11. juuli 2009

Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Eile siis toimus meie 1.mai    ratsamatk Purku külla Järvakandi mõisa küüni volbripäeva laadale. Täitsa põnev oli ja rahvast palju. Ega meid...