25. oktoober 2009

Koolivaheaeg
Kui eile viibisin tööl, siis täna kodus. Käisin tütre, koera ja kahe hobusega metsas.
Ooo, super missugune erutus hobustel, Teele pruuskas ja üritas kiirendada sammu. Proovides aeg ajalt sammu allüürilt galopile tõusta, kuid ma ei lubanud. Rahustasin, mu sooviks on alati, et hobune oleks hästi lõdvestunud. Kui ma muid elemente hakka tegema. Tänase trenni pealkirjaks oli maastikusõit. Hobused kaifisid igat sorti hüppeid, eriti maha langenud puud, eemalt nähes on need võimalikult kiirelt ning puhtalt ületada. Ise analüüsisin igat hüpet, mida hobune sooritas, kuna iga hüppe järel kontrollin ka enda istakut. Kui siis tunnikese metsas veedetud ning suund platsile võetud. Ületasime platsi takistusi, hobused olid hästi elevil ning töötasid meelsasti kaasa. Lõpus soojendus ringe tehes tekkis aeg ajalt Teelel veel tahtmist minna hüppama. Vägisi sai hoitud teist tagasi.
Katist ma ei räägi, ta on hüppamises vana kala. Ei ole ma nõudnud suurt, kuid meeleldi hüppab. Tal juba ka vanust 12 aastat.
Hobustele tekid selga ning siis lauta sooja. Homme siis ka uuesti välja.

21. oktoober 2009

Täna oli ülepika aja kena ilm. Sai palju koristatud ning hobustega suheldud.
Tegelesin iga hobusega individuaalselt.
Imetlesin järjekordselt koera erakordset tarkust.

19. oktoober 2009

Leidsin endale uue kirjanduse, mis seletab lahti hobuse sise maailma. Kuigi ma tunnetan mingi ürgse vaistuga, ma ei ole seda suutnud panna sõnadesse.
Nüüd kus ma leidsin kirjastus Pilgrimi raamatuletilt värskelt ilmunud " Ühenduses hobusega " elutarkus mida jagavad hobused autoriks inglanna Margrit Coates.
Olen alati hämmingus, kui näen inimestes hirmu hobuse ees. See on minu jaoks kummaline, mis toimub. Alati küsin, et miks nad kardavad? Otsese kontakti loonud, selgub hirmupõhjus. Aukartus selle kõrge intelligentsiga looma ees.
Eile õhtul vaatasin foobia saadet, mida juhib Kristjan Jõekalda. Hirm on kohutav valitseja, eile oli mul töö juures selline olukord, kus üks hoolealune oma mõistuse ja arusaamise juures jalga tahtis lasta. Iga üks kes oleks seda olukorda kõrvalt vaadanud ei oleks seda mõistnud.
Ma ei tea, kust sain ma tarkuse tema tagasi toomiseks. Kuna ta käitus ähvardavalt ning rusika kangelasena. Kombeks on tal kasutada kõike: käsi, jalgu, hambaid jne. Meie hooldekeskuse osa personalist kardavad teda. Mul jah kukkus asi nii naljakas välja. Tema oma tigedusega ja mina oma huumori meelega. Lõpuks selle kurjuse hunniku tuppa puksisin.

17. oktoober 2009

Eile sai metsas käidud koeraga, imestasin metsloomade vähesuse üle. Üks kits ja seegi emane.
Olin eile väsinud ja kurb, kuid koeraga metsas käik on omaette vaheldus hobustele. Kui ma saan koera hasardist nakatatud, siis kaovad nii mured ning asenduvad rõõmud. Imetlen iga päev koera aktiivset loomust - olen rahul, teistpidi tänan oma südames seda koerapidajat, kellelt see kutsikas ostetud sai.
Lahedad elamused on mul olnud selle koeraga, kuidas ta suhtles põdrapulliga, siis kährikuga tõe vaatamine...ooo need on olnud vapustavad muljed metsast.
Olen lapsepõlve oma vabad momendid veetnud kogu aeg koera seltsis.
Vana-vanemad rääkisid, et olid kunagi toonud ühe krants kutsika, et mul oleks seltskonda. See koer oli vahva, mäletan kui ta vanaks oli saanud ja ta ei kuulnud enam, õpetasin talle uue märkide süsteemi. Kuidas ta juurde tuli ja muudes asjadest aru sai. Samas oli ta ka hea karjakoer.
Kui ma jäin karja juures magama (6 aastasena), siis koer valvas sel ajal karja. Kui nägi, et lehmad ületasid piiri, siis läks ja toimetas oma koeraustavusega karja oma territooriumile. Selline karjakoera hoiak on võimalik õpetada, kui koer saab olla inimeste keskel.
Koerast on paljuski abi, kui osata olla koerale vääriline peremees...

9. oktoober 2009

Lehed kolletavad puul...
...näe vahtrad õitsevad ... näe langetavad lehti nad...
meenuvad saabunud sügisega laulu sõnad -
nii alustan ma tänast peatükki. Üle eile sai toodud kolm hobust Sillaotsalt. Ilm soodne, kui jääb hobuste toomine nädala sisse, siis ju lapsed päeva ajal koolis. Pean ju arvestama nendega.
Õhtu teekond oli super, päike selja tagant kuumutas ning sügis värvides loodus oli oma ette elamus. Kraavid mis pulbitsesid vetemöllus olid kohati võtnud mõõdu nagu kevadel. Ma kaifin loodushelisid, olgu see siis soku haugatus, ilvese kräunatus ning lisaks mõne muu looma susin või sahin.
Sel õhtul oli metsad vaiksed ning üksik rebane, kes tahtis teada mis seltskonnaga tegemist, siis katsetas oma haukumisega enda tähelepanu võita.
Hetkel ehitus tööd pooleli. Täna saab jätkata...

6. oktoober 2009

Veresuhkur
Mis on normaalne?
3,5 - 5,5 mmol/l Regulaarne sportimine langetab veresuhkru taset organismis.Insuliiniretseptorite hulk ja tundlikkus paraneb ningkõhunäärme beetarakud ei pea nii palju pingutama, et lagundada kütteks vajavat suhkrut.
Miks tekivad paljudel harrastussportlastel isegi lühiajalise koormuse järel lihaskrambid ja kuidas nende tekkimist vältida? Nõu annab spordiarst Tuomo Karila.
Lihaskramp on ühe või mitme lihase äkiliselt tekkiv kokkutõmme, mis sageli põhjustab tugevat valu. Sportlastel on lihaskrambi kõige tavalisemaks põhjuseks ülepinge ja vedelikupuudus. "Lihaskramp on küll valulik, kuid õnneks tervisele täiesti ohutu nähtus," ütleb Helsingi Spordikliiniku spordiarst, endine tippmaadleja Tuomo Karila.
Tippsportlaste füsioloogiast on teada, et sajaprotsendilist meetodit lihaskrampide ennetamiseks pole olemas. "Seepärast tehaksegi kõikidel arvestatava tähtsusega võistlustel sportlaste heaks kõik võimalik," räägib ta.
Üldlevinud hinnangu kohaselt on krampikiskuv lihas ülepinges või ülekoormatud ning väsinud. Piltlikult öeldes jääb närviimpulss, mis on lihasesse läinud, sinna edasi ja lihas hakkab tegeliku "käsuta" kokku tõmbuma.

Kramp ründab kõige enam sääre- ja reielihaseid
Sportlased kannatavad enim suurt koormust saavate sääre-, reie-, selja- ja rinnalihaste krampide käes. Kõige sagedamini tabab lihaskramp jooksmisel – eriti just pikal, monotoonsel, tugevat vastupidavust nõudval maratonijooksul. Eriti, kui see läbitakse kuuma ilmaga ja kõval pinnasel.
"Lihas väsib, kui teda treenitakse liiga kaua sooritusvõime piiril. Ületreening ehk liigsest harjutamisest tingitud organismi stress ründab nii keha hormonaal-set tasakaalu, närvisüsteemi ja/või lihaseid. Taolise seisundi mõõtmiseks on mitmesuguseid teste, kuid seda on väga raske mõõta," selgitab Karila. Nii võibki vastutusrikkal võistlusel isegi kogenud sportlast rünnata lihasvalu või -kramp

Kergemini saab vältida vedelikukaotusest põhjustatut. Vedeliku ja soolade puudus on eriti ohtlik kuuma ilmaga ja pikaajaliselt treenides. Seepärast tuleks vedelikku tarbida iga 15–20 minuti järel ning pärast treeningut võtta spordijooki. Vedeliku kogusega pole aga mõtet ka liialdada, sest liigne vesi uhub vajalikud soolad kehast ja põhjustab omakorda lihaskrampe.
Dieedipidajad – lihaskrampide riskirühm
"Lihaste võime suhkruid ja aminohappeid vastu võtta ja läbi töötada on kõrgeim pool tundi pärast koormust. Siis mõjuvad ka taastusjoogid kõige paremini. Samas aitab lihaskrampide vastu eelkõige tasakaalustatud toitumine, mitte pidev spordijookide tarbimine. Kui lihastes on liiga vähe energiat – ehk glükogeenivarud on liiga väikesed –, saavad nad koormuse ajal käsu kokku tõmbuda. Sestap kannatavadki kõiksugu imedieetide pidajad lihaskrampide käes palju sagedamini kui tasakaalustatud toitu söövad inimesed," põhjendab Karila.
Väga oluline on lihased treeninguks korraliku soojendusega ette valmistada. Koormuse järel tuleb lühenenud lihased aga kindlasti "tagasi" venitada – kas või vahetult, kuid soovitatavalt poolteist tundi pärast treeningut. Venitamine elavdab vereringet lihastes ja kiirendab taastumist.
Kui hoolimata kõigest lihaskramp siiski tekib, tuleb lihast ettevaatlikult masseerida või venitada. Kui krambihoog üle ei lähe, vajab lihas midagi jahedat (jääkott, spordimäärded).

Kui miski ei aita, söö lisaks magneesiumi
"Treeningul tekkivad krambid on tülikad, kuid tegelikult pole nad lihastele ohtlikud ja ka treeningut pole vaja katkestada. Vaid vedelikupuudusest tekkinud lihaskrambi järel ei saa treeningut sama koormusega jätkata, sest keha normaalse elektrolüütide tasakaalu saavutamine ehk vedeliku imendumine võtab aega," selgitab tohter.
Kui kõikidest ettevaatusabinõudest hoolimata treeningul pidevad lihaskrambid siiski tekivad, on paljudel sportlastel tõusnud kasu mõne magneesiumipreparaadi tarvitamisest. Abi saab ka Crampitoni-nimelisest ravimist. Kui aga krambid esinevad korduvalt, pikaajaliselt ja valulikult, pöörduge arsti poole. Sel juhul tuleb teha vereanalüüs elektrolüütide (mineraalide) tasakaalu hindamiseks, elektromüogramm lihastoonuse hindamiseks ja röntgeniülesvõte lülisamba muutuste hindamiseks.

Lihaskrambi sagedasemad põhjused
Vedelikupuudus
Liigne treening
Suitsetamine
Veenilaiendid
Arterioskleroos ja arterite kitsenemine
Kaaliumi väljutavad diureetikumid
Pidev vale treeningtehnika (eriti jooksmisel, suusatamisel ja jalgrattasõidul)
Rasedus
Menstruatsiooniperiood
Osteoartroos
Epilepsia
Hüpokaltseemia
Hüpoparatüreoidism
Ülekuumenemine (näiteks treening kuuma ilmaga
)
Nii väldid lihaskrampe
Tee enne treeningut vähemalt 10 minutit soojendusharjutusi.
Tee lühike, 15minutiline venitusharjutuste plokk vahetult pärast koormust ja lisaks venita end 1,5 tundi pärast treeningut.
Joo treeningu eel, ajal ja järel spordijooke.
Tee sagedaste lihaskrampide ajal üks massaažikuur.
Tarvita mõnd magneesiumipreparaati.

Kui lihaskramp tekib...
- venita lihast ettevaatlikult.
- püüa lihast lõdvestada seda kergelt masseerides.
- joo mõnd vajalikke sooli ja mineraalaineid sisaldavat jooki, mitte lihtsalt paljast vett.
Teadmiseks...
lihaskrambid-
happed-
aluselised-
kesknärvisüsteem-
veresuhkur-
Miks jätsin nendele kohe vastamata, vastused tulevad hiljem. Need on olulised teemad igal alal, kasvõi iga päeva elus.
Selline teooria on kehtiv ka loomakasvatuses.

Sajab lund...ja maa on valge.