Harilik käoraamat
Harilik käoraamat õigustab oma nime igati, sest ta on tõesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab niitudel, puisniitudel, loopealsetel ja kadastikes. Enam meeldivad talle kuivemad kasvukohad ning lubjalembese taimena on ta arvukam Lääne-Eestis. Teiste käpaliste seast on teda kerge ära tunda õite pika ja peenikese niitja kannuse ning iseloomuliku tugeva nelgilõhna järgi.

Orhideed on nii kenad ja pilku püüdvad taimed. Samas jälgida iga aast nende õitsemisi.

Kelli-Kellukas 6 aastane eesti sportponi ( tk.123)
Katariina 12 aastane eesti sportponi ( tk 132)
Teele 5 aastane ristand mära ( 150)
Teeba - Milagros ristand kollane mära ( tk. 150)
Maiu 18 tõug teadmata (tk.150)
Huvi 30 puhas tori mära (tk.155)
Pauliine 2 aastane must mära - läheb halliks (tk.155)- isa trakeen
Mooramaamees Moorits 2 aastane kollase kirju sportponi täkk (tk. 132)
Krahv Monte Cristo 1 aastane sport poni täkk ( sälg ja tk mõõtmata)
Amanda 2-e kuune väikeponi (ema Kellukas)

Kärnkonnadest natuke...
Heinamaid niites olen ettevaatlik konnade suhtes, kui näen mõnda hüplemas, siis peatan traktori ja niiduki. Asun päästeoperatsioonile- konn vaja teisaldada turvalisemasse paika. Samas võib see väga tülikas olla, kuid ma ei saa nendest kuidagi mööda minna. Minu jaoks on need ühed lemmikud loodusest. Lahedalt suured ja kohmakad, aga minu jaoks väga intelligentsed.

Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.

Vihm, vihm, vihm...
Juulikuu on väga huvitav kuu, sellega meenub mulle 1980. aastal toimunud Olümpiamängud (Moskva), enamus purjeregatte jäi ära või lükati edasi.
Enne otsustati purjetamisregatid korraldada Mustal merel, kuid mingil põhjusel toodi Eestisse üle.
Miks mulle ikka ja alati meenub?
Vanaisal oli maha niidetud lahmakas heinamaad, üks päev ilus ja tuuline - vanaisa kaarutas ringi järgmine päev sadas päev otsa. Kui siis üks kord ilma pidas said ka need olüpiamängudega seotud purjetamisvõistlused otsa. Kuid hein, mis kokku pakiti ... ei kannatanud kriitikat. Siis ei omanud vanaisa veel oma heinatöö tehnikat, pidi igat asja tellima (kangema kraami eest).

Jahikalender
Jahipidamine on lubatud jahieeskirjas sätestatud tingimustel allpool toodud aegadel. Tutvu ka detailsemate soovitustega jahiulukite menüüs.
Hall- või valgejänes – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Hunt – 1. novembrist 28. veebruarini
Ilves - 1. detsembrist 28. veebruarini
Kobras – 1. augustist 15. aprillini
Karu – 1. augustist 31. oktoobrini (va poegadega emakarule)
Kährik – aastaringselt
Metskits – 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele 1. septembrist 31. detsembrini
Metssiga – aastaringselt (va põrsastega emistele), ajujaht 1. oktoobrist 28. veebruarini
Mink – aastaringselt
Mäger – 1. septembrist 28. veebruarini
Nugis – 1. novembrist 28. veebruarini
Ondatra – 1. oktoobrist 28. veebruarini
Punahirv – 1. septembrist 31. jaanuarini (lehm/vasikas 1. septembrist 30. novembrini)
Põder – 15. septembrist 15. detsembrini (1.-15. detsember ainult põdravasikas)
Rebane – aastaringselt
Tuhkur – 1. novembrist 28. veebruarini

Selle kuu kirjapanekut alustan jahikalendriga.
Kindlasti imestatakse miks? Lihtne vastus, minu tegemised kajastuvad metsas. Peale minu käivad ka metsas jahimehed. Neid kordi küll olnud, kus sattunud jahimeestega ühel ajal metsas olema. Mis on lõppenud mõlemale poolele väikse ehmatusega. Pean ju teadma, missugune loom on jahimeestel vaatlus objektiks võetud. Vältida neid piirkondi, kus asuvad põhilised metsloomadele jahipidamis alad. Kohutavaks saab olema see tragöödia kõigile, kui midagi peaks juhtuma. Mõtlen, et keegi või miski peaks saama kuuli. Loodan leida mingi lahenduse, kuidas saavutada seda ala harrastavate inimestega. Ma ei pea seda pahaks, sest ka ulukite arvukust peab hoidma tasakaalus. Mul abikaasa on maininud, et mis ma metsas käin, hakkaksin ka jahipidamisega tegelema. Mul on oma elustiil välja kujunenud, siis seda enam ringi ei kasvata. Olen loomade aitaja (veterinaaria).