11. juuli 2009

Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Maikuu, see mõnus kevadekuu...

Viimased päevad on olnud väga võrratud ilmad. Lihtsalt tüdinud kandmast paksemaid talve vammusaid. Kevad on nagu pääsemine mingist raskest o...