20. mai 2019

Tänusõnad, kes mõtlevad kaasa ja jagavad omi mõtteid. Tõesti, mu hinge vaevab ikka Teele lugu, mida ma ei saa kuidagi peast. 15 aastane hobune magama ja mille pärast ... jalgade pärast. 
Teele õde Teeba kes küll aasta noorem... imestan ja mõistus ei taha kuidagi omaks võtta teadmist, et kuidas võimalik saab olla, et jalad läbi 15 aastasel hobusel.
See selleks, elame edasi ja hetkel endale antud lubadus, et püüame elada nii paljuga kui neid on ja aretada nii palju kui on võimalusi. Hiljem kuulda looma kannatusi ning jäävad ära mõtlemised, et kas sai ikka hobune heasse talli või peresse. Teataval määral nii nagu ikka, kui neid rohkem, tõusevad ka kulutused ning ajakulu individuaalse lähenemisega suureneb. Kõik vajavad seda tähelepanu, ravimeid, mineraale-vitamiine jne. Loomapidamine on pidev protsess, kus ei tohi kaotada üheskis asjas oma jälgimist loomade tervisele jne.
Viimasel nädalavahetusel sai ka perepäev või siis avatud talupäev selja taha. Tütar Aade, kes siis meister kokk ja küpsetas avatud kohviku tarbeks päris mitmeid küpsetisi. Sai tänu oma pühendumisele kutse 31.05 välja minna oma küpsetistega. Väga hästi läbi mõeldud ja oskuslikult välja pandud küpsetised olid ühed päeva tõmbenumbrid külalistele... Eks see oli meile esimene kord.
Sassu näiteks põeb iga aastast allergiat. Peab igapäevaselt silma tilku panema, muidu on need mädase sekreediga kinni kleepunud. Puhastamine ja pesemine kuulub asja juurde. Imestan ka Sassu mokkade osas, ka needki on hästi tundlikud. Vahel saab talle määrida tõrva sisaldavat nahaprobleemide tökatit. Lõhn on hästi meeldiv.
Selja taha on jäänud talgu päev, unistamised seltskonnas, maha sai viimasel nädalavahetusel kartul. Sõnnikut suurt välja vedada ei jõudnud, aga eks vaatab, sügiseks teine hoone ka vaja tühjaks saada. 
Raks on lahe täku poiss, hoiame sees, kuna meil kaks ponimära, kes on valmis tiivad selga võtma ja salaja täku juures käima, siis juba ettenägelikkuse mõttes on poiss sees. Raks on oma eluoluga ära harjunud ja sarviliste sõbsidega sina peal. Kõike jagatakse ja koos tukutakse. Nii võrd armsad hetked. Isegi sõnnikut välja vedades, oli Raks oma moraalse füüsilise olemas oluga kohe kaasa elamas, küll proovis hargi vart või mind ninaga nügides. Kui palju ma ka teda ära ei ajanud, oli ta kohe tagasi ning valmis sõprust sobitama. Võrreldes mõne teise täkuga on ta hoopis leebe variant. Talutamisel alguses kui välja lähme on ta tiba pöörane, aga kui natuke lasta joosta korde peal muutub rahulikuks ja alluvaks. 
Taas kui mind jälle kodus polnud, lahkus merisigade vikerkaare maale meie kaua aegne sõber Mr Lola. Mõni aeg tagasi pakuti kahte emast merisea poega.Keeldusin võtmast, hetkel pidurid peal. Tahaks natuke kergemalt. Olen võtnud hetkel mõttesse, et las lähevad kõik oma aja ja eluga oma teed. Võtaksin väikse pausi toaloomadele. Eelistatud on hetkel toalinnud. 
On veel mitmeid vahendeid puudu mida vajan. Mõtlen vankrit, heinapressi, ehituste lõpetamisele kuluvat rahasummast... jne. Usun, et kindlalt saavad ka need olema... 

11. mai 2019

Suht ebamugav on kui harva mingit portaali kasutada ja sinna logimisel kipub parool ununema. Peaks hakkama tegema siia rohkem asja. Niisama tühja, ei viitsi ka kirja pilti panna. Kasvõi igapäevase elu juures, kes hetkel hobustele rohkem pühendunud. Hetkel ajas tagasi vaadates tundub, et aeg on lausa lennanud. 
Panen ka siia, et sai loetud taas uudist, et Teele kes Soome tallis Telma nime kandis lahkus vikerkaare taha... Teate kui kurb, kuulda... igat masti mõtteid jooksis peast läbi. Elus alati nii, et selle kõige suurema kiirustamise juures ei tohi me kunagi omaenese mõistust kaotada ehk siis laskuda kuhjunud mõtete virrvarri. Lõpuks kui tajusin, et mõtted peas ikka närivad, pöördusin otse omaniku poole. Ja mis tegelikult selgus... jalad olid olnud läbi. Elas valu vaigistite peal. Jube... meil eestis püütakse anda maksimum, kuid oletan, et eks leidsid, vaja uusi hobuseid ja eks see oli omanikule lahendus. Kurb ja eks selline suhtumine tekitab pessimismi edaspidi müüa hobuseid Soome. Eks sai siis vetidega arutlevas vormis suheldud, et mis tegelikult Soome tallides toimub. Jah nii see on, toon lihtsa näite...
Eelmine aasta saabusid kaks ruunapoissi meie majapidamisse. Kes naudivad vabadust ja on aru saanud, et see mida neile pakutakse on neile nüüd teenitud puhkus. Jube lahe on neid vaadata, kuidas nad kappavad ja tagant ülesse viskavad. Või kui Pokker kopli servas hirnatades jälgib teiste noorte trennitamisi. Ja siis mõelda, et mida ma tegelikult pakun võõrastele hobustele. Meil pole suurt koormust, enamus ajast läheb noortele. Ja kui kuulsin Teele jalaprobleemist, analüüsisin läbi oma suksude jalad kel vanust 15 ja  peale kauba. Võtan näiteks ette Herta kel täitumas pea 20 aastat. Ja ütleks ei saa aru, et nii palju vanust oleks. Või siis Katariina, kes meil juba 20 ja on käima oma 21 eluaastat. Kuid me ei rakenda tedagi enam nii sadula alla. On teeninud ära oma mõnusa puhkuse. Ei meenu kuskilt poolt ühegi hobuse puhul jalgade probleemist... 
Esitangi küsimuse, et kuidas tekib jalagades närvi põletik või lahtised luukillud? 
Kas tõesti on Soome mõnes tallis raha tähtsal kohal. Olles jälginud erinevate hobuste teekondasid Soome spordimaastikel siis oleme saanud aru, milline tall on hobuse sõbralik. Muidugi ükskord saavad kõik kord vanaks, eks siis ole näha millised tegurid neid tabavad.

7. mai 2019

Hüvasti Conor...

Alustan oma tänast postitust kurva sõnumiga. Conor lahkus oma parimatele jahimaadele, kus pole probleeme, kus pole vaja tunda, et silmist pime... eks endalgi tuli nutt kurku kui nägin esmakordselt Conorit (keda hüüti vanas kodus Titaks). Eks enda koera Pipi lahkumine koerte paradiisi ajendas võtma Conorit, et pakkuda ühele koerale väärtusliku kodu koos vajaliku hoolitsusega. Nii paljukest teda meile jagus, aga tal oli hea elu. 
Nägin, kuidas ta mõistis, et talle pakutakse parimat. Nädal aega ta tarbis võimsalt kõike mida ma talle ette andsin. Tundsin siiralt head meelt, et suudan oma teadmiste põhiselt koera sööta, kuid teine nädal algas juba koeral söömisest keeldumisega. Edasi kulges nii, otsisin juba parimaid söötasid, et tagada Conori elule piisav mineraalide-vitamiinidest kindlustatud elutegevus. Küll hankisin maksa ja peeneks hakitud lihamassi, et teise toidu sisse segatuna lisada väärtuslikku toitu, mis tagaks hea elutegevuse elunditele. Kuid jah, eile oli see päev, kui koer oma silma lõplikult kinni pani ja vikerkaaresilla taha loojus, et astuda koerte paradiisi, kus käpp on kerge ... 
Nii see on, võib olla, see oli talle kerge. Kuid üks hea teadmine, püüdsime mis oli meie võimuses, anda talle parimat... 

4. mai 2019

Sel aastal on siis ka meil plaanitud talgupäevake. Ei tahtnud korraldada, siis kui on ülemaailmselt see tehtav. Plaanis on algus teha väliköögile, kus saab suvel laagris olevatele lastele valmistada toit ja kohe ka süüa. Võib olla peab mõtlema ka kus oleks pesemise võimalus ka ... Siiani oleme kasutanud majas olevat pesuruumi...
Liigume ja mõtleme, et mis edasi, viimased päevad on kulgenud selles mõtlemise faasis, et saaks midagi uut majja ja millel oleks edaspidi pikemas perspetiivis kasutus. Oleks omanäoline ja ümbrusmiljööga kokku sulanduv. 
Millest peaks alustama...
vundament
ehitusmaterjalist puit+vundamendiks vajaminev materjal
rahaliselt siis päris suur kulu... 


1. mai 2019

Kevad, päike, rohelus...

Praegune aastaeg on lihtsalt võrratu. Elu on nii kiire ja särtsakas. Majas on nii palju teha ja tegemisi. Järgmine kuu on veel talgu tegemine. Kartuli mahapanek seisab ees, kui palju on kodu aias tegemisi.
Kuna eile saabus juba maikuu ette kalendrisse, siis eilane päev kujunes väga aktiivseks. Ületades igasugused väsimus astmed. Sai isegi paarik tunniks sadulasse tõustud. Muidugi päevasel ajal ikka kõrged sooja kraadid natuke hirmutavad, ei taha, sellist aastat nagu oli eelmine aasta, kus omakandist ei saanud heina üldse. Kehva heinaaasta kordust ei taha. Soov ikka enda kodus juurest heinad teha, on ikka mõeldavam. 
Kuid eks näe, tööd on majas palju, lisaks sai toodud ka täkk, kellega oleme juba paari mära proovinud paaritada, siis peab ka sellega tegelema. 
Vaja suvekarjamaad metsas korda seada, siis veel peab uurima, kust oleks veel võimalik 10-15 ha suurune karjamaa lapike kodu lähedusse.
Maikuu on eriline juba sellepärast, et nii palju aktiivseid tegevusi, kasvõi talgute näol... Miskit uut saab olema... 
Perepäeva korraldamine.




17. aprill 2019

Vauu ilmad on saabunud. Täna sai mitme hobusega tegelda. 
Tõin ka esmaspäeval täku koju Tihuselt, unistan vaikselt. Soov on saada isiklik treiku. Ei pea sõltuma teistest. 
Täna oli näha kahe mära sügavat huvi täku vastu. Tegin eelnevalt trenni, et täku üle saavutada kontroll. Proovisime ka paaritada, kuid sellest hetkest ei julge oletada, kas jäid tiineks. Enne peab oma süsteemi järgi paaritusi tegema.
Täku võttis ikka vesi märjaks, kuigi me ei teinud miskit rasket trenni.

Ka koerale pühendan ikka päevas mitmeid tunde, et saavutada side. Ainus mida pean iga kord meenutama on, et mina olen karjajuht, pidin otsima isegi ühe sobiva kirjanduse ülesse. Kuid koerte kooli tahan ikka minna. 
Täna sai esimene metsajooks selja taha jäetud.

15. aprill 2019

Nii lõpuks leidsin mahti nüüd siia ka kribama. Kiire sõnnikuga tegelemise aeg röövib lihtsalt aega, kunagi ei tea, kui kärsitud kliendid võivad olla. Ja muidugi soov kutsika koolitamisega on ka suur. Nüüd kus uus noor kutsikas majas, vajab ka temagi igapäevaselt tegelemist. 
Kuid jah sõnnikut on ikka veel alles, on veel mõned kliendid kes veel vajavad. Kuid hea tunne, et terve pere osaleb sõnniku rallil. 
Kuid see selleks, kui koolivaheaeg, siis oleks juba sõnnik ära kodustatud klientidele ja oma tegemistega, aiasaaduste kasvatamis hooajale lähemale sõudnud. Tahaks nüüd mõnda kuue tunnist ratsamatka nädala lõpus korraldada, et saaks elada omas mullis. Ja natuke teist miljööd koos ekstreemsustega ehk siis mida hobused korraldavad. Sel nädalal saab taas metsaradadele jooksma.
Meil läks olukord Kelluka köhaga juba ikka muret tekitavaks. Sai tehtud tellimus kahele küüslaugu pangele, kuid õigel ajal need kohale ei jõudnud. Loodan, et sel nädalal ikka saan. tegin osadele hobustele ussitõrje. Kuid eks seda vajavad ka teised. Ikka köhimine paneb igasuguseid samme kaaluma. Nii võtsin eelmine nädal laupäev hoopis tükkis ette teekonna Kohilasse lemmiklooma poodi. Sealt sain küll 5 kg kaaluva küüslaugu maitselise soolakivi. Kuid täna taas kuulsin köhatamist. Peab jälgima ja mängima ravimisega. Vahel köhatab paar-kolm hobust. Tõsiselt võtab mõtlema, et kas tõesti peab ravimeid kasutama hakkama.
Täna sai siis kokkulepitud päeval Raks toodud Tihuselt, et paaritada mõned märad.
Nüüd pean alustama aktiivselt Pokkerile sobiva sadula otsimisega, sest ta nõuab endaga tegelemist. Tundub, et loomal on tüdimus elada hõlp elu karjamaal. Olengi talle maininud, et niikui leian sobiva sadula saab ta ka hakata matkadel osalema. Platsitrenni ma teda võtma ei hakka, las tiksub rahulikus tempos grupiga matkadel kaasas käia. Mingi mõnu mingist tegevusest inimesega. 
Elame näeme ja nüüd taas kriban jälle tihedamalt.

Tänusõnad, kes mõtlevad kaasa ja jagavad omi mõtteid. Tõesti, mu hinge vaevab ikka Teele lugu, mida ma ei saa kuidagi peast. 15 aastane hob...