisaldavat jooki, mitte lihtsalt paljast vett.
26. september 2009
Inimest aitab kõige enam ravida hobuse kõnnak (6) 01.08.2008 09:27Grete Naaber, Pärnu Postimees -->
Ere Raudsepp (36) on seni teadaolevalt ainus diplomeeritud terapeut Pärnumaal, kes valdab hobuteraapia saladusi ja ravib praegu 20 last.
Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
p {line-height: 15px;}
VIIMASED KOMMENTAARID
Veel rangis jalgadestRangis jalgade müüt on tekkinud väga lihtsalt. Tavaelus ei kasuta inimene reite sisemisi lihaseid ja...Pealkirion väga eksitav "Inimest aitab kõige enam ravida hobuse kõnnak". Kas tõesti on hobune kõigist kõige...
Teised kommentaarid
Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna füsioterapeudina lõpetanud Ere töötab SA Pärnu Haigla statsionaaris taastusravis, 2006. aastal sai ta ratsutamisterapeudi paberid, kirjutab Pärnu Postimees.
Tartu ülikool koostöös Türi tehnika- ja maamajanduskooli ning Eesti ratsaspordiliiduga on kaks aastat koolitanud ratsutamisterapeute ja -instruktoreid. Terapeudiks pürgijal peab eelnevalt olema tervishoiualane kõrgharidus.
Kes on muidu hobuinimene, saab kursustelt ratsutamisteraapia instruktori kutsetunnistuse. Kokku koolitati 2005. ja 2006. aastal 33 terapeuti. Instruktoreid on peaaegu poole rohkem.
Ere ja ta elukaaslane Taavi Saarnak peavad Jõulumäel Värava talus hobuseid selle aasta kevadest. Mõlema jutu järgi on tänavu neil esimene tõsine raviaasta. Taavi abistab ses ürituses Eret hobuse talutajana.
Viiene Grete naudib sõitu
Esimene väike patsient sel päeval, kui Erele külla läheme, on viieaastane Grete. Ta tuleb ratsutama juba viiendat korda, saatjaks nagu ikka ema Egle. Gretel ei kuula üks kehapool sõna ja ema üritab arstide soovitusel katsetada ratsutamisteraapiat.
Ere ja Taavi oma lapsed Ethel ja Evert uudistavad hoovil toimuvat pealt, väiksed silmad pärani. Hoovil nosib rohtu pisike shetlandi poni, kellel Ere ütlust mööda ratsutavad kõige väiksemad. «Aga teeme ka vahetust – väiksemad ratsutavad suurel ja suuremad väiksel hobusel,» lisab ta.
Ere suunab nüüd pisut häbeliku Grete loomale vajaminevat varustust võtma. Samal ajal tegeleb talutaja Taavi liivakarvalise eesti tõugu hobuse Repsi nii-öelda soojendusega – jalutab piirde-aiaga alal ringi, enne kui teraapia algab.
Et Grete saaks hõlpsalt hobusele selga istuda, on ehitatud puidust kõrgendus, mille juurde Taavi Repsi toob.
Varustus toodud, küsib Ere, mis järgmiseks teha. Grete võtab puhastusharja ja hakkab looma külge nühkima – kord ühe, siis teise ja lõpuks mõlema käega. Niimoodi järk-järgult tutvuvad laps ja hobusest ravija, kuni tuleb aeg, mil Grete tohib tuua sedelga (spetsiaalne sangadega teraapiavöö sadula asemel) ja selga istuda.
Ere korrigeerib hobuse seljas lapse istumisasendit. Siis kõlab lapse suust maagiline sõna: «Sammu!» Reps hakkabki astuma, Taavi talutusnöörist kinni hoidmas ja Ere lapse selga toetamas.
Grete nägu väljendab rõõmu ja uhkust: tema käsu peale hakkab suur loom liikuma!
Ere ütleb selle momendi lapse enesetunde jaoks väga olulise olevat, et just tema käskluse peale niisugune suur loom nagu hobune astuma hakkab. Mõistagi aitab Taavi talutusnöörist pisut kaasa.
Väike Grete kõigub hobusammu taktis, paneb end siis kõhuli kõikuma, seejärel keerab hoopis ringi, seljaga Repsi pea poole. Ka selline tegevus ja asendi muutmine on ravis vajalikud. Kokku kestab teraapiaseanss ligi tunni, mille jooksul saab laps hobuselt palju positiivset energiat.
Võib sündida uus uurimustöö
«Kõige rohkem mõjutab inimest hobuse kõnnak. Hobuse astumisest talletab ratsutaja sellise liikumise mustri, mis on sarnane inimese kõnniga. Ratsutaja vaagen liigub ette ja taha, küljelt küljele, see mõjub omakorda ülakehasse ja inimene, kes pole kunagi kõndinud (näiteks liikumispuudega inimene), saab hobuse seljas teada, mismoodi on kõndida,» rääkis Ere. Nii mõnigi laps on Erele pärast hobuse seljas olemist öelnud: «Noh, nüüd ma tean, mismoodi kõnnitakse.»
Ka need, kel esineb traumajärgne alakeha halvatus, saavad õige tunnetuse kätte.
«Kui tavaliselt on nii, et aju õpetab alakeha, hakkab ratsutamise puhul alakeha õpetama aju. Impulss, mis tuleb jäsemetest, vaagnast, keha liikumine hobuse seljas – kõik see jõuab ajju,» selgitab Ere.
Tegemist ei ole imeraviga, aga kindlasti parandab ratsutamine tasakaalu. Kehaasendi korrektsioon kergendab kõnni energeetikat – inimesel on kergem uuesti kõndima hakata, ta teeb seda õigema liikumismustriga. Ses valdkonnas on tehtud mitu teaduslikku uurimistööd. Ere enda uurimistöö oli ratsutamisteraapia mõjust traumaatilise ajukahjustusega patsiendile.
«Uurimistöö tõi välja selle, et sammu pikkus läheneb pärast ratsutamisteraapiat normile. Üldjuhul, kui on tegemist tasakaaluprobleemidega, kõnnivad patsiendid nii-öelda väga laial baasil ehk harkis jalgade ja lühikeste sammudega – märk ebakindlusest, kui ei tunta end kõndides turvaliselt. Pärast ratsutamisteraapiat suureneb sammu pikkus, kõnnirütm paraneb ja kõnd ise muutub kiiremaks ning sujuvamaks,» tutvustab Ere.
Ere paneb kirja kõik muutused, mida ta ravialuste arengus märkab. Kes teab, ehk sünnib sellest uus uurimus, aga praegu ta sellekohast vekslit välja anda ei taha. Vara veel!
«Panen muutused kirja suure huviga. Põnev on vaadata, kui midagi paremuse poole läheb,» põhjendab Ere.
Erel on tiivustav kogemus ühe täiskasvanud noormehega, kellega ta tegi oma esimese uurimistöö ja kes eelmisel aastal taas ravile tuli. Erele teatas ta: «Oh, ma saan juba trepist üles käsipuust kinni hoidmata. Ka ei kuku ma enam nii palju.» Noormehe jaoks oli see suur saavutus. Niisama suur oli nii tema kui Ere rõõm sellestki, kui õnnestus kümme sammu joosta.
«Ta demonstreeris mulle, lennufaas oli täiesti olemas,» avaldab terapeut.
Noormehe raviteraapiat tegi Ere oma hobuste puudumisel kõrvalasuva talli suksudega.
Teraapia ei ole üksi hobuse seljas istumine, vaid näiteks lapse tegevuski – toob valjad, ulatab sedelga, puhastab hobust. Laps õpib ratsutades tunnetama oma keha ja käelise aistinguga hobuse karva, lakka, soojust. Mõni näeb esimest korda elus hobust ja õpib üle saama hirmust suure looma ees.
«Selle raviga on täheldatud muutusi isegi kõnes – liikumine on rütmiline ja kõnegi on ju rütmiline. Paljudele on siin toimuv eduelamus ja eneseületamine, mis annab enesekindlust,» jutustab Ere.
Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega.
Vana-Kreekas taastusid sõdurid
Esimesed dokumendid ratsutamisteraapiast või ratsutamise kasulikust mõjust inimesele pärinevad 5. sajandist enne Kristust. Hobuse ravitoimet kasutati Vana-Kreekas ja Vana-Roomas haavatud sõdurite taastamiseks – nad pandi hobuse selga kas lamama või istuma. Avastati, et see aitab kaasa tervenemisprotsessile ja mõjub emotsionaalselt hästi.
Tõsisemalt hakati raviviisi kasutama 1775. aastal, kui ilmusid juba sellealased esimesed teaduslikud uurimused.
«Praegu viljeldakse ratsutamisteraapiat enam kui 30 riigis,» teab Ere. «Paraku ei ole see ravi Eesti haigekassa hinnakirjas, isegi mitte rehabilitatsiooniteenuste hinnakirjas. Lubatud on küll, et aastaks 2008 saab teenus hinnakirja, kuid siiani seda pole.»
Et puuetega laste vanemail napib raha – tuleb ju lapsega kogu aeg igasugustel protseduuridel käia –, saadakse rahalist abi projektide toel. Nii on väikese Grete ema väga tänulik telesaatele «Tantsud tähtedega», mille poole lapsevanemad omaalgatuslikult pöördusid. Nüüd võivad nende silmarõõmud saatega kogutud toetusraha eest ratsutamisteraapias käia.
Ere nimetab teisigi toetusprojekte, üks neist on näiteks hasartmängumaksu nõukogu. «Tänu projektidele kulutavad puuetega laste vanemad vaid niipalju, kuipalju läheb siiasõidule,» ütleb ta.
Kuidas pääseb ravivajaja ratsutamisteraapiasse? Ere selgitab, et koos taastusraviosakonna juhataja Kaja Elsteiniga vaatavad nad haiguslood läbi ja nende põhjal otsustavad, kellele võib seda soovitada. Iga puude ja haiguse puhul ei ole ratsutamisteraapia soovitatav, mistõttu on eelnev nõupidamine teiste arstidega lausa hädavajalik, et ei tekiks hilisemaid komplikatsioone.
«Kõige targem on tulla ravile arsti soovitusel,» kinnitab Ere.
Meie lahkudes lehvitab väike Grete hüvastijätuks hoogsalt käega, ise Repsi seljas edasi-tagasi kõikudes. Laps naerab.
Ere Raudsepp (36) on seni teadaolevalt ainus diplomeeritud terapeut Pärnumaal, kes valdab hobuteraapia saladusi ja ravib praegu 20 last.
Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
p {line-height: 15px;}
VIIMASED KOMMENTAARID
Veel rangis jalgadestRangis jalgade müüt on tekkinud väga lihtsalt. Tavaelus ei kasuta inimene reite sisemisi lihaseid ja...Pealkirion väga eksitav "Inimest aitab kõige enam ravida hobuse kõnnak". Kas tõesti on hobune kõigist kõige...
Teised kommentaarid
Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna füsioterapeudina lõpetanud Ere töötab SA Pärnu Haigla statsionaaris taastusravis, 2006. aastal sai ta ratsutamisterapeudi paberid, kirjutab Pärnu Postimees.
Tartu ülikool koostöös Türi tehnika- ja maamajanduskooli ning Eesti ratsaspordiliiduga on kaks aastat koolitanud ratsutamisterapeute ja -instruktoreid. Terapeudiks pürgijal peab eelnevalt olema tervishoiualane kõrgharidus.
Kes on muidu hobuinimene, saab kursustelt ratsutamisteraapia instruktori kutsetunnistuse. Kokku koolitati 2005. ja 2006. aastal 33 terapeuti. Instruktoreid on peaaegu poole rohkem.
Ere ja ta elukaaslane Taavi Saarnak peavad Jõulumäel Värava talus hobuseid selle aasta kevadest. Mõlema jutu järgi on tänavu neil esimene tõsine raviaasta. Taavi abistab ses ürituses Eret hobuse talutajana.
Viiene Grete naudib sõitu
Esimene väike patsient sel päeval, kui Erele külla läheme, on viieaastane Grete. Ta tuleb ratsutama juba viiendat korda, saatjaks nagu ikka ema Egle. Gretel ei kuula üks kehapool sõna ja ema üritab arstide soovitusel katsetada ratsutamisteraapiat.
Ere ja Taavi oma lapsed Ethel ja Evert uudistavad hoovil toimuvat pealt, väiksed silmad pärani. Hoovil nosib rohtu pisike shetlandi poni, kellel Ere ütlust mööda ratsutavad kõige väiksemad. «Aga teeme ka vahetust – väiksemad ratsutavad suurel ja suuremad väiksel hobusel,» lisab ta.
Ere suunab nüüd pisut häbeliku Grete loomale vajaminevat varustust võtma. Samal ajal tegeleb talutaja Taavi liivakarvalise eesti tõugu hobuse Repsi nii-öelda soojendusega – jalutab piirde-aiaga alal ringi, enne kui teraapia algab.
Et Grete saaks hõlpsalt hobusele selga istuda, on ehitatud puidust kõrgendus, mille juurde Taavi Repsi toob.
Varustus toodud, küsib Ere, mis järgmiseks teha. Grete võtab puhastusharja ja hakkab looma külge nühkima – kord ühe, siis teise ja lõpuks mõlema käega. Niimoodi järk-järgult tutvuvad laps ja hobusest ravija, kuni tuleb aeg, mil Grete tohib tuua sedelga (spetsiaalne sangadega teraapiavöö sadula asemel) ja selga istuda.
Ere korrigeerib hobuse seljas lapse istumisasendit. Siis kõlab lapse suust maagiline sõna: «Sammu!» Reps hakkabki astuma, Taavi talutusnöörist kinni hoidmas ja Ere lapse selga toetamas.
Grete nägu väljendab rõõmu ja uhkust: tema käsu peale hakkab suur loom liikuma!
Ere ütleb selle momendi lapse enesetunde jaoks väga olulise olevat, et just tema käskluse peale niisugune suur loom nagu hobune astuma hakkab. Mõistagi aitab Taavi talutusnöörist pisut kaasa.
Väike Grete kõigub hobusammu taktis, paneb end siis kõhuli kõikuma, seejärel keerab hoopis ringi, seljaga Repsi pea poole. Ka selline tegevus ja asendi muutmine on ravis vajalikud. Kokku kestab teraapiaseanss ligi tunni, mille jooksul saab laps hobuselt palju positiivset energiat.
Võib sündida uus uurimustöö
«Kõige rohkem mõjutab inimest hobuse kõnnak. Hobuse astumisest talletab ratsutaja sellise liikumise mustri, mis on sarnane inimese kõnniga. Ratsutaja vaagen liigub ette ja taha, küljelt küljele, see mõjub omakorda ülakehasse ja inimene, kes pole kunagi kõndinud (näiteks liikumispuudega inimene), saab hobuse seljas teada, mismoodi on kõndida,» rääkis Ere. Nii mõnigi laps on Erele pärast hobuse seljas olemist öelnud: «Noh, nüüd ma tean, mismoodi kõnnitakse.»
Ka need, kel esineb traumajärgne alakeha halvatus, saavad õige tunnetuse kätte.
«Kui tavaliselt on nii, et aju õpetab alakeha, hakkab ratsutamise puhul alakeha õpetama aju. Impulss, mis tuleb jäsemetest, vaagnast, keha liikumine hobuse seljas – kõik see jõuab ajju,» selgitab Ere.
Tegemist ei ole imeraviga, aga kindlasti parandab ratsutamine tasakaalu. Kehaasendi korrektsioon kergendab kõnni energeetikat – inimesel on kergem uuesti kõndima hakata, ta teeb seda õigema liikumismustriga. Ses valdkonnas on tehtud mitu teaduslikku uurimistööd. Ere enda uurimistöö oli ratsutamisteraapia mõjust traumaatilise ajukahjustusega patsiendile.
«Uurimistöö tõi välja selle, et sammu pikkus läheneb pärast ratsutamisteraapiat normile. Üldjuhul, kui on tegemist tasakaaluprobleemidega, kõnnivad patsiendid nii-öelda väga laial baasil ehk harkis jalgade ja lühikeste sammudega – märk ebakindlusest, kui ei tunta end kõndides turvaliselt. Pärast ratsutamisteraapiat suureneb sammu pikkus, kõnnirütm paraneb ja kõnd ise muutub kiiremaks ning sujuvamaks,» tutvustab Ere.
Ere paneb kirja kõik muutused, mida ta ravialuste arengus märkab. Kes teab, ehk sünnib sellest uus uurimus, aga praegu ta sellekohast vekslit välja anda ei taha. Vara veel!
«Panen muutused kirja suure huviga. Põnev on vaadata, kui midagi paremuse poole läheb,» põhjendab Ere.
Erel on tiivustav kogemus ühe täiskasvanud noormehega, kellega ta tegi oma esimese uurimistöö ja kes eelmisel aastal taas ravile tuli. Erele teatas ta: «Oh, ma saan juba trepist üles käsipuust kinni hoidmata. Ka ei kuku ma enam nii palju.» Noormehe jaoks oli see suur saavutus. Niisama suur oli nii tema kui Ere rõõm sellestki, kui õnnestus kümme sammu joosta.
«Ta demonstreeris mulle, lennufaas oli täiesti olemas,» avaldab terapeut.
Noormehe raviteraapiat tegi Ere oma hobuste puudumisel kõrvalasuva talli suksudega.
Teraapia ei ole üksi hobuse seljas istumine, vaid näiteks lapse tegevuski – toob valjad, ulatab sedelga, puhastab hobust. Laps õpib ratsutades tunnetama oma keha ja käelise aistinguga hobuse karva, lakka, soojust. Mõni näeb esimest korda elus hobust ja õpib üle saama hirmust suure looma ees.
«Selle raviga on täheldatud muutusi isegi kõnes – liikumine on rütmiline ja kõnegi on ju rütmiline. Paljudele on siin toimuv eduelamus ja eneseületamine, mis annab enesekindlust,» jutustab Ere.
Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega.
Vana-Kreekas taastusid sõdurid
Esimesed dokumendid ratsutamisteraapiast või ratsutamise kasulikust mõjust inimesele pärinevad 5. sajandist enne Kristust. Hobuse ravitoimet kasutati Vana-Kreekas ja Vana-Roomas haavatud sõdurite taastamiseks – nad pandi hobuse selga kas lamama või istuma. Avastati, et see aitab kaasa tervenemisprotsessile ja mõjub emotsionaalselt hästi.
Tõsisemalt hakati raviviisi kasutama 1775. aastal, kui ilmusid juba sellealased esimesed teaduslikud uurimused.
«Praegu viljeldakse ratsutamisteraapiat enam kui 30 riigis,» teab Ere. «Paraku ei ole see ravi Eesti haigekassa hinnakirjas, isegi mitte rehabilitatsiooniteenuste hinnakirjas. Lubatud on küll, et aastaks 2008 saab teenus hinnakirja, kuid siiani seda pole.»
Et puuetega laste vanemail napib raha – tuleb ju lapsega kogu aeg igasugustel protseduuridel käia –, saadakse rahalist abi projektide toel. Nii on väikese Grete ema väga tänulik telesaatele «Tantsud tähtedega», mille poole lapsevanemad omaalgatuslikult pöördusid. Nüüd võivad nende silmarõõmud saatega kogutud toetusraha eest ratsutamisteraapias käia.
Ere nimetab teisigi toetusprojekte, üks neist on näiteks hasartmängumaksu nõukogu. «Tänu projektidele kulutavad puuetega laste vanemad vaid niipalju, kuipalju läheb siiasõidule,» ütleb ta.
Kuidas pääseb ravivajaja ratsutamisteraapiasse? Ere selgitab, et koos taastusraviosakonna juhataja Kaja Elsteiniga vaatavad nad haiguslood läbi ja nende põhjal otsustavad, kellele võib seda soovitada. Iga puude ja haiguse puhul ei ole ratsutamisteraapia soovitatav, mistõttu on eelnev nõupidamine teiste arstidega lausa hädavajalik, et ei tekiks hilisemaid komplikatsioone.
«Kõige targem on tulla ravile arsti soovitusel,» kinnitab Ere.
Meie lahkudes lehvitab väike Grete hüvastijätuks hoogsalt käega, ise Repsi seljas edasi-tagasi kõikudes. Laps naerab.
25. september 2009
Toimus Eesti esimene erivajadustega laste ratsutamisvõistlus 15.09.2009 Kalev.ee - Lemmik.ee 09:
Võistlus koosnes ka osavusmängudest hobustel. Foto: Kalev.eeToimus Eesti esimene erivajadustega laste ratsutamisvõistlus 15.09.2009 Kalev.ee - Lemmik.ee 09:26
Möödunud nädalavahetusel leidis Harjumaal Kukrumäe Ratsatalus aset Eesti esimene erivajadusega inimeste ratsutamisvõistlus. Sündmusest võttis osa paarkümmend last kõikjalt üle Eesti, kirjutab Kalev.ee.
Võistluse idee ühe algataja ja korraldaja Marit Künnapuu sõnul oli võistlusel osavõtjaid oodatust rohkem. „Osavõtjate rohkuse muudab erakordseks asjaolu, et lapsed olid valmis oma tavapärasest keskkonnast välja tulema ning võõraste hobuste selga istuma. See on märk suurest vaprusest ning näitab kõigi osalejate tõelist kiindumust ala vastu. Loodan, et see erakordne ettevõtmine paneb aluse invaratsutamise ala tekkeks Eestis,“ ütles Künnapuu.
Võistlusest võtsid osa ratsanikud, kes suutsid ise, hoolimata oma puudest, hobust juhtida. Erandina oli lubatud suulise kaudu kõrvalt aidata nägemispuudega sõitjat. Skeemisõidule andsid hinnangu terapeut, puuetega inimeste ratsutamisinstruktor ning koolisõidukohtunik. Hinnati osaleja füüsiliste eelduste ning toimetuleku seost ning oskust sportliku poole pealt.Võistlus koosnes kolmest alast: koolisõidu skeemi sõitmisest, voltižeerimisest ning osavusmängudest hobustel. Osalejaid tuli võistlusele nii Tallinnast, Haapsalust, Pärnust kui Tartust.
Kõik osalejad said auhinnaks roseti ning hinded, mis on ette nähtud ainult omavahel arutamiseks ning lapsevanemate nõustamiseks.
Võistlus koosnes ka osavusmängudest hobustel. Foto: Kalev.eeToimus Eesti esimene erivajadustega laste ratsutamisvõistlus 15.09.2009 Kalev.ee - Lemmik.ee 09:26
Möödunud nädalavahetusel leidis Harjumaal Kukrumäe Ratsatalus aset Eesti esimene erivajadusega inimeste ratsutamisvõistlus. Sündmusest võttis osa paarkümmend last kõikjalt üle Eesti, kirjutab Kalev.ee.
Võistluse idee ühe algataja ja korraldaja Marit Künnapuu sõnul oli võistlusel osavõtjaid oodatust rohkem. „Osavõtjate rohkuse muudab erakordseks asjaolu, et lapsed olid valmis oma tavapärasest keskkonnast välja tulema ning võõraste hobuste selga istuma. See on märk suurest vaprusest ning näitab kõigi osalejate tõelist kiindumust ala vastu. Loodan, et see erakordne ettevõtmine paneb aluse invaratsutamise ala tekkeks Eestis,“ ütles Künnapuu.
Võistlusest võtsid osa ratsanikud, kes suutsid ise, hoolimata oma puudest, hobust juhtida. Erandina oli lubatud suulise kaudu kõrvalt aidata nägemispuudega sõitjat. Skeemisõidule andsid hinnangu terapeut, puuetega inimeste ratsutamisinstruktor ning koolisõidukohtunik. Hinnati osaleja füüsiliste eelduste ning toimetuleku seost ning oskust sportliku poole pealt.Võistlus koosnes kolmest alast: koolisõidu skeemi sõitmisest, voltižeerimisest ning osavusmängudest hobustel. Osalejaid tuli võistlusele nii Tallinnast, Haapsalust, Pärnust kui Tartust.
Kõik osalejad said auhinnaks roseti ning hinded, mis on ette nähtud ainult omavahel arutamiseks ning lapsevanemate nõustamiseks.
19. september 2009
Tõrasoo looduskaitse alal.
Eilne päev kujunes meil, oma näoliseks. Hommikul sai ühel kohalikul võetud kartulit. Tunnike puhkus ning siis saduldasime ratsud. Kaasa tulid esmakordselt Joel ja Laura. Sadula sai selga kuus suksut. Muidu õhtu oli võrratu, soe sügis päike soojendamas ning meie reisiseltskonda ustavalt saatmas Pipi.
Kartsin ees olevat retke nati. Mõned kohad vesised ja pehmed, kui palju võib risu sihitidel
Kui koju jõudsime, oli juba pime väljas.
Lõpuks ometi, mu südame igatsus sai jälle teoks.
17. september 2009
ajaloolised looduslikud pyhapaigad - mõisted ja näited
Maarahva ajalooliste, looduslike pyhapaikade all mõistetakse usulise tähendusega paiku (kinnismälestisi), mille maa-ala ja objektidega seostub ohverdamisele, palvetamisele, ravimisele või muule usulisele tegevusele viitavaid pärimuslikke, ajaloolisi, arheoloogilisi ja muid andmeid.
Mõni näide Eestis levinud pyhapaigatyypidest ja -nimedest:
(h)iie-nimeliste algupäraste kohanimedega paigad: hiis, hiiemägi, hiiekoht, hiiesalu, hiiepuu, Iie, Hiierdi, Iiemaa, Iijemets, Hiietukk, Hiiesalu, Hiielaan, Hiietammik, Hiiemännik, Hiielepik, Hiiekuusik, Hiiepihelgas, Iiekõiv, Iite mänd, Iijemää pärn, Iijepärn, Iijejalakad, Iije kynnabud, Hiiekivi, Hiieallikas, Iijeallik, Iiejõgi, Hiieloik, Iiejärv, Hiiekaev, Iie paju*, Hiieauk, Iieoru, Ijemägi, Iijealliku mägi, Iidemetsa mägi, Hiiekingu, Hiiepealne, Hiiealuse seljandik, Iiukaldad, Hiiekallas, Hiierind, Hiiepangad, Iissaar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Iie kari, Iiearu, Iiealune, Hiielage, Iissoo, Iieaid, Hiietantsijate koht jt.
Teised pärimuslikud looduslikud pyhapaigad nagu:Kivid: ohvrikivi, pyha kivi, Urikivi, Ukukivi, Tõnnikivi, Moaljakivi, Maa-aluste kivi, Arstikivi, Tervisekivi, Tohtrikivi, Tõnnivaka kivi, Nõiakivi, Palvekivi, Kalevi kivi, Lesknaiste kivi, Orjakivi, Helsekivi, Kilgikivi, Pyhakivi, Kivijumal, Väljajumal, Tondikivi, Hiiekivi, Iiukivi, Liukivi, Kitsekivi, Piimakivi, Taarikivi, Võnnukivi, Alakivi, Meeksi Jaanikivi, Vananaiste nutukivi, Juudakivi, Kuradikivi, Kurikivi, Trepikivi, Tohtrekivi, Iivakivi, Palvekivid, Ohutamiskivi, Neitsikivi, Ogolikivi jt.
Vared: ahivare, kivivare, ahevars, Toolse keldrivare, Urrivare, Taaravare, Reovare jt.
Metsad: Pyha mets, Pyhalepik, Lehmja tammik, pyha Sarapselja mets, Tyyra ehk Taara kuusik, Räästa pihlis, Ahtemetsa, pyha kasesalk jt.Puud ja põõsad: ohvripuu, pyha puu, ravipuu, ohvripõõsas, Sandikuusk, Ohvritamm, Ylendi äbajumal, Tammelauri tamm, Pyhaliistu tamm, Tennyspettäi, Virvekõiv, Andepuu, Jällikõiv, pyha remmelgas, Kalmu männid, Raademetsa mänd, Toora tamm, Pyhamänd, ohvri toome põesas, Pyhalepp, Paise lepp, Pyha pedajas, pyha paju, pyha Uku tamm, maahaldja põõsas jt.Allikad: Silmaallikas, Raviallikas, Ohvriallikas, Pyhaallikas, Hiieallikas, Terviseallikas, Vastapäeva allikas, Ilmallikas, Kärdu allikas, Lavi allikad, Imeallikas, Viinaallikas, Lähte allikas, Nõialäte, Kylmaallikas, Silmaveeallikas, Tervisekaev, Memmeallikas, Päevaallikas, Siniallikas, Õrte allikas, Kuldallikas, Vähjaallik, Veriläte, Armuallikas jt.Ojad, jõed: Pyhajõgi, hiiejõgi, Hiieoja, Iiuoja, Uku oja, Rootsioja jt.Järved, veesilmad: ohvritiik, Silmissoodi tiik, Tondilomp, Pyhajärv, Silmajärv, Ahitse järv jt.
Piirkonnand meres: Mari kakk Panga pangal, Iiebe jt.
Lohud: Missimätta lohk, ohvrilohk, Hiieauk, Tõnniauk jt.Mäed, kynkad: Palvemägi, Pyhamägi, Kujumägi, Ugurimägi, Jaanimägi, Maidomägi, Kalmatumägi, Kergomägi, Tennyssemägi, Päevapöörmise mägi, Reomägi, Annemägi, Salumägi, Tõotusemägi, Pudrumägi, Emandamägi, Killemägi, Tõõrimägi, Toorimägi, Jumalamägi, Kabelimägi, Surnumägi jt.
Saared: Uku saar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Hiiesaar, Pyhakari, Iie kari, Pyhade kare jt.Aiad: Pyhaaid, Tapuaid, Ohvriaed, puhas-paik (ohvriaia kohta), Pelli aed, Kummi nukk jt.
Reokohad: Reo, Reokivi, Reomägi, Risumäe auk, Risuauk Reovare jt.Ristipuud: yksikud ristipuud ja ristipuumetsad, ristipettäi, ristitamm, ristikõiv jt.Muud looduslikud paigad: kalm, kabeliaid, kabeliase, ohvri paik jt.
* paju – madal vesine koht
Maarahva ajalooliste, looduslike pyhapaikade all mõistetakse usulise tähendusega paiku (kinnismälestisi), mille maa-ala ja objektidega seostub ohverdamisele, palvetamisele, ravimisele või muule usulisele tegevusele viitavaid pärimuslikke, ajaloolisi, arheoloogilisi ja muid andmeid.
Mõni näide Eestis levinud pyhapaigatyypidest ja -nimedest:
(h)iie-nimeliste algupäraste kohanimedega paigad: hiis, hiiemägi, hiiekoht, hiiesalu, hiiepuu, Iie, Hiierdi, Iiemaa, Iijemets, Hiietukk, Hiiesalu, Hiielaan, Hiietammik, Hiiemännik, Hiielepik, Hiiekuusik, Hiiepihelgas, Iiekõiv, Iite mänd, Iijemää pärn, Iijepärn, Iijejalakad, Iije kynnabud, Hiiekivi, Hiieallikas, Iijeallik, Iiejõgi, Hiieloik, Iiejärv, Hiiekaev, Iie paju*, Hiieauk, Iieoru, Ijemägi, Iijealliku mägi, Iidemetsa mägi, Hiiekingu, Hiiepealne, Hiiealuse seljandik, Iiukaldad, Hiiekallas, Hiierind, Hiiepangad, Iissaar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Iie kari, Iiearu, Iiealune, Hiielage, Iissoo, Iieaid, Hiietantsijate koht jt.
Teised pärimuslikud looduslikud pyhapaigad nagu:Kivid: ohvrikivi, pyha kivi, Urikivi, Ukukivi, Tõnnikivi, Moaljakivi, Maa-aluste kivi, Arstikivi, Tervisekivi, Tohtrikivi, Tõnnivaka kivi, Nõiakivi, Palvekivi, Kalevi kivi, Lesknaiste kivi, Orjakivi, Helsekivi, Kilgikivi, Pyhakivi, Kivijumal, Väljajumal, Tondikivi, Hiiekivi, Iiukivi, Liukivi, Kitsekivi, Piimakivi, Taarikivi, Võnnukivi, Alakivi, Meeksi Jaanikivi, Vananaiste nutukivi, Juudakivi, Kuradikivi, Kurikivi, Trepikivi, Tohtrekivi, Iivakivi, Palvekivid, Ohutamiskivi, Neitsikivi, Ogolikivi jt.
Vared: ahivare, kivivare, ahevars, Toolse keldrivare, Urrivare, Taaravare, Reovare jt.
Metsad: Pyha mets, Pyhalepik, Lehmja tammik, pyha Sarapselja mets, Tyyra ehk Taara kuusik, Räästa pihlis, Ahtemetsa, pyha kasesalk jt.Puud ja põõsad: ohvripuu, pyha puu, ravipuu, ohvripõõsas, Sandikuusk, Ohvritamm, Ylendi äbajumal, Tammelauri tamm, Pyhaliistu tamm, Tennyspettäi, Virvekõiv, Andepuu, Jällikõiv, pyha remmelgas, Kalmu männid, Raademetsa mänd, Toora tamm, Pyhamänd, ohvri toome põesas, Pyhalepp, Paise lepp, Pyha pedajas, pyha paju, pyha Uku tamm, maahaldja põõsas jt.Allikad: Silmaallikas, Raviallikas, Ohvriallikas, Pyhaallikas, Hiieallikas, Terviseallikas, Vastapäeva allikas, Ilmallikas, Kärdu allikas, Lavi allikad, Imeallikas, Viinaallikas, Lähte allikas, Nõialäte, Kylmaallikas, Silmaveeallikas, Tervisekaev, Memmeallikas, Päevaallikas, Siniallikas, Õrte allikas, Kuldallikas, Vähjaallik, Veriläte, Armuallikas jt.Ojad, jõed: Pyhajõgi, hiiejõgi, Hiieoja, Iiuoja, Uku oja, Rootsioja jt.Järved, veesilmad: ohvritiik, Silmissoodi tiik, Tondilomp, Pyhajärv, Silmajärv, Ahitse järv jt.
Piirkonnand meres: Mari kakk Panga pangal, Iiebe jt.
Lohud: Missimätta lohk, ohvrilohk, Hiieauk, Tõnniauk jt.Mäed, kynkad: Palvemägi, Pyhamägi, Kujumägi, Ugurimägi, Jaanimägi, Maidomägi, Kalmatumägi, Kergomägi, Tennyssemägi, Päevapöörmise mägi, Reomägi, Annemägi, Salumägi, Tõotusemägi, Pudrumägi, Emandamägi, Killemägi, Tõõrimägi, Toorimägi, Jumalamägi, Kabelimägi, Surnumägi jt.
Saared: Uku saar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Hiiesaar, Pyhakari, Iie kari, Pyhade kare jt.Aiad: Pyhaaid, Tapuaid, Ohvriaed, puhas-paik (ohvriaia kohta), Pelli aed, Kummi nukk jt.
Reokohad: Reo, Reokivi, Reomägi, Risumäe auk, Risuauk Reovare jt.Ristipuud: yksikud ristipuud ja ristipuumetsad, ristipettäi, ristitamm, ristikõiv jt.Muud looduslikud paigad: kalm, kabeliaid, kabeliase, ohvri paik jt.
* paju – madal vesine koht
Pärimuskultuur Purkus. Maavallakoja vanem Ahto Kaasik
Meie hiied, allikad, kivid jne.
On üks etapp, enne kui meie esivanemad ristiusu vastuvõtsid.
Ahto poolne ettekanne Purku endises koolimajas oli väga sügavmõtteline ning paeluv kohal olijale. Ahto on andnud oma hinge ja südame pärimuskultuurile ja võtab vastu kõike ning püüab talletada, mis puudutab hiisi, pühasid paiku, kummardatud kive. Tuues päeva valgele kohti, kus kajastub minevik oma müstilisuse, pühaduse ning talurahva hingestatuse.
Meie hiied, allikad, kivid jne.
On üks etapp, enne kui meie esivanemad ristiusu vastuvõtsid.
Ahto poolne ettekanne Purku endises koolimajas oli väga sügavmõtteline ning paeluv kohal olijale. Ahto on andnud oma hinge ja südame pärimuskultuurile ja võtab vastu kõike ning püüab talletada, mis puudutab hiisi, pühasid paiku, kummardatud kive. Tuues päeva valgele kohti, kus kajastub minevik oma müstilisuse, pühaduse ning talurahva hingestatuse.
15. september 2009
Päev oli täna kiire, kui veel juhtub graafiku alusel töö öö veel ees seisma,siis seda enam on see kuidagi kiirelt mööduma.
Koristasin, vedasin hopadele karjamaadele vett. Tõin ära kolm suksut Lepatriinu maaüksusest, et panna nad kõik kokku. Ohsaa kus läks galopp ja taga ajamine (Desmona ja Bas Danse) - Teeba ja Teele on oma moodi fruktid. Kui karjas juhtub olema võõras või võõrad loomad, siis omaks võtmine toimub väga aeglaselt just nende poolt. See looma psühholoogia on nii huvitav, siis inimese poolne hinnang loomakäitumisele võib olla ka vastupidine. See selleks,aga sabad seljas kihutamine kestis oma paar tundi. Samas lahe oli vaadata, Teele ja Teeba väga sihikindlat tagaajamist, kuidas nad veel nautisid seda.
Üks päev kui ma hommikul hobuseid vaatasin, siis Teele solvus (ta on mu üks lemmikumaid, ma ei tea, kas hobune seda tunnetab - oletan), et ma temaga kohe esimesena ei suhelnud. Tahtis mind näksata (tabasin ta meeleolust selle).
Täkud said täna uue karjamaa, homme vean ka jootmisvanni.
Vaja osta lakukive, mineraale, siseparasiitide tõrje veel teha.
Koristasin, vedasin hopadele karjamaadele vett. Tõin ära kolm suksut Lepatriinu maaüksusest, et panna nad kõik kokku. Ohsaa kus läks galopp ja taga ajamine (Desmona ja Bas Danse) - Teeba ja Teele on oma moodi fruktid. Kui karjas juhtub olema võõras või võõrad loomad, siis omaks võtmine toimub väga aeglaselt just nende poolt. See looma psühholoogia on nii huvitav, siis inimese poolne hinnang loomakäitumisele võib olla ka vastupidine. See selleks,aga sabad seljas kihutamine kestis oma paar tundi. Samas lahe oli vaadata, Teele ja Teeba väga sihikindlat tagaajamist, kuidas nad veel nautisid seda.
Üks päev kui ma hommikul hobuseid vaatasin, siis Teele solvus (ta on mu üks lemmikumaid, ma ei tea, kas hobune seda tunnetab - oletan), et ma temaga kohe esimesena ei suhelnud. Tahtis mind näksata (tabasin ta meeleolust selle).
Täkud said täna uue karjamaa, homme vean ka jootmisvanni.
Vaja osta lakukive, mineraale, siseparasiitide tõrje veel teha.
10. september 2009
9. september 2009
Nädalad septembrikuus kihutavad kohutava kiirusega. Tänane päev lendas niimoodi mööda, et ma ei suutnud mahla keeta, koristamisest rääkimata. Juba Raplasse rattaga sõitmine vastu tuult kisub liikumis kiiruse 10 km/h ja aega kulub 15 km läbimiseks siis pea tund.
Käisin pangas, siis kontrollisin kontot, meenus ühel hetkel, et naisettevõtjad pidid ühel päeval kokku saama. Helistasin Annely Bauvaldile.
Korraks astusin läbi Vetarist, et osta mineraale ja koeratoitu. Siis koju tagasi, mulle tundus, et tuul oli nagu jällegi vastu. Õnn, et riietuse suhtes olin ettenäeglik.
Koju jõudes oli ikka nahk märg. Seljakotis tassisin oma 15 kg söödalisandeid.
Vedasin käsikäru ja piimanõuga veed hobustele erinevatele karjamaadele vannidesse.
Amanda tahtis ennast pesta, küll ta upitas nii ja naa pidi vanni. Kraapides esikapjadega vannipõhjas. Ta oli nii süvenenud oma tegevusse. Laheee...
Hopad on lahedad ...
Käisin pangas, siis kontrollisin kontot, meenus ühel hetkel, et naisettevõtjad pidid ühel päeval kokku saama. Helistasin Annely Bauvaldile.
Korraks astusin läbi Vetarist, et osta mineraale ja koeratoitu. Siis koju tagasi, mulle tundus, et tuul oli nagu jällegi vastu. Õnn, et riietuse suhtes olin ettenäeglik.
Koju jõudes oli ikka nahk märg. Seljakotis tassisin oma 15 kg söödalisandeid.
Vedasin käsikäru ja piimanõuga veed hobustele erinevatele karjamaadele vannidesse.
Amanda tahtis ennast pesta, küll ta upitas nii ja naa pidi vanni. Kraapides esikapjadega vannipõhjas. Ta oli nii süvenenud oma tegevusse. Laheee...
Hopad on lahedad ...
4. september 2009
Algas kool, hobustel on puhkus nädala sees.Nädalavahetused on veel enne püsivaid jahedate ilmade tulekut kiired ja toimekad ning matkadele pühendatud. Sügisene mets oma ilus ja võlus lummab aasta ajast olenemata. Samas on metslooma lapsed suuremaks kasvanud ning võib tihedamini kohtuda metsas, lagendikul. Kohtumised on nii põnevad ja rikastavad emotsinaalselt looduslikku ümbrust.
Seen ja valminud pohlamari mõjub samblarindes, kui omaette looduse kunstiteos. Imetlen igat seent hoolimatta,kas ta kuulub söödavate või mitte söödavate seente hulka.
Eile hommikul hobuseid vaatamas käies. Vaatasin väikese Amanda silma, mis oli paistes. Pidasin aru,et pean selle väiksekese koos emaga koju tooma. Parem jälgida ja ravi osutada.
Täna oli silm juba parem, oletan, et see pisike oli oma silma nühkinud vastu puud, millest siis ka see paistetus. Määrisin veidi salvi välispidiselt, mis sisaldas antibiootikumi. Täna hommikul üle vaadates oli paistetus alanenud ja silm nägi normaalne välja.
Seen ja valminud pohlamari mõjub samblarindes, kui omaette looduse kunstiteos. Imetlen igat seent hoolimatta,kas ta kuulub söödavate või mitte söödavate seente hulka.
Eile hommikul hobuseid vaatamas käies. Vaatasin väikese Amanda silma, mis oli paistes. Pidasin aru,et pean selle väiksekese koos emaga koju tooma. Parem jälgida ja ravi osutada.
Täna oli silm juba parem, oletan, et see pisike oli oma silma nühkinud vastu puud, millest siis ka see paistetus. Määrisin veidi salvi välispidiselt, mis sisaldas antibiootikumi. Täna hommikul üle vaadates oli paistetus alanenud ja silm nägi normaalne välja.
16. august 2009
10. august 2009
26. juuli 2009
Harilik käoraamat
Harilik käoraamat õigustab oma nime igati, sest ta on tõesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab niitudel, puisniitudel, loopealsetel ja kadastikes. Enam meeldivad talle kuivemad kasvukohad ning lubjalembese taimena on ta arvukam Lääne-Eestis. Teiste käpaliste seast on teda kerge ära tunda õite pika ja peenikese niitja kannuse ning iseloomuliku tugeva nelgilõhna järgi.
Harilik käoraamat õigustab oma nime igati, sest ta on tõesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab niitudel, puisniitudel, loopealsetel ja kadastikes. Enam meeldivad talle kuivemad kasvukohad ning lubjalembese taimena on ta arvukam Lääne-Eestis. Teiste käpaliste seast on teda kerge ära tunda õite pika ja peenikese niitja kannuse ning iseloomuliku tugeva nelgilõhna järgi.
Orhideed on nii kenad ja pilku püüdvad taimed. Samas jälgida iga aast nende õitsemisi.
20. juuli 2009
Kelli-Kellukas 6 aastane eesti sportponi ( tk.123)
Katariina 12 aastane eesti sportponi ( tk 132)
Teele 5 aastane ristand mära ( 150)
Teeba - Milagros ristand kollane mära ( tk. 150)
Maiu 18 tõug teadmata (tk.150)
Huvi 30 puhas tori mära (tk.155)
Pauliine 2 aastane must mära - läheb halliks (tk.155)- isa trakeen
Mooramaamees Moorits 2 aastane kollase kirju sportponi täkk (tk. 132)
Krahv Monte Cristo 1 aastane sport poni täkk ( sälg ja tk mõõtmata)
Amanda 2-e kuune väikeponi (ema Kellukas)
Katariina 12 aastane eesti sportponi ( tk 132)
Teele 5 aastane ristand mära ( 150)
Teeba - Milagros ristand kollane mära ( tk. 150)
Maiu 18 tõug teadmata (tk.150)
Huvi 30 puhas tori mära (tk.155)
Pauliine 2 aastane must mära - läheb halliks (tk.155)- isa trakeen
Mooramaamees Moorits 2 aastane kollase kirju sportponi täkk (tk. 132)
Krahv Monte Cristo 1 aastane sport poni täkk ( sälg ja tk mõõtmata)
Amanda 2-e kuune väikeponi (ema Kellukas)
16. juuli 2009
Kärnkonnadest natuke...
Heinamaid niites olen ettevaatlik konnade suhtes, kui näen mõnda hüplemas, siis peatan traktori ja niiduki. Asun päästeoperatsioonile- konn vaja teisaldada turvalisemasse paika. Samas võib see väga tülikas olla, kuid ma ei saa nendest kuidagi mööda minna. Minu jaoks on need ühed lemmikud loodusest. Lahedalt suured ja kohmakad, aga minu jaoks väga intelligentsed.
Heinamaid niites olen ettevaatlik konnade suhtes, kui näen mõnda hüplemas, siis peatan traktori ja niiduki. Asun päästeoperatsioonile- konn vaja teisaldada turvalisemasse paika. Samas võib see väga tülikas olla, kuid ma ei saa nendest kuidagi mööda minna. Minu jaoks on need ühed lemmikud loodusest. Lahedalt suured ja kohmakad, aga minu jaoks väga intelligentsed.
11. juuli 2009
Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.
9. juuli 2009
Vihm, vihm, vihm...
Juulikuu on väga huvitav kuu, sellega meenub mulle 1980. aastal toimunud Olümpiamängud (Moskva), enamus purjeregatte jäi ära või lükati edasi.
Enne otsustati purjetamisregatid korraldada Mustal merel, kuid mingil põhjusel toodi Eestisse üle.
Miks mulle ikka ja alati meenub?
Vanaisal oli maha niidetud lahmakas heinamaad, üks päev ilus ja tuuline - vanaisa kaarutas ringi järgmine päev sadas päev otsa. Kui siis üks kord ilma pidas said ka need olüpiamängudega seotud purjetamisvõistlused otsa. Kuid hein, mis kokku pakiti ... ei kannatanud kriitikat. Siis ei omanud vanaisa veel oma heinatöö tehnikat, pidi igat asja tellima (kangema kraami eest).
Juulikuu on väga huvitav kuu, sellega meenub mulle 1980. aastal toimunud Olümpiamängud (Moskva), enamus purjeregatte jäi ära või lükati edasi.
Enne otsustati purjetamisregatid korraldada Mustal merel, kuid mingil põhjusel toodi Eestisse üle.
Miks mulle ikka ja alati meenub?
Vanaisal oli maha niidetud lahmakas heinamaad, üks päev ilus ja tuuline - vanaisa kaarutas ringi järgmine päev sadas päev otsa. Kui siis üks kord ilma pidas said ka need olüpiamängudega seotud purjetamisvõistlused otsa. Kuid hein, mis kokku pakiti ... ei kannatanud kriitikat. Siis ei omanud vanaisa veel oma heinatöö tehnikat, pidi igat asja tellima (kangema kraami eest).
8. juuli 2009
Jahikalender
Jahipidamine on lubatud jahieeskirjas sätestatud tingimustel allpool toodud aegadel. Tutvu ka detailsemate soovitustega jahiulukite menüüs.
Hall- või valgejänes – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Hunt – 1. novembrist 28. veebruarini
Ilves - 1. detsembrist 28. veebruarini
Kobras – 1. augustist 15. aprillini
Karu – 1. augustist 31. oktoobrini (va poegadega emakarule)
Kährik – aastaringselt
Metskits – 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele 1. septembrist 31. detsembrini
Metssiga – aastaringselt (va põrsastega emistele), ajujaht 1. oktoobrist 28. veebruarini
Mink – aastaringselt
Mäger – 1. septembrist 28. veebruarini
Nugis – 1. novembrist 28. veebruarini
Ondatra – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Punahirv – 1. septembrist 31. jaanuarini (lehm/vasikas 1. septembrist 30. novembrini)
Põder – 15. septembrist 15. detsembrini (1.-15. detsember ainult põdravasikas)
Rebane – aastaringselt
Tuhkur – 1. novembrist 28. veebruarini
Jahipidamine on lubatud jahieeskirjas sätestatud tingimustel allpool toodud aegadel. Tutvu ka detailsemate soovitustega jahiulukite menüüs.
Hall- või valgejänes – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Hunt – 1. novembrist 28. veebruarini
Ilves - 1. detsembrist 28. veebruarini
Kobras – 1. augustist 15. aprillini
Karu – 1. augustist 31. oktoobrini (va poegadega emakarule)
Kährik – aastaringselt
Metskits – 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele 1. septembrist 31. detsembrini
Metssiga – aastaringselt (va põrsastega emistele), ajujaht 1. oktoobrist 28. veebruarini
Mink – aastaringselt
Mäger – 1. septembrist 28. veebruarini
Nugis – 1. novembrist 28. veebruarini
Ondatra – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Punahirv – 1. septembrist 31. jaanuarini (lehm/vasikas 1. septembrist 30. novembrini)
Põder – 15. septembrist 15. detsembrini (1.-15. detsember ainult põdravasikas)
Rebane – aastaringselt
Tuhkur – 1. novembrist 28. veebruarini
Selle kuu kirjapanekut alustan jahikalendriga.
Kindlasti imestatakse miks? Lihtne vastus, minu tegemised kajastuvad metsas. Peale minu käivad ka metsas jahimehed. Neid kordi küll olnud, kus sattunud jahimeestega ühel ajal metsas olema. Mis on lõppenud mõlemale poolele väikse ehmatusega. Pean ju teadma, missugune loom on jahimeestel vaatlus objektiks võetud. Vältida neid piirkondi, kus asuvad põhilised metsloomadele jahipidamis alad. Kohutavaks saab olema see tragöödia kõigile, kui midagi peaks juhtuma. Mõtlen, et keegi või miski peaks saama kuuli. Loodan leida mingi lahenduse, kuidas saavutada seda ala harrastavate inimestega. Ma ei pea seda pahaks, sest ka ulukite arvukust peab hoidma tasakaalus. Mul abikaasa on maininud, et mis ma metsas käin, hakkaksin ka jahipidamisega tegelema. Mul on oma elustiil välja kujunenud, siis seda enam ringi ei kasvata. Olen loomade aitaja (veterinaaria).
Kindlasti imestatakse miks? Lihtne vastus, minu tegemised kajastuvad metsas. Peale minu käivad ka metsas jahimehed. Neid kordi küll olnud, kus sattunud jahimeestega ühel ajal metsas olema. Mis on lõppenud mõlemale poolele väikse ehmatusega. Pean ju teadma, missugune loom on jahimeestel vaatlus objektiks võetud. Vältida neid piirkondi, kus asuvad põhilised metsloomadele jahipidamis alad. Kohutavaks saab olema see tragöödia kõigile, kui midagi peaks juhtuma. Mõtlen, et keegi või miski peaks saama kuuli. Loodan leida mingi lahenduse, kuidas saavutada seda ala harrastavate inimestega. Ma ei pea seda pahaks, sest ka ulukite arvukust peab hoidma tasakaalus. Mul abikaasa on maininud, et mis ma metsas käin, hakkaksin ka jahipidamisega tegelema. Mul on oma elustiil välja kujunenud, siis seda enam ringi ei kasvata. Olen loomade aitaja (veterinaaria).
30. juuni 2009
Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu, heinategemise kuu, hainakuu, haanákuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu. Laenatud nimedest käib lisaks juulile heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi.
Juuli ehk juni nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning on pyhendatud sellel kuul syndinud Julius Caesarile.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mils tähendab samuti kui Maavallas heinategemise kuud.
Maakeelsed kuunimed ytlevad ennast oma maal ise toitva rahva kiire kesksuve kohta muudki. Tööinimesel on siis palju hoolt. Karusekuu tähistab kõige kuumemat aega, mil tyytud putukad panevad hobuseid lõputult pead noogutama.
Heinakuu päev kingib aastaringi kõige soojemad ilmad. Kõik see ilm kihab elust. Linnupojad harjutavad lendu ja vanalinnud uueks pesakonnaks. Õhk ja maa kihab kõiksugu mutukatest. Aasad on täis kirjeldamatut õiteilu, mis nagu võluväe on ilmunud veel kollendavatele väljadele. Valmivad oma maa marjad ja aedviljad.
Pimenevad õhtud annavad kuu lõpupoole aimu lähenevast sygisest. Arvatakse ka, et heinakuus läheb aeg mädaks – haavatud ja laokile jäetud asjad kipuvad kergesti halvaks minema.
Heinakuu pyhad
Heinaleedo, 02.07.Karusekuu esimese päeva õhtul, s.o heinaleedo laupäeval, tehakse mitmel pool tuld. Heinaleedol (Virumaal ka Uku pyha), on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab Ukut. Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Pyhal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see on ka randlaste kalapyha.Ukupäevast pikemalt
Karusepäev, 13.07.Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo ja järgnev jakapäev. Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.Karusepäevast pikemalt
Jaakapäev, 25.07.Jaakapäev on Maavalla tähtsaim heinapyha. Lõuna pool peaks selleks ajaks olema hein tehtud ja valmistutakse uudseleivaks. Kartulid ja aiaviljad on valmimas. Tapetakse lammas ja tehakse putru.Jaakapäeva pärimust
Jakepäev, 29.07.Rahvakalendris on jakepäev maa lääneserva ja saarte pyha. Koos mõni päev varem oleva jaakapäevaga on jakepäev yks heinaaja lõppu ja viljalõikuse algust tähistavaist päevist. Jakepäeva peamiseks tavaks on tavaliselt lamba, aga mõnikord ka mõne muu looma anniks tapmine ja söömine. Seeläbi edenevad teised loomad paremini.Jakepäevast pikemalt
Juuli ehk juni nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning on pyhendatud sellel kuul syndinud Julius Caesarile.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mils tähendab samuti kui Maavallas heinategemise kuud.
Maakeelsed kuunimed ytlevad ennast oma maal ise toitva rahva kiire kesksuve kohta muudki. Tööinimesel on siis palju hoolt. Karusekuu tähistab kõige kuumemat aega, mil tyytud putukad panevad hobuseid lõputult pead noogutama.
Heinakuu päev kingib aastaringi kõige soojemad ilmad. Kõik see ilm kihab elust. Linnupojad harjutavad lendu ja vanalinnud uueks pesakonnaks. Õhk ja maa kihab kõiksugu mutukatest. Aasad on täis kirjeldamatut õiteilu, mis nagu võluväe on ilmunud veel kollendavatele väljadele. Valmivad oma maa marjad ja aedviljad.
Pimenevad õhtud annavad kuu lõpupoole aimu lähenevast sygisest. Arvatakse ka, et heinakuus läheb aeg mädaks – haavatud ja laokile jäetud asjad kipuvad kergesti halvaks minema.
Heinakuu pyhad
Heinaleedo, 02.07.Karusekuu esimese päeva õhtul, s.o heinaleedo laupäeval, tehakse mitmel pool tuld. Heinaleedol (Virumaal ka Uku pyha), on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab Ukut. Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Pyhal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see on ka randlaste kalapyha.Ukupäevast pikemalt
Karusepäev, 13.07.Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo ja järgnev jakapäev. Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.Karusepäevast pikemalt
Jaakapäev, 25.07.Jaakapäev on Maavalla tähtsaim heinapyha. Lõuna pool peaks selleks ajaks olema hein tehtud ja valmistutakse uudseleivaks. Kartulid ja aiaviljad on valmimas. Tapetakse lammas ja tehakse putru.Jaakapäeva pärimust
Jakepäev, 29.07.Rahvakalendris on jakepäev maa lääneserva ja saarte pyha. Koos mõni päev varem oleva jaakapäevaga on jakepäev yks heinaaja lõppu ja viljalõikuse algust tähistavaist päevist. Jakepäeva peamiseks tavaks on tavaliselt lamba, aga mõnikord ka mõne muu looma anniks tapmine ja söömine. Seeläbi edenevad teised loomad paremini.Jakepäevast pikemalt
27. juuni 2009
Esmaspäeval saab toodud hobulaagrist (Sillaotsalt) oma neli hobust ära. Nüüd ju vaja intensiivset tööd, et kui minna ülevaatusele. Kas võistlema jõuame, ei oska öelda. Augustis Varbolas toimuvale Puupäevadest tahan küll osavõtta. Meeldib kuhugile välja sõita, olla looduse keskel eriti mis puudutab metsaga seonduvat.
Augusti lõppu on mul planeeritud üks kolmepäevane ratsamatk veel. Lastele, kes mul kooli lähevad, et oleks neil mida rääkida. Eks paistab kuidas see õnnestub. Mõte liigub, kuid tahaks midagi pikalt teha.
Augusti lõppu on mul planeeritud üks kolmepäevane ratsamatk veel. Lastele, kes mul kooli lähevad, et oleks neil mida rääkida. Eks paistab kuidas see õnnestub. Mõte liigub, kuid tahaks midagi pikalt teha.
14. juuni 2009
Eilne päev oli sajurohke päev. Oli äikest ja oli päikest...
Sai ka korra Sillaotsal käidud vankrit ja hobust liigutamas. Hetkel seisab ees järjepidev trenn kahele noorele hobusele. Üritusi, millest osa tahaks võtta on palju.
Sellel aastal 13. augustil vaja viia vähemalt neli hobust, et hindepunkte saada.
Juulis 18.kuupäeval tori hobuse päevale - "oma vana prouaga" ehk siis puhtatõulise tori märaga, kes on mul kõige eakam hobune majas.
Sai ka korra Sillaotsal käidud vankrit ja hobust liigutamas. Hetkel seisab ees järjepidev trenn kahele noorele hobusele. Üritusi, millest osa tahaks võtta on palju.
Sellel aastal 13. augustil vaja viia vähemalt neli hobust, et hindepunkte saada.
Juulis 18.kuupäeval tori hobuse päevale - "oma vana prouaga" ehk siis puhtatõulise tori märaga, kes on mul kõige eakam hobune majas.
6. juuni 2009
24. mai 2009
18. mai 2009
Mõtted uitavad, und ei tule. Sai vist kohviga liialdatud. Juba mõtetes loendan päevi, kui saab koolist jälle koju. Imestan... Jube raske on olla linna inimene...
Kohtusin mõned päevad tagasi ühe inimesega (Maarika Riismaga) see oli eelmine nädal kolmapäeva hommik, kui tahtsin siseneda Rapla kultuuri keskuse uksest. Temaga kohtumine andis ainet meenutamaks Põllikal tööl oldud aega.
Oo jaa, helged mälestused kaasnevad selle paigaga. Kui olen rääkinud oma küla inimestele seal elatud ajast, siis meenuvad mulle alati Kohe need inimesed: Linda Rätsepsoo - Laeksaare talus elas; Heili ja Jaan Järve; Ants Tuuleveski; Eduard (ei meenu perekonna nimi.
Meenub ka mu esimene hobuse ost, kuidas ma selle ära tõin ja kelle käest ostsin. Hetkel mu hobusekasvatus ongi alguse saanud ühest hobusest. Pidades alati meeles vanaisa ütelust, ..."kui saad hakkama ühega, siis suurenda..." Mu hobusekasvatus ei ole tekkinud üle öö. See on aastate pikkune töö...
Kohtusin mõned päevad tagasi ühe inimesega (Maarika Riismaga) see oli eelmine nädal kolmapäeva hommik, kui tahtsin siseneda Rapla kultuuri keskuse uksest. Temaga kohtumine andis ainet meenutamaks Põllikal tööl oldud aega.
Oo jaa, helged mälestused kaasnevad selle paigaga. Kui olen rääkinud oma küla inimestele seal elatud ajast, siis meenuvad mulle alati Kohe need inimesed: Linda Rätsepsoo - Laeksaare talus elas; Heili ja Jaan Järve; Ants Tuuleveski; Eduard (ei meenu perekonna nimi.
Meenub ka mu esimene hobuse ost, kuidas ma selle ära tõin ja kelle käest ostsin. Hetkel mu hobusekasvatus ongi alguse saanud ühest hobusest. Pidades alati meeles vanaisa ütelust, ..."kui saad hakkama ühega, siis suurenda..." Mu hobusekasvatus ei ole tekkinud üle öö. See on aastate pikkune töö...
Tellimine:
Postitused (Atom)