Kahju kohe, et see pakaseline aeg lõppes äkitselt ja kohale saabus suur sula koos tüütu vihmaga. Kõikjal vesi, lasin oma pardud välja, oo kohe ukse all suurde lompi maandusid. Ja proovisid ühest otsast teise ujuda, tundus et nemad nautisid suure sula olemust rohkem. Lasin siis neil oma paar tundi õues olla. Ja viisin siis pardud süles oma elamisse. Hoidsin veel papa parti süles, viimane nautis ikka mu süles olekut. Täna mul neile salatit pakkuda polnud.

Tänane üritus mitmele perele läks täiega korda. Muidugi ise olin väsinud. 

Külastas Tiina Toomet oma seltskonnaga, aitäh...väga emotsionaalne päev.

Tundub kevade hõngu hõljumas. Püüan teha paralleelselt suusatamist noorhobuste kõrvalt, ees seisab päris tihedad koolituspäevad, kust ma jälle puududa ei soovi. 

 Olen väga rahul talvega ja samas üpris õnnelik, et pole mass liikumist klientide poolt. Oleme saanud rahulikult toimetada omi tegemisi. Tegelikult noorte hobustega tegelemine võtab palju aega ära ja kui oma päeva olen tahtnud planeerida klientide kõrvalt, siis jah, muidugi energiat kulutas iga tegevus külma ilmaga. Väga ruttu tekkis väsimus isegi energiat ei tõstnud endale pakutavad vitamiini joogid.

 Eile ma suurt midagi ei teinud😉, jõudsin käia Märjamaa Järtade suusarajal 3 km suusarada läbimas. Ühtlasi läbi mitme küla sõites. Mõnes piirkonnas jahimehed tegid oma piirkonnas uluki ruut loendust. Teise valda jõudes jahimehed pidasid jahti, kellele ei tea. Päev oli pilvine, korra külastasin ühte uut tuttavat ja jõudsin veel noortega tegeleda. 

Kodus ma mingit pidulikkust ei korraldanud.

Harukordselt mõnus päev, kus tegelesin noortega kolli trenni tehes. Leiutasin Vimbule uut moodi söötmist. Kõik olid väga hakkamist täis. Preston lausa puges väravast niimoodi kiiresti välja, et silm ka ei pilkunud. Ma esimese hooga mõtlesin, et kuidas edasi. Ega miskit panin Vimbu kõrvale Albu päitsetega lasipuu külge. Tegin siis igasuguseid helisid. Kui maiusroog söödud panin Prestoni aeda sisse ja jätkasin igasuguste kollidega. Käisin Vimbuga jalutamas, ühes käes laste kelk ja teises käes Vimbu. Muidugi aiste vahele astumist, aiste tõstmist. Aiste puudutamised vastu külgesid...aiste vahele tagurdamist ja aiste vahel seismist....

Siis Asso, samad tegevused mis Vimbuga.

Albert vaatas pingsalt kogu aeg väravas, et millal küll tema saab trenni tulla. Mul hobuloomadele motivatsiooni toit, mis paneb tahtma inimesega koostööd tegema. 

Eilne üllatus.

Eilse päeva õhtul sain tütrelt teada, et üks kana on õues. Mul käis südamest tuline jutt läbi...ma just lasin Mäxu õue...ainus mõte hakkasin riietumise käigus juba musta tsenaariumi heietama, et ees ootab ära söödud kanast ainult sulepuru...ja muidugi abituse tunne, miks ma ei lugenud kanu üle...

Õue jõudes, jooksis rõõmus Mäx kohe mu juurde kes tuli teavitama, et ta leidis mu kadunud aarde ja hoiab lihtsalt silma peal.

Leidsin kohe Mäxu abiga põgeniku, kes oli leidnud endale sügava lume ja ei osanud edasi ega tagasi liikuda. Sain põgeniku kätte, tänasin Mäxi suure abi eest oma tähelepanelikkusega. 

...täna hommikut alustasin üle mitme aja siis lume rookimisega. Auto, õue jne...siis õue linnud, ja kanad, pardid. Olles saanud eelmine aasta teada, et eraldi müüakse kanadele (sõltuvalt vanusest) söötasid, siis minu tellimus või ostmisel arvestatav on munakanade sööt pluss söödavilja terad. Partidele sama, kuid nad tahavad päevas ka rohelist lisaks kuiv söödale. See hasart mis neid kohe haarab on võimas. Panen natuke salatit ka vette siis on neil mõnus lödistada.

Iga päevaga valgem, nii mõnus. Elu veereb aina kevadesse. Igal aasta ajal on oma võlu. Eile käisin realiseerisin tütre kingitud kinkekaardi Primusele. See 45 minutit oli väärt seda ettevõtmist. Teada saada oma nõrgad ja tugevad küljed (treeneri oskuste arendamiseks väga hea teada). Sain kaasa häid näpunäiteid mida oma probleemsete külgede lahendamiseks harjutusi teha. Soovitan seda paljudele, kes otsivad paremat kontakti hobusega. Iga järgmise hobuse poni välja õpetamisel on mu soov, et oleksid pehmed ja tundlikud käsitleda.

Primus ehk siis ratsutamise simulaator.

Istaku, ratsemete ja sääre töö tulemuse vaade. Paari kuu pärast lähen jälle proovima, siis tahan näha oma probleemides tulemust. 

Tundub, et tulihobuse aasta algus on olnud värvikas.

Mitmed erilised inimesed pöördunud meie poole eriliste soovidega. Võtab lihtsalt sõnatuks ja ajab muigama, mille peale annab tulla.

 Mõned päevad tagasi küsiti, et tuleks teeks omale küttepuid (teadlik inimene, et võin anda ka mootorsae koos küttega). Kuid kehtestasin sõnumiga ei paku sellist teenust. Tegelikult kahju noorest inimesest, kuid minu soovitus kui oled täisealine mees mine tööle...(mainin tegemist üli laisa mehega), kes täitsa poisike. Kelgib atvga, kuid ütlen ega kelkimise ja tühjade taskutega kaugele ei jõua. Mina ei laenaks sellisele mitte midagi, olles märganud kui palju utoopilisi lapsikuid tegevusi on teinud...ei ja veelkord ei. Nüüd on see aeg, kus inimene peab hakkama ennast tõestama. Kui ma näen, et noorel inimesel puudub kindel siht ja eesmärk. Pooleli jäetud asjad, ei tekita usaldust, siis lühikesed hooajalised tööotsad, tööpakkuja tagant kütte vargused, need kõik on punased lipud (ise rääkis).

Selle loo tõestuseks mainin, et liiga palju juttu enda oskuste kohta. Pakkusin kolm aastat tagasi tööd teha ja isegi siis ei suutnud ta ühtegi tegevust korrektselt lõpetada, pigem tekitas kaoseid läbi oma enese probleemide (kiiruse ületamise tõttu võeti ära juhtimisõigus, politsei oli siis tema meelest süüdi) emotsioonidest pulbitsev, üritas kõiki enda ümber tegelema oma probleemidega. Õnneks on mul head kehtestamis oskused ja kindlameelsed eesmärgid, siis eelis seisus olid ikka need mida olin endale ja lastele laagris lubadusena kirja pannud.

Ja kui ütlesin, et minule ei tasu öelda süüdistavates toonides politsei suunas halvustavaid märkuseid. Juhtum leidis aset 2023 meie kandis.

Mõtlesin enne pikalt kui seda siia blogisse postitan. Mul on aastate pikkune töökogemus erinevas vanuses laste, noorte ja täiskasvanutega. Töötamine julgeoleku süsteemis juba oma 20 aastat, tagades turvalist keskkonda on andnud oskuseid märgata sügavaid ja varjatuid normaalsest käitumisest kõrvale  kaldeid.

Hetkel minul pooleli koolitus mis käsitleb vägivalla ohvrite nõustamisega. Ees seisab treeneri koolitus. Tänavu aasta suunan enese harimisele. 

Oleme arutlenud, et millal Fryc siis trenni võtta, ta lausa nurub. Fryciga tegin eile siis selliselt, et hõikasin. Lasin sisse, Kellukale seltsi pakkuma. Viisin ühe väikse ämbri täie leiva saia kuivikuid. Olen häppi, et tänavu aasta seda jälle jätkub.

  Olen saanud rohkem noortele maatööga või vanema hobuse kõrvale võtta nooremaid. Näit Asso eelistab kindlalt ühte vanemat poni. Vimbu sobib  kokku Kelli või Albertiga. 

Teebat ei saa ühegi noore hobusega kokku panna. On täielik isiksus, ehk siis omab isiklikku ruumi, kuhu laseb lähedale valitud Hobukamraadid. Kaugel see soe aeg enam on, siis minu ,,hobutütarlastel" ooo jaa silmad meessoo esindajatele jätkumas. Eelmine aasta ei jõudnud neid ära naerda, et mismoodi ruunad omale märadest haaremeid valisid.

Teise kopli hobustel oma karja hierahia paigas ja noori ei võeta väljas pool aeda kergelt omaks. 

Hõissa vastlad, hetkel teen ainult nendele, kellele olen aastaid teinud. Täna käisin Kabala lasteaias. Pidin liikuma vankriga, asfalt teed paljad ja üksiti saaniga sõitma minnes oleks see jama olnud. 

Albert õppis Kellukalt vedamise oskuseid.

Meite vastlapäeva pilt.

Grupid suured pole, hetkel pole mul sellist suurt hobust, et rakendada suure ree ette. Vimbu on kasvamas ja eks ta tajub oma jõudu, nii mööda minnes. Varju alune tahab pidevalt taastamist. Mõtlengi, et milline ehitis sobib raskeveokale. 

Kodus keetsin siis ühe seakoodi. Mõnusaks õhtu ampsuks kodulistele.

Pardud ja kanad said jälle salatit. Aga hea on vaadata nagu väikseid õnnelikke lapsi kes on saanud kommi koti kätte. Nad lähevad elevile ja jooksevad veekausi ja toidukausi vahel. Nähes nende isukat plagistamist. Ja kui ma väheke aega nende tegemisi jälginud, siis tullakse nuruma sülle saamist. Ütlen ühte, et tibust peale neid nii hoitud nagu silma terasid...

siis miks on maailmas nii palju kurjust...? 

Külmad ilmad jätkuvad, kuulen juba siit ja sealt, kuidas nurisetakse külmade ilmade osas. Muidugi kütmine on tüütu, aga kui järjepidevalt teha, on puude kulu väike. Kui tubade soojus kütmise järgselt 25 saab on ok. 

Täna hommikul olles pardudele söögi poolist viimas, siis tuli meelde poes käies, kuid salati unustasin. Täna sai sõbrapäeval minu ema sünnipäevale minna poes käigu järel hankisin pardudele salatit. Õhtul koju jõudes jagades, kus kohe mõnuga nokkapidi kohe nosima hakati.

Käisin täna hommikul Saku rabametsa terviserajal suusatamas. 2 korda 6,5 km rada kaks korda suusatatud. Kahju on see, et praegu ei pääse 7,5 km ringina läbima seoses Rail Baltica ehitusega.

Pidasin pea terve eelmise nädala  väikse pausi oma anaeroobsetes treenigutes v.a. laupäev kus ma käisin kahel korral maastikul hobustega. Ja muidugi kolmapäev lasteaias. Seletamatu väsimus, suur ootus puhkusele. Natuke eemale tõmmata linnas käimistele.

Loomad rõõmustavad ehk siis endalgi rõõm suhelda kõikidega. Leida suhtlemiseks sobiv aeg, viimane leida partidele nimed. Nad on mul ülivõrdes võrratud tegelased. Näit hommikul süüa ja vett viies, hõikan ,,pardud" ja kohe kahe häälne hõiskamine vastu. Saanud sisse, kohe nõutakse tähelepanu ja ikka avaldatakse soovi salati järele. Täna jah mul polnud neile anda. Istusin nendega võtsin korda mööda sülle.  Siis lisasin pool pakki höövli laastu allapanuks. Nautisid täiega, et ma nende seltskonnas viibin. Nad nagistavad riietes ja vaatavad usaldust täis pilguga, et mis ma nendega ette võtan. Ma olen andunud nende fänn. Tahaksid õue, aga räägin, et mida nad vaesekesed teevad külma lume peal. Peavad veel siseruumides aega veetma. Loodan homme poes käies tuua neile salatit. 

Päike ja võrratult mõnus -8 kraadi külma. Täna tiba väsinud, mõtlen kuidas oma päeva tegusalt või energiat tõstvalt planeerida.  

Herr eksist füürer jälle utoopiliste nõudmistega... käib kord nädalas manipuleerimas.

Täna tegelen noorte aia remondiga. 

Eile siis anti hoiatus kodulindude pidajatele. 9.02 tuleb hakata kodulinde sees hoidma. Minul on sees, aastaid hoian talviti sees v.a. kui on lumi sulanud. 

Toa linnud ei käi mul üldse õues. Nad on minu erilised lemmikud.

Võrratud valged ööd täiskuu valguses.

 

Ilusat tegusat ja mõnusat külma talvekuud.

Pildistasin kuud, palja silmaga nägi tunduvalt ilusam.

Meil oli täna -26 ja ma ei mõista kus siin see kriis on. Jagatud esimese taseme ilma hoiatusi. Täna hommikul vaatasin sauna, saunas +12. 

Loodan täna kindlasti suusatama jõuda.

 Täna pole trennidest pilte lisada Albu ja Amanda käisid saani ees. Väike 1 km pikkune tiir kodu lähedal tehtud. Asso ja Vimbu said täna aiste vahel trenni tehtud. Vimbu hetkel hakkas aedu lõhkuma sai sisse pandud.  Nii kaua peab sees veetma, kui uus kaabel kohal (tellitud). Vana kaabel jäi traktorile jalgu ehk siis purunes. 

Ilm päikeseline ja mõnus lume krudin jalge all. 

Vägev värk olen tänulik, et taas see põhjamaine talv meile on saabunud. Suusatama täna enam ei jaksa minna. Hommikust 9 saadik tegutsenud. 

Mu autol külma tõttu aju lolliks läinud. Nii kaua kui ta funkab, ei pööra nendele vigadele nii tähelepanu. 

Eile käidi meil sellise küsimusega, et nemad ostavad Kelluka ära. Ma ütlesin, et ma ei müü. Teine jutt juurde nende lapsele väga meeldib Kellukas,ütlesin...,, Kellukas on meil sündinud, olen ise välja õpetanud ja ta elab oma sünnikodus elupäevade lõpuni..." kellegile välja ei laena ega müü. Muidugi keerutati nii ja naa, mainisin ka seda, et teil on kenad ponid, kellest saaks asja. Mainin seda, tegemist ebakindlate inimestega, loomad tahavad enesekindlaid juhte ja õpetajaid.

Ja ongi see 31.01.2026 jaanuar õhtusse jõudnud. Täna palju jõudnud, noortega tegelesin. Alberti panin uue saani ette. Saani sain, nüüd väiksed lisad juurde aretama. Saani sain Vello Tamme käest, kes Eestis on tuntud künnivõistlustel osalejana.  Ühte istet saanile ja mõtlema kuidas hobu liiklusvahendid ära paigutada rehe alla.

Täna hommikune päikesetõus.

Albert saani ees.

Ja muidugi tegin kanadele ja partidele mõnusa ära olemise. Panin allapanuks jälle värsket höövli laastu. Hommikul õnneks poes käigul oli meeles partidele ja kanadele salatit osta suuremas koguses. Istusin pardude juures pea tund aega ja nautisin nende maiustamist salatiga. Toa linnud said ka lehe salatist. Ka nemad vajavad värsket. Osa salatit panin vette, see meeldib neile üle kõige. Igal juhul hea tunne nende keskel istuda ja aega veeta.

 

Tiba hilinemisega ülesse pandud, aga jah. Ma molutasin tiba aktiivselt, saagisin vanad katki läinud aisapuud. Tegelesin koristustööga rehe all, mõtlesin kuidas ära paigutada kasutamises olevaid aisku. Ühtlasi hoidsin kontrolli kütmis värkidel. Kõiki ahjusid korraga ei küta, ikka nii kui üks kinni, siis teisele tuli alla. Hetkel jah on kütmine number üks. Ütlen nii, mulle meeldib ahju soe tuba. Linnas on enamus töö keskondades radiaatorid või õhk soojuspumbad. 

Hobuseid jälgin pidevalt, söök praegu krõbedate külmadega kogu aeg ees. Nii kui ma koplisse asjatama lähen on nad kohe kambakesi kohal. 

Koertega pole probleemi saavad sooja putru kaks korda päevas.

Eilse tugeva päikese pärast lasin papagoid puurist välja toa peale lendama. Päike tõstis nende tegutsemis tahte ikka suureks. Jätkus toas igale poole. 

Pardude juures istusin oma pool tunnikest suhtlesin võtsin mõlemaid sülle. Kanadega sai suheldud, kuid nendega nii head sidet pole kui mul partidega on. 

Nüüd külmade öödega pean panema ühe soojus allika kanadele ja partidele.

-15 päikesetõusuga hommikul, auto käivitus. Lasin mõnda aega töötada, kui õues toimetamist. Olen alati kodustes toimetamistes kaasosaline, hobuste jootmisel. Korraline pilgu heit kõikidele kabjalistele. Kellukas sai hommikuse protseduuridega head paremat, ta nautis ööd sees olemist. Ka minul oli hea tunne veel õhtul mitu korda vaatamas käies, et mis ta teeb ja kas ta ikka puhkab. Poiste karjale viisin ühe lakukivi. Eile käisin ostmas spetsomm nendele. Hommikul jootmis käigul, kohe kõik mu ümber ja lakukivi proovima.

Täna on võrratult ilus ilm päikesega.

Mulle meeldib praegune ühtlased külma kraadid, tundub kui nädala lõpus pakane paugub, siis peaks korraliku karastuse tegema. Hetkel mis mulle suurt rahulolu pakub on saun ja sellega kaasnevad lumes karastamise protseduurid. Mulle kuum saun ei meeldi, minu lemnik temp on +70. Üle selle lihtsalt ei kannata.

Tänase päeva memumaar...hommikul koju jõudes.  Tegin elutoa kamin ahju tule ja kööki pliidi alla. Temp siseruumides tundus jaheda poolne. Hommikune õue temp ei olnud mitte märkimist vääriv -7. Kuid 24 tunnise valve järel eelistan väikest lõõgastust kohviga ja lugeda päeva alguseks uudiseid.

9.30 tõmbasin rehe alt vankri. Varustuse ruumist tõin sori rakmed. Ilm mind ei heiduta, olgugi külm on hetkel püsiv olnud. 

Lasteaiast tagasi jõudnuna oli ka tõusnud tuul. Tagasi jõudes tundsin vaatamata kihilisele riietusele...ikkagi külma võetud aga mitte et see oleks väga kriitiline. Hops lahti võetud ja tekiga kaetud. Siis tõin mõnusat ürdimüsli ja sinna sekka segatud lutserni. See peenestatud lutsern on õlidega rikastatud ja seda mõned hopad söövad meelsasti mõnuga. Siis kui söök söödud tõin käe järgi keha temperatuurini ja rikastatud elektrolüütidega. Jälgin kõike peale füüsilist tegevust looma tervislikku seisundit. Olen väheke muretsev. Kellukas naudib ise seda mu hoolitsust. Tunni pärast saab selga teise teki. Kuna tegu on jaheda endise lauda osaga, siis mõned parandamata kohad lasevad väljast õhu siseruumides (võõrad hobused kelle iseloomud väheke temperamentsed on lihtsalt lõhkunud mõned kohad). Kuid need on plaanis taastada. 

Jõudsin veel päeva ajal pärast hobuse panekut paari tunnise uinaku teha. Ja muidugi nüüd võib öelda, et hüvasti magamine. Õnneks seisab mitu head vaba päeva kus suudan taastada normaalse unereziimi. Oligi vana aasta lõpus tunne, et töö andja kasutab ära. Vabu päevi lihtsalt polnud nii palju.

Eelmine aasta vahetati välja kogu talukompleksi voolu juhtmestik kaasaegsema vastu. Teine on saun mis nüüd noorte ettevõtlikule ja kaasatud sugulasi tuttavaid ehitamise abiks. Eks isegi aitasin, palju puit materjali tuli sauna ehituseks oma alles olevast metsast. Ja kui jutt metsale läheb siis ajab mõtteliselt karvad turri ...nii metsaärikatele mõeldes või raha järgi sügelev laste isa...kelle suhtes jätkuvalt usaldus puudub, kes loodab oma kangekaelsele usklikusele läbi palvetamise, et muutun tema suhtes järele andlikuks. Las palvetab, vahepeal püüab manipuleeriva provotseeriva käitumisega mõjutada. Kuid hetkel kõigutamata. Millegi pärast olen näinud kogu tema käitumist lihtsalt ette ära. Mul ükski närv ei liigu ka.

Hetkel vaatame mis aeg toob...🥰 Olen tänulik olemas oleva üle, loodan et tasahaaval saan seda mida olen unistanud.

Hetkel igasse päeva mahub, kütmine, loomade lindude eest hoolitsemine. Tõin pardud tuppa, ehitasin neile suurema mõõtmelise puuri. Kuna nad kahekesi, siis parem külm aeg toas üle elada. Üks põhjus, nad harjunud inimeste seltskonnas viibima. Milline tänulikkus, milline jutt kohe jooksis noka vahelt. Mul oli suht harjumatu näha neid üksinda oma villas. Vedasin vahe peal elektri kütet. Istusin nende juures, võtsin sülle. Ja tegelikult igatsesid ka nemadki suhtlust inimesega.

Jälgin järjepidevalt, kuidas toimetavad era loomahoiud või kohad kuhu siis kogutakse kokku väärkoheldud või hoolitsuseta jäetud loomad. Ma ise ei suudaks 100 looma vahel ennast jupitada, muretseks võlgade pärast halliks. Mil hetkel endal 18 hobust, siis hetkel nagu sisse tallatud rada. Kui keegi hetkel talus vajab vaheldust. Olen mina see, kes võtab asjad üle. 

-5 ja energiat sajaga. Nüüd pean mõnda aega ise loomadega tegelema. Söötma ja jootma. Täna sai tublidele trennilistele 8 hobust tegeldud. Paar noort jäid küll tegeluseta. Homme püüan nendele aega kulutada. 

Asso ja Kellukaga metsas käies, trehvasin nägema suure mõõtmelisi käpa jälgi. Jälgi ka kitse jahist jne...tegemist ilvesega. Ma pole tükk aega kõrval kinnistul käinud, et kas elutseb jälle keldris.

Olen otsinud restaureerimis koolitust ehk siis mõte taastada mõningaid hobuvarustust ja näha millised tööriistad selleks vajalikud on. Saada siis ka materjalidest hea ülevaade. Puidutöö meeldib, kuid hetkel oskuseid jääb väheks.

Nädala sees lasteaias käik Albertiga oli ikka väga põnev. Albert oli väikse saani ees. Kes tegi mulle väga lahedat sõitu. Oli see tal esimene kord väljas käia. Õnneks oli esimese korra kohta vähe lapsi ja seega koos edasi tagasi sõiduga oma kaks tundi kulus. Mõte on täna jälle ette rakendada. Muidugi oskas Albert ka mulle ühe vimka teha. Kuid lahendasin väga mõnusalt ja muhedalt ära.

Oh jah...mul tuleb mõnede laste suhtes ikka sõnadest puudu. Selgitused mida olen jaganud, on kuidagi tühised. Pidevad dikteerimised milliseid hobuseid soovitakse. Kuid järjepidevast trennis käimised on asendunud ühe korra kuu trenniga ja vahel jääb mõni kuu rohkem vahele. ,,Mul ei ole hobused tehnika vidinad, et tulen võtan ja trööpan kuidagi oma trenni ära teha, et saaks ainult hüpata." Ei ja veelkord ei. See pole kellegi trenn, see näitab, et lastes puudub hing ja süda hobusega koostööks. Kahju, kuidas sellist asja õpetada või selgitada. Minu silmis oleks vaja lastel eesmärgid paika panna. Ja muidugi kui lastel on toetavad vanemad, on areng lastel märkimisväärsed.

Täna siis taliharja päev...vanasti loeti, et pool talve selja taga. Siis peab ka loomadele jääma pool talve sööta. Mul on seda jätkumas ja üle vast jäämas. Tänavu aasta saavad nii palju kui süda lustib. 

 Siin pildil kõik poisid. Mõnus krõps ilm ja veel päike. Lasteaias käisin täna Albertiga. Kus ta tegi mulle sõitu. Täitsa üllatas mind. Tagasi tulin käe kõrval, et mitte lasta erutuda, saani jalaste helist. Mõnus hea tunne, et poni mind usaldas ja oli nõus käima mu kõrval. Lootsin, et jõuan tegeleda veel teiste hopadega. Kuna lasteaeda kulus üpris pea kolm tundi ära kui lisada juurde veel ettevalmistus aeg. Siis sain ikka külma käes olla. Tagasi jõudes jälle kogesin külma tunnet. Üritasin ennast ülesse soojendada, kas keha füüsilise soojendamises juba vanus loeb...ei oska öelda. Kui ma oma kolm neli tundi toimetan, siis kuidagi ei sas termorefulatsioon kiirelt paika. Või on see talve külma kestvus nii väike olnud. 

Kui toad soojad, siis saab ka keha võitu külmast. Mõtlengi, et märtsis minnakse Rootsi ühte rahvusparki kaheks nädalaks suusamatkale. Ööbimine telkides. Alguses mõtlesin osaleda, kuid teades milline sooja lembeline olen. Siis hakkasin kahtlema, kas suudan hakkama saada tuule ja külmas ööbimisega. Kõik ju toimuvad Põhja Rootsis. 

Nüüd treenin järk järgult oma organismi kõigest mugavusest üle saama. Mõtte osalemiseks lükkasin natuke tulevikku.

 

Laupäeva öösel tehtud läbi kaamera pilt sisse sõidu teest. Eile hommikul uksest väljumisel haarata käsi lumesahk ja lükkama hakata. Poiss magas, kuna noor inimene oli kaua üleval. Toimetades oma garaazis. 

See lume lükkamine oli mõnusalt paras füüsiline tegevus. Kuna kaks trennis käinud hobust olid sees, siis ma ei tahtnud oma kalossidega läbi maha sadanud lume jalutada. Rajad sisse saanud, tegelesin Lucky ja Renetiga. Andsin juua ja siis müsli kaerasegu, millele lisasin peoga veel lutserni. Mõlemad mul tiba pirtsakad. On olemas ka mineraali graanulid, kuid hetkel olen pidanud pausi selle lisamist söödale. Lucky on paras krokodill Renetisse suhtumisega. 

Siis natuke kodus toimetamist, läksin Rapla suusatama Vesiroosi rajale, kus pidi toimuma võistlus. Esimese soojendus ringi ajal vaatasin, et kuhu võistlus start tuleb. Enne rajale minekut määrisin suusa põhjadele värske lume määret. Ei tea kui vanad, aga laste suuskadele kui need koolis veel käisid sai ostetud. Igal juhil aitas libisemisele kaasa.

Ja teise soojendus ringi lõpus uurisin, et mismoodi see võistlus välja näeb. Tegemist ühisstardiga ja alles 13. Ma siis otsustasin, et ma ei osale..suusatasin ajaviiteks kolmanda ringi ka. Ja läksin koju, sest sooviks oli ka jõuda tegeleda noorte hobustega. 

Seekord võtsin esimeseks Vimbu, nii kui väravas hõikasin. Oli kohe suure galopiga kohal. Nii väga soovis kannatamatult tegelemist. Tegelikult kõik noored soovisid, et võtaksin kohe kellegi aiast välja. Teisena võtsin jälle Asso. Albertile lubasin, et tegelen temaga esmaspäeval. Nad olid nii mõnusad.

 

On vast ilm. Tegelikult mulle meeldib, käisin jällegi suusatamas Sakus. Homme lähen osalen võistlustel. 

Täna jätsin trenni ära, kuna lageda peal oleksid lapsed külmetanud. Ja ma ei lase hobuseid märjaks ajada eriti veel tuulises kohas. Tegelikult tugeva tuulega  on nii, et ükskõik kui soojalt riietuda. Jahutab tuul keha ruttu maha. Ma suusatasin hommikul ja pärast autosse istudes oli keha higistatud märjaks. Korra mõnest poest läbi põigates, tungis tuul liigestesse. Pole see nii kerge ühti, et väljas -6 tegelikult muutub -15. Ja teha trenni loomade ja lastega ei ole tegelikult soovi kedagi haigeks treenida. Hea küll, ise kui teen trenni ikka enesetunde järgi. Kui koju jõudes kanadele ja partidele söögipoolist ette jagasin. Sain aru, et tegin õige otsuse. 

Anete käis kahe kogenuma sõitjaga Rapla ratsakooli maneezis. Siis nendega tagasi jõudes. Kuuma teed keetnud ja noortele juua andnud, kurtsid nemadki, et rohkem täna trenni teha ei soovi. Tegelesin mina trennis käinud hobustega. Söödad, veed ette. Ja Luckyle teine tekk selga. Jäid ööseks sisse.

Kuigi ilm mulle meeldib, kuid kaua õues olla ei soovi. Noored mul vedasid mitmeks päevaks heinarullid koplitesse laiali. 

Nautigem tõelisi talve ilmasid, enda ja teiste tervist kahjustamata.

Vaatasin nädala lõpuni ilma prognoosi. Hetkel miinused üle kümmne ikka, siis me kellegile trenni ei tee. Ise tegeleme käime maastikul jalutamas, pole mõttes kedagi märjaks ajada. Pärast maastikku jäävad hobused sisse ei lase õue, kui alles järgmine päev. 

Soomes karmistusid hobuste ja eeslite pidamises sellised nõuded, kus hobust eeslit välja arvatud täkkusid (keda võib üksikult pidada) tuleb pidada liigi omaselt näit eesel eesliga ja hobune hobusega. See pidi olema vastu näidustatud, kui eeslit peetakse hobusega. Kui pika aja peale asjad toimuma peaksid, seda pole seadusesse kirjutatud. Mitmed talli omanikud on avaldanud uue looma heaolu seaduse osas nördimust. Loodan, et eestis seda ei tule.

Täna taas, peale 24 tunnist valvet suusatamas käia. Seekord valisin mööda minnes Saku terviseraja 1 km ja 2,7 km korduv ringidena suusatamiseks. Tänane distants oli 8,4. Muidugi külm hakkas tunda andma. See ei lugenud, et kihiline riietus. Vara hommikune temp -15. 8.04 istusin rooli taha, et koju sõita. Alguses ei saanud aru, et väga külm oleks olnud. Kuid juba mitu tundi hiljem hakkan aru saama, kui palju keha maha jahtus koju sõidul. 

Hommikune aeg oli võrratu, lumi sätendas igal pool. Tegemist küll üüber külma ilmaga. Ja eks füüsiline keha reageeris vaimustunult. Esimene 1km ring oli rohkem soojenduseks ja oma füüsilise keha kohastumiseks. Teisel ringil  tõstsin tempot, siis tekkis juba huvi suuremat ringi uudistama. Tegelikult juba mõttes on selline tahe suusatamiseks. Kunagi ma ei sunni ennast paljuks, pigem alustan alati vähemast ja kukkus ikka nii välja, et suusatasin rohkem kui ise plaanisin. Kokku tuli ringitades 8,4 km.

Mõtisklen kellega homme lasteaeda peaks minema ja millise saani ette kedagi rakendama.

Eile avasin ühtlasi ka suusa trenniga. Peale noorte hobustega tegelemist. Selle nädala lõpus esimene võistlus. Plaan tänavu aasta mitmel võistlusel osaleda. Hetkel kaalun kas mõnda maratoni mitte isegi ette võtta. Vaatame... 

Üks treeneri täiendkoolitus lükati määramata ajaks edasi, põhjus vähese huviliste arvu pärast. Päris hea koolitus oleks olnud. Muidu mul on iga aasta plaani võtta ennast täiendada ERL koolitustega. Kuigi ütlen, et paras bürokraatia on sellega. Kui ma taotlen endale oma piirkonnas tegutsemiseks treenerina. Siis oi missuguse kadalipu pean läbima. Eksamile jõuda. Nüüd need uuendused on mõeldud ma ei tea kellele kas tipp sportlastele. 

Kui kunagi tulid nõudmised treeneritele paberid omandada 2006. Siis algust tegi Eesti Matkaliit. Tegin tol korral läbi rattamatkajuhi treeneri paberi. Hakkasin taotlema ratsa treeneri koolitusele pääsemist...oi kui mitmed korrad mind ukse taha jäeti. Nüüd kui mu tütar alustas treeneri kutse taotlemist, eksamile jõudes paari komistuse järel, kasutades  teatud asendus sõna ja eksmi tulemust ei saanud. Pärast tütre ponnistusi treeneri kutse taotlemisel olen analüüsinud, siis tahetakse ikka, et vist oleksime tipp tegija omal alal. Õnneks tütar loobunud pole, aga ikkagi. Tekitab selline suhtumine natuke nõuka aja mentaliteedi kandumist treeneri kutse taotlemisel. Elame näeme...

Tänane päev läks täis laksuga. Hommikul mingi aeg läksin laia kühvliga teeradasid sisse. Siis käisin suurte pingutustega sain oma pisema saani kätte, kuhu rakendasin Alberti ette. Tegin tee otsa ja tagasi sõidu. Albert väga ise tahtis, et temaga tegeletakse. Ja pärast sai maiust. 12 oli mul trenniline. Ja pärast trennilist võtsin Asso, kes tegelikult hommikuse jootmise ajal lunis Vimbuga võidu tegelemist. Sain siis Asso välja ja käisime siis maastiku tripil. Paar kolli efekti oli ka, ratsutaja käis atvga ja see ikka natuke hirmutas. Ma ise võtan Assot kamraadina ja püüan olla kõige parimal moel hea eeskuju ja juht. On näha, et Alberti karja pääsemine on muutnud Asso usaldavamaks igasuguste tegemiste juures. Vimbu võtsin aiast välja, andsin nads mõnusat ürdi müslit ja tõstsin jalgu ülesse.

Detsembri kuus mitte ühtegi grupi ratsamatka ei toimunud. Õnneks lähtusin vanade aegade kogemusest. Pigem kokkuhoidlikult elada. Jõulud ja aastavahetus veetsime ühiselt suure perena. Ja nii me suutsime iga üks miskit laua peale soetada. 

Hobuste ja koerte nina esine oli niivõrd rikkalik, et lihtsalt nautisin südamega, hobuste häid olemisi. Ütleks nii, et hoonete ettevalmistamiseks kulus ikka mõned päevad. Suvel kukkus suure karja varjualuse uksepiit koos uksega eest (puit lihtsalt mädanes läbi, maapinna lähedalt). Poeg päris mitu päeva nokitses selle kallal. Vahetas välja uksehinged ise sepistatud tugevamate hingede vastu. 

Nüüd siis täna lõpuks saan ise trenni lainele.  

Õhtu hämaruses tehtud pildid.

Lõkkeplats, kiike meil hetkel pole. Plaani on võetud, ehitada uus küla kiik.

Head uut 2026 aastat!

Milline võrratu aastavahetuse öö. Saunast tulles lumi krudises kalosside all, veel kasvama jäetud pakane paukumas palgi puudes.

Kuna ilm väga pakaseliseks läks. Jätsin ära uue aasta hommikuks ratsamatka. Pole leidnud endale sobivat talvist varustust. Vana on juba nii palju aega saanud. Vaja uuendada. 

Hobused veetsid öö sees, v.a. Fryc kes jäi seekord vabatahtlikult välja. Panin talle leiba, käisin vaatamas nii 23 paiku jaa keskkööl kui rakette lasti. Ta tundis ennast väga hästi. Ei tea miks ta keeldus, kuid austasime hobuse soovi. Hea tahtmise juures ei soovinud ta ka kuidagi sisse minna.

Koerad olid sees, lühikarvalistele langenud temp on siiski liiga jahe. Ja nad eelistavad rohkem magada. 

Kaunist 2025 aasta lõppu. Meile oli edukas aasta. Ja seda enam, eilne üllatus meite loomadele lindudele oli ikka suur. Nii, et ootame jätkuvalt edukaid suuri muutusi oma tegemistele.

Toredat 2025/2026 aasta vahetust kõigile, kes te olete meie fännid, kaasa elajad!

 

Tormi hoiatust eilseks ja tänaseks anti juba mitu päeva tagasi. Oli näha ka paanika külvamist meedia kanalites. Ilma elu ilma sots meedias oma hoiakute teavitamata lihtsalt inimesed ei saa. 

Kuremaa veski, kui ma kunagi õppisin sealses tehnikumis, kord kuus toimusid antud veskis disko õhtud noortele. Iseenesest on Kuremaa mul üks meelepärasemaid ja mälestusi täis asula koht.

Eile vara hommikustel tundidel, käisin Laiuse surnuaial küünlaid põlema süütamas. Sadas peenikest uduvihma, kohati sõitmisel pidin kasutama täis tulesid. Lihtsalt ei näinud. Tegelikult kehvad ilmad veavad mind kodust välja kas kellegile külla või lihtsalt kusagil midagi muud teha. Seekord ülimalt sügav südamest tänu meel töö andjale, et võimaldas jõulud 100% täielikult kodus aega veeta.

 

Wauuu...yess päike. Täna kohe nagu energiat sajaga, kui sellise sombuse ilmaga. Õhtul pikem postitus, mul on see aasta väga eriline aasta lõpp koos jõuludega.  

Õuest läbides ei pea otsima enam kuiva kohta. Maha sai pandud kõnnitee plaadid. Varju alune suures koplis on aasta vahetuse ööks valmis. Veel jõuab heinad ka ette vedada. Teise kopli hobused-ponid tulevad maja otsas olevasse hoone osasse ehk maha jahutamise maja ossa.

Täna valisin vankri sõidu asemel maastiku Kelluka ja Assoga. Tunnikese veetsin ilma sadulata. Pool distantsi seljas ja teine pool kõrval jalutades tegelikult pigem kiir kõnni tempos. Ei mina saanud aru, miks Kelli kiirustas kodu poole. Asso soovis mõõdukalt kuid mis teha, leppisime lõpuks mõlemad Kelluka tempos samme seades.

Koertega käisin proovisin pildile saada kõiki kolme, ei saanud. Mäx hoiab eemale kiusavast Sannust. Kipub väheke rohmakalt mängima väheke haiget tegema. 

Noored kanad on kukkede südamed võitnud, vanemad kanad näitavad välja oma vaenulikkust. Muidugi uued noored kanad tulistavad igapäevaselt muneda.

Pardud jätkuvalt üllatavad igapäevaselt oma nõudliku hoiakuga tähelepanu püüda minult. Isegi mõni õhtu keeldudes oma jala peal willasse jalutamast. See on nii lahe haaran ühe tegelinski ühe kaenla alla ja teise kaenla alla...ja nii ma jalutan eriti häälekalt seletades pardi preili jutu saatel willasse.

Toa linnud esimene õhtu istusid diivani selja peal ja imestasid tuppa toodud ja ehitud kuuske. Elu on lahe loomade keskel...

Teine päev jõulupühadest, on tavaline argipäev loomapidajale. Esimesed käigud tiivulistest sõprade juurde. Minu haruldane tabamus partide puhul täiesti juhuslik. 

Pardud soovisid väga õue saada. Kuna tegemist on emaslinnu ja isaslinnuga, siis tabasin hetke kui nad ristasid nokad (emase poolt, kes siis lasi lahti oma hääleka laulunoodi). Ütleks nii, olen ära  nad hellitanud, viibivad palju minu läheduses kui ma kodus olen. Nad on mu erilised lemmikud.

Yess natike külma teeb ikka meele rõõmsaks. Hobused said kohe puhtamaks. Eks muda on muutunud tüütuks. 

Tõin hommikul vara 5 uut noort munevaid kanu. Paar minu vanemat kana käitusid väheke õelalt. Pardud naudivad oma villa elu. Koertel on elu ikka nagu lill ja chill. 

Üle kõige meeldib see, et Albert sai noorte hobuste karja. Käitub kenasti, lausa lust on vaadata kuidas ta möllab. Ja tema mölluga kaasa lähevad nii Asso kui Preston.

Õhtu pimeduses Mäxu ja Sannuga. Õhtul sauna küttes, oli märgata ka rakettide paugutajaid. Ei häirinud minu loomi need. Hobused need toimetasid oma burgsi rulli juures.

Harukordselt mõnus aasta lõpp. Mind üldse ei häiri trenni laste vähesus. Tegelen aktiivselt treeneri täiend koolitustel osalemisega. Saigi üks koolitus läbitud ja treeneri kutse portaalis juba kajastub.

 Ja hobuseid kedagi paanika hoos maha müüma ei pea. Sööta jagub, eile õhtulgi naabrid tõid hobustele jõulu kingituseks porgandeid ja õunu. Enne muidugi helistasid.

Kaunist neljandat vihmast adventi. Täna toimub Voore tallides jõulu võistlus. Mina ja tütar oleme sinna minemas pealtvaatajatena. Ja üks meie juurest võistlemas oma hobusega. 

Eelmine nädal uurides eks abikaasa käest, kuhu pria toetuse paneb. Kuid algas üks keerutamine ja vassimine...lõpuks poeg sai siis teada, et tal plaan seda meiega jagada ei taha, tema peab kasu saama...mulle on nii paljud üritanud rääkida, et võiksin ise seda salaja teha... ma pole siia ilma sündinud, et kellegi tagant varastada. Teada olevalt usu ringkonnas teavad eks abikaasat kui ,,armast, vaga härras meest", tegelikult kannab maski. Nüüd mil lapsed suureks kasvatatud... Üritab oma kindla meele laadiga tagasi saada oma kohta (mainin ühes era koguduses grupis palvetades)", las palvetavad. Tõde mitte tedvatel inimestel on tedmine, et mina olen herr füüreri vastu... Kuid ma ei lasku pisi detailidesse. 

Olen ennegi rääkinud, oma vana vanemate pere mudelist. Üks teisest hoolimist ja arvamuse ära kuulamist. Siis eks abikaasa on teinud minu kiuste risti vastupidist... aeg ajalt unustab ära minu seatud piirid. Proovides oma mesi magusa jutuga mulle tühjade lubadustega võluda😷🤬

Kasutab lihtsat manipuleerimise viise, et saavutada oma eesmärke. Olen siiani jäänud rahulikult resoluutseks. Olles igapäevaselt meedia vahendusel kokku puutunud vägivaldsetest suhetest väljunud inineste probleemidega tuttav. Võib olla on tekkinud küsimusi, et miks ma pole teinud seda ega teist... meie õigus süsteem ei oska kedagi kaitsta eriti veel seaduslikke suhteid. Niikaua kui kedagi pole raskelt haavatud või raskete kehavigustega teise ilma saadetud. Mina lähtun isiklikust tugevusest ja õnneks on mõistvaid sõbrannasid ümber, kellega julgen rääkida. 

See on kahjuks kurb tõde, kuid mul on vastutus ja pole aega kaastunnet ega mõistmist kerjata. Hea meel laste üle, kellel omad elud ja omad tõekspidamised. Kuid ühiselt veame ja jagame vastutust Mtü edasi arendamisel.

Eilne ilm üle pika aja oli üks mõnusamaid, tegelesin hommikul Lilyga ja Assoga. Vimbu tegelikult üritas rohkem ennast päitsete sisse pressida. Võtsin Asso ja käisin temaga platsil tegime maa latte, jalatõsteid. Kerge meeldetuletus trenni, pikema seismise järel. Nii kui mu mõte kippus uitama, nii läks ka Asso pilk minu pealt ekslema.

Panin ühe vanema pildi talvisest ajast, kuna unistan lumest ja külmast. Iga vaadatud Lapimaa pilt paneb ohkama lume unistuse järele.

Lily sai sees olla pea ööpäev kerges dieedis, andsin lutserni ja ürdi müslit. Juba üle eile õhtuks oli tervislik seisund taastunud. Kipub ahnitsema suurte hobuste eest, endal tugev ülekaal. Minu väike õelusekott. 

Vahe peal võtan hobuseid-ponisid sisse, et saaks jälgida ning dieedil hoida. Eelmine talv oli normeeritud kella ajaliselt. Kuna sööta on, siis veame rulli kaupa ette. Pidevalt pean enesele meelde tuletama, hobune pole liha loom, keda nuumama peaks.

Suurimaks üllatuseks eilsesse päeva, suur kasti täis loomseid tapa jääke. Ma ei osanud oodata ja polnud ka tellinud. Meie koerad olid sillas, muidugi Mäx on viimasel ajal üldse vähem sööma hakanud. Kaas arvatud loomsete saaduste osas. Eile kontrollisin hambaid kõigil. Mäx hoiab kramplikult oma kondi jupist kinni, nagu oleks viimne päev. Mina võin teda puutuda, teen massaazi pea piirkonnas, et lõdvestuks. Samas ta tahab minuga mängida. Kuid oma konti käest ei anna. Nordicu ega Sannuga sellist probleemi pole.

 Ilmadega on praegu nagu on. Ei midagi ilusat. Tabasin eile mõttelt järjekordset jalutuskäiku koplitesse tegemast. Jalad lihtsalt saavad mudaseks, ükskõik kus kohast läbi lihtsalt jalutan. Külma võiks ikka stabiilselt tulla.

Paberimajanduse ajasin üks päev joonde. Paaritus tunnistuste  valmis kirjutamine ja ära saatmine.

Üks õhtu Eesti ratsaliidu zuumi koolitus. Läbi selle koolitusel osaletud teadmiste, uurisin suurema karja sotsiaalseid käitumisi. Kui palju analüüsisin varem Fryci eemale hoidmisi. Siis eile kogu karjale pilku peal hoides (vee pumpamise ajal). Sai selgeks, et Pentagon on siiski üks parimatest sõpradest, kes rajab tee krokodillidest märade vahele. Ega asi nii hull pole,lihtsalt seda nagistamist mis vahel hobustel omavahel tekib see lihtsalt väike nagistamine. Fryc nurub kui ma kusagil aias sees jalutan kogu mu tähelepanu. Väike massaaz nii palju kui ma teki alla suudan käsi upitada. Mõnnav nägu väljendamaks saavutatud kontakti. Tegelikult märad armastavad Fryci teatud aegadel, siis meite eakast sportlikust härrasmehest Fryc särab daamide keskel. Kusjuures huvitavaks on see kuidas kevadel ta oma haaremi suuruse jälle paika paneb ning indlevate mära daamide keskel chillib. Ja silma peal hoiab, ma vahel naeran südamest, kui keegi mõni noorem kellukesteta kavaler silmapiirile üritab ilmuda (tegemist Rokyga), kellegile vanematest daamidele silma viskama.

Märkasin Lily enesetundes kehva olemist, tõin sisse. Tegelikult tuli ta ise  mulle soovi avaldama, et kas ma teda sisse ei viiks.

Sannu järjekordne jooksukas selja taga, olles siis Mäxi jälle teiste juurde lasknud. Milline ,,hull" möllamine lahti läks. Nordic oma vanuses kepsles kaasa nagu noor kitseke. Olen tänulik, et mul on koostööd tegevad noored. Kes teevad täpselt nii nagu vaja. 

Üle eile juhtusin fb Eesti koerainimeste lehel lugema, kus üks proua kaotas rotveileri (oma perekoer) rünnaku läbi oma taksi koera. Imestasin, et miks jagada oma hala sellises kohas ja avalikult. Tegemist ikkagi omaniku enda tegematta tööga. Peremehe juuresolekul selline adi juhtub...hmm ei ole enam okei... Kommentaare lugedes selgus, et seda ka varem olnud. Ja teate mis eile oli juba kuulutus kus otsis uut seekord emast taksi kutsikat...õudus kuubis. Ei mingit leina ega arusaamist mis tegelikult juhtus. 

Olen ise elanud ,,huvitava inimesega kooselu", kellel mõtlemis võime ainult raha ümber tiirles. Üks selline näide, kui mul viimane kolli oli lahkunud (infarkt, jala pealt kukkus kokku 14 aastasena) jäi mul alles krants linnukoer. Siis sain aru, kui palju koer Pipi oma südanest igatses oma kasuemast Urrit. Kuna ma pidasin plaani, et niipea ma ühtegi koera ei võta. Kuid Pipi väljendas oma leina nii sügavalt, et tema mitte söömine ning oma sõbranna haual lesimine. Pani mind mõtlema ringi, soovi tekkis ühe 4 aastase emase inglise springer spanjeli ära andmise kuulutus. Vaatasin ühe korra, siis teist korda ja kolmas kord, võtsin ühendust telefoni numbri kaudu. 

Kontakti kaudu ühendudes sain teada asukoha ning visuaalselt tutvustades ennast. Sooviga pakkuda koerale kodu. Leppisime kokku kohtumise, kuhu võtsin kaasa ka lapsed. 

Vääna jõudes ja kohtudes koeraga, tegime väikse tiiru. Saime teada ära andmise põhjuse. Kui rääkisin oma erinevatest kogemustest või kokku puututud probleemsetest koera lugudest. Võitsin mina koera omaniku poole hoiu ja saingi koera kohe kaasa. Ma tegelikult ei läinud koera tooma, läksin lihtsalt vaatama. 

Koeraga koju jõudes...ma ei suuda seda hetke öelda ega kirjeldada. Mida tundis Pipi... spanjel Sassu (nii jäi meilgi tema nimi). Sassu õue peale lahti lastuna, läks esimesena Pipi täis söögikausi kallale maiustama. Pipi oli piisavalt segaduses, üllatunud, istus...lõpuks läks istus lihtsalt Sassu kõrvale maha. Ja tõmbas mõned korrad Sassul üle koonu...Sass ei lasknud sellest ennast söömisel segada. Söögi isu oli kordades suurem kui näit koll Urril või setteri värvides Pipil. See selleks ei võtnud koera söögiraha lugemiseks. Pigem seltsiks, mulle endale spanjelid on meeldinud. Muidugi aitasime kaasa koeral kohaneda meie pere eluga. 

See on omaette teema, nii et kui keegi annab ära oma koera. Räägib koer mulle oma sõnatu keha keelega, milline rutiinne pere elu tal eelmises peres oli. Siin on mõtlemis koht....

Milleni tahtsin jõuda...laste isa kui ma olin hankinud enese huvides linnukoeri (kaaslasteks matkadel). Tegemist aktiivsete koertega, samas kõrge inteligentsiga. Ei ole vaja sõnu, piisab juba pilkude vahetamisest kui meie vahel on selge mida tahan mina või mida minu koer.

...laste isa kui tuli üks õhtu koju ühest kelgukoeri kasvatavast kennelist...esimene lause oli, et ,,müüme linnukoerad maha" ja hakkame kelgukoeri kasvatama. Vaata kui kallid on need kutsikad.  Mina ärritusin, ja ütlesin oma mõtte kohe välja, et kas ta ei sooviks kuu peale sõita. Siiani pole sa ühte rahatähte koera toidu peale kulutanud, sul on kogu aeg raha silmade ees. Üks vingumine loomade osas. Mina ei pea koeri raha teenimise eesmärgil, minu jaoks oli on ja jäävad koerad sõpradeks. Kes häda olukorras ka abi oskavad osutada. Olen varasemalt siin blogiski oma koerte poolt osutatud abi üle tänulik olnud. Kahju, et abielludes herr laste isa oma tegelikku poolt varjas, kohe pärast abiellumist soovis, et  a enam tööle ei läheks. Üsna varsti selgus ka seegi, et raha tema ei jaga ega anna. Pidin tööl käima salaja, abikaasa teadmata. Mul õnnestus see hästi, minule ei meeldinud lihtsalt ämma majas niisama aiamaal aiavilja kasvatajat mängida. Mul tol korral oli veel üks hobune, kui palju mu mehe poolsed käskisid hobust maha müüa. Ma ei teinud nende nõudmiste järgi. Ütlen, et läbi raskuste hakkama saamine on õpetanud hindama ennast ja enda tegemisi. Olen tänulik oma lastele, kes tahavad jätkata sellega millele olen pannud läbi higi ja pisarate (heinatööd üksi, külameeste või oma lastega) tehes, lisaks käies sobiva graafikuga tööl käies.

Mis puutub kui ühe pere koer murrab teise maha, siis on  siin ikka omaniku tegematta töö või on tähelepanu hajuv. Teatud koerad kes on dominantsed isendid, peab paigas olema karja hierarhia. Karjajuht oskama märgata ohtu ja õigel ajal sekkuma. Kui omanik vaatab passiivselt pealt ja laseb sündmuse lõppeda kõige hullema stsenaariumiga. Kurb on koertest kelle peremehed ei oska eristada ohu olukordi. 

Mõelgem realistlikult ja koera omanikuna pean olema väärikas karja juht.

Täiesti tavaline, kui mu päevad kiirelt mööduvad. Palju tegemisi, koerte ja hobustega. Tubased linnud ja õue linnud, kõik vajavad hoolt ja tähelepanu. Tubased linnud said omale uued õrred, nokkade teritamiseks väheke mänguasju. Samas naudin lindude tänulikkust, ükskõik millega.

Pardudele käisin poest ostmas allapanu, nad parajalt oskavad oma elamist leotada. Hoian ühte kindlat osa kuivana. Päris palju sadas ei lasknud neid välja.

Koerad said oma uued mängukannid kätte.

Jõulud tulevad meil ikka ja jälle omanäolised. 

Ahh, ilm nii heitlik kuidagi ei kipu õue, kuid käsikäru täie leibu taas ette vedasin. Eile toodud küüslaugu pang oli poole peale tarvitatud. Tundub vajadus selle järgi olema hobustel. Viimati oli neil suvel ees. Korraga ei saa palju ette panna, küüslauk vedeldab verd ja seega peab inimene mõistuse järgi talitama. Pigem üks pang korraga, kui tekib üleküllastus, siis lähevad kapju pidi sisse sööma.

Vaatamata sademetele jätkub ümbruskonnas metsade massiline raie. Juba ei jõua lugeda kui palju tühje puudeta lanke meie ümbruskonnas eksisteerivad. Hüvasti head seene metsad.

Kui ühtepidi on hästi, siis teistpidi maadlen aastaid ühe inimesega (laste isaga), kes jätkuvalt võtab pria toetuseid, ei aita majapidamises ühegi tööga, kuna elab juba mitu aastat omaette. Ja eile jutuks tuli pria maahooldus toetused, kus algas keerutamine. Mis teha, minu soov on, et tegelikult tuleks üle anda asjad lõplikult.

Üritan heaga asju ajada.

Millised ilmad, kuid ülekõige hea meel. Annetatud saiade, leibade muu toidu kraami osas. Enamusel siiski realiseerimis aeg ületatud ja aeg ajalt head vanad tuttavad toovad jätkuvalt loomadele toidukraami (on ettevõtteid kus eelistatakse toiduainete äraviskamisele) loomadele annetada. Eriti saavad parimaks kui ära kuivatada. Eriti nüüd mil jõulu ootus aeg, teevad sellised annetused lihtsalt südame soojaks. 

Eile selgus, et ära oli vahepeal toodud lutsern ja noorte hobuste pange mineraal. Eks esmase proovi tegin ise, maitsetu värk. Jälgin kuidas pang kasutust leiab. Suurde koplisse tõin seleeniga lakukive ja ühe küüslaugu pange. Näen, et vajavad muid asju ka oma tegevusse. 

Suures koplis on oma 13 poni hobust koos. Õhtul viisin suure kasti täie kõvasid leibu saiu. Mida puistasin erinevatesse kohtadesse, et ühte kohta terve kari sööma ei asu. Hetkel ei ole mul majas hoiustamise ruumi, kõik head ja närilise kindlad tünnid täis. 

Jätkuvalt valmistab muret Fryci eemale hoidmine, tema tagasihoidlikkus.

Kaks päeva möödas kiirelt ja täis tegevusi...mõnus tagasi mõelda. Trennid olid mõnusad ja endalegi värskendavad. Alustasin kahe päris algajaga kahe poniga. Mann ja Kati, leian poole tunnises algõppe trennis on ideaalsed just vanemad ponid. Kuigi mainin, et ka eakas Kati tunneb lapses peituvad emotsioonid ära. 

Alati trennis on näha kui laps on emotsionaalselt trenni lainel. Siis õnnestuvad kõik tunnid. Kiidan last selle eest, on ka näha poni pealt, kes teeb täiesti koostööd naudinguga. Ja sellist pilti näha, on lausa rõõm trenni tundi lapsega jagada. 

Esimese üle pika aja trennis käimise päeva järel ema tagasi side järgi küsides. Mainisin, et laps oli kohal ja poni väljendas kaasa töötavalt oma rahulolu, et naudib ka lapsega trennis olemist. Ja need kaks päeva olid lihtsalt võrratud. Tundub, et mõnele lapsele on vaja treeningutes pausi teha.  Mõni laps on aeglane vastu võtma aru saamiseks. Samas teiste trenniliste tugi kõrval aitab edasi liikuda. Eks näeme, see miks mul vaja teada enne trenni tulekut, et siis tean millist poni või hobust kasutada trennis.

Hetkel on tõeliselt karjuv vajadus, tekkide kuivatamiseks eraldi ruumi. Sööda hoidlat näriliste kindlat. Hetkel ei tule kõik asjad meelde. Kui need ruumid oleks olemas saaks asju paremini paigutada.

Mõtted tiirlevad kopli väravasse koondunud muda suhtes. Kas kunst muru võib päästa edaspidise muda teket. Arvan ilma selle muda kihi koorimiseta ei õnnestu ka kunstmuru kate. Mõtlemis koht. 

Võiks pigem tiba külma olla.

Väga oluline on mul hobuste juures lisasöödad või õigemini mineraalide andmine. Eelkõige hindan ikka, et mineraalide suhe karjatatavate hobuste arvuga kattuks. Missugune protsentuaalne seis ühes panges näit...Ca, P, Cu, Zn, Se ja Evitamiini olemas olu.  Teadu pärast Eesti enda looduslikud karjamaad ei sisalda näit Se. Viimasel ajal olen sattunud lugema juhtumeid hobuse tervise teemadel, kus verenäitudest on leitud madal se tase ja mille tõttu on hobused ka haigestunud.

Vahelduvalt kasutan puhtalt soola kive ja alati seisab vabalt seleeniga rikastatud lakukivi. Olen ostnud veistele mõeldud biotiini lisandiga (aeg ajalt kahtlen ise nende koostises). Kuid olles kasutanud teatud ajaperioodil ei ole täheldanud, et kellegil oleks puudust esinenud.

Tegelesin vahe peal noortele hobustele sobiva pange mineraalide ostmisega. Tellimuse esitasin Horsefoodile. Nüüd ootan oma kaupa. 

Alvest tellitud pangemineraal suure karja koplis sai otsa 5 päevaks (35 kg). Ja läinud, ainult ämber alles. Õnneks, vahel kui hiljaks jään on pangest saanud jalgpall ja siis on ainult jupid taga.

 Noored obesed on ikka mõnusad kujud küll. Nautisin nende lihtsat seltskonda. 

Käisin täna Läänemaal emal külas. Viisin kassidele rohtusid. Tõstsin neid juba ühest autost teise (rohtusid). Ema on mul tubli kassi pidaja. Hetkel küll 17, aga on suutnud hoida kassipidamist kontrolli all. Enamus kasse on toodud hoolimatute omanike poolt. Autost välja visatud, mingi aeg mõned emased tõid poegi, kuid õnneks mu ema oli aru saaja, siis hankis veti käest inna katkestamise rohtusid. Ja nüüd aitasin veterinaari käest uusi rohtusid saada.

Täna sai siis metsas käidud Assoga, ta on võrratu poiss. Täitsa lunis trenni. Juba lastele esimest trenni tehes vaatasin kuidas Asso piidles minu poole pika pilguga, et kas ta täna ikka trenni saab. Vimbu ja Albertiga ei jõudnud. Metsas tunnine retk oli mõnus. Ilmaga vedas vaikne ja sademeteta.

Kohtumine kohalike jahimeestega oli ka ütlemata huvitav. Öeldi midagi mis teeb meele rõõmsaks...tere pole teid tükk aega hobustega metsas näinud liikumas...üllatus eks juu..

Esimene advent selja taga ja ühtlasi alanud jõulukuu. Ja muidugi enamus Mtüd juba alustanud hoogsat kisakoori annetuste kerjamisel. Tõepoolest, mõned mtüd täitsa  norm, kuid need kel vähekenegi mõte kuidagi annetusi lunida mitte midagi tehes koguda paneb mõtlema. Miks liiga palju tekib juba annetuste põhiseid küsijaid...

Ma eelistan lisa töid teha. Kalkuleerin kui palju kulub loomadele ja kui palju mulle endale auto+küte ning toit. Kalkulatsioon paigas saab mõelda, kus või mida teha.

Jätkuvalt nautida hilis sügisesi sooje ilmasid. Noorte hobustega nii palju, et nii kui ma liigun kusagil väljas poole aeda on noored aia ääres kaemas. Kas olen nendega tegelemas. Mõned päevad olid väga sajused ja ise väga väsinud.

Eile veel oli päikest, talvist kargust. EI jõudnud hobustega tegeleda. 

Viimased kaks päeva kallanud korralikult. Ei ole kibelenud eriti trenni tegema. Käisin hopade juures. Tütar vedas heinu koplitesse ja mina avasin. Vahepeal  vedasin joogi vett.

Küllap mõtlete, et miks pole teinud püsi ühendusi veejootureid. Pole võimalik, meie talust linnu lennult karjäör, mis kõigutab ilmastiku oludele vaatamata meie kandi põhjavett. Ei ole kindlust selles osas, on juhtumeid kus oleme siin vahetanud tiheda vee kasutuse tõttu. Lihtsam on kaevu juurest talvisel perioodil käsikäru ja tünniga vedada väiksemale karjale.

Koeratoidu sain eile kätte, tellisin nüüd koertele mänguasju jõulukingituseks lisaks uued kaelarihmad. Nordicule valisin sellise mis oleks kaela laiune (kaitseb). Kõik on nahast. Olen jäänud kindlalt nahk toodete juurde.

Muidugi papagoidele uusi vidinaid kus saavad oma nokki ,,teritada". Tegelikult ajaviiteks jõuavad nad ikka igale poole. Ja mõningast kaost ja prügi tekitada. Ma sellele viimasele ei pööra nii karmi tähelepanu. Kui auk tekkinud, selge tuleb täita ja teha linnukindlamaks. Pragused viirpapagoid on erilised närilised, kuid neist loobuda mul plaanis pole (nendest loobutigi sellepärast, et tekitasid probleeme lõhkumise näol). Minu enda kasvatatud näpu lind otsib kogu aeg mingeid auke kuhu oleks tore muneda. Samas hea tunne, et paar pesakonda tibusid olen ülesse kasvatanud. Kahju on see, et kadus mul helesinine näpulind sama probleemsete lindude valmistatud aukude kaudu. Sellisest linnust oleme kõik puudust tundnud. Loomade lindude pidamisega kaasnevad ikka mured ja vaevad.

Hea meel, et koertele magamiseks hankisin tänavu aasta kasutatud tugitoolid. Need on leidnud hea kasutuse. Öösiti vahel käib selgitus töö omavahel, kes peaks põrandal magama. Olen kaalunud, et peab leidma kolmanda tugitooli veel ühele koerale. Siis oleksid kõigil oma koht.

Täna soe ilm koos sademete ja tugeva tuulega jätkub. Hea meel, et ei ole suuremat planeeritud tegemisi.

Suhtlen aeg ajalt mõne põhjamaades elava põllumehest loomakasvatajaga. Tundub kui oled kogukonnaga pidevalt ühenduses koos tegemiste läbi. On talul palju edasi minekut. Päris üksi nokitsedes ei taha edeneda.

Raekojaplatsi jõulu meeleolu.

Kui mina üritan oma treeneri koolitus paberid kokku korjata ja need treeneri lehele enda konto alla koondada.  Mul lihtsalt pole aega kommenteerida kusagil. Pühendunud olen oma loomadele. Tegin ära tellimuse Leetu koeratoidule 100 euro eest, seekord oli mu koerte lemmik söök 8 eurot alla hinnatud. Tegin suurema tellimuse. Hobustele pean ainult ostma lakukive. Jõusööda valik on mitmekesine. Anname ainult neile kes käivad treeningus ja noored hobused. 

Kellukas hakkas indlema ja tõmbas Albul korralikult keha kaalu alla. Jah see ruunamise järgne aeg on pikk, kui ükskord enam mära indlemine, ruunapoissi pöördesse ei aja. Elame näeme...

Hetkel olen 100%autota. Mu enda isiklik on seisnud kevadest saadik arvelt maha võetuna. Kasutanud olen poja autosid. Kuid tööl on vaja käia, siis olen vahelduse mõttes rattaga valmis käima. Kui lund pole. Mul pigem peenema läbi mõõduga rehvid jalgrattal. Ja hakata mingeid muid trandulette ostma ei viitsi. Kui siis maanteeratta.

Eile sai noortega tegeldud, kui hommikul oli mõtted hobusega maastiku trip teha. Kuid ilm oli mõnus, vahetasin idee rattamatka peale. Eile siis oma 44 km. Natuke rongis. Ja teatud sihtpunktis maha.

Hommikul rongi aknast välja vaadates, tõotas päikesetõus ilusat ilma tänaseks.

Mõned hopad said trenni. Asso lausa tuleb jooksuga, et tulla mulle kaaslaseks. Sai jälle uus maastiku tiir tehtud. Juhin hetkel kõiki maastiku retkesid Assoga käe kõrval. Kui miski asi valmistab probleemi või nõutust. Näitan enda eeskujuga juhin hirmu tekitava objekti juurde. Mul on vaja matku juhtivat hobust. Kuidas ta ikka jalgu annab, on lihtsalt võrratu. Tõstab jala päris kõrgele, puhastan või tõmban liigse pori ära. 

Õnneks meil porimülkaks aiad pole muutunud, eks seisame selle eest hea. 

 

Kolmas vaba päev tõotab siis noorte hobustega tegelemist. Vimbu kombes, õnneks ei mingit märki, et pühapäeval shoki sai. Kaalusin hoopis teist lähenemist. Kasutan vanemaid hobuseid kõrval, et ta näeks kuidas teised veavad ja millise enesetundega. 

Harjumatu on jälle see, et vaba aega on tekkinud, mida nüüd sisustan enda täiend õpingutega. 

Olen võtnud eesmärgiks külarahvaga koosviibimisi näit. järgmise nädala lõpus teatrisse. 

Naiskodukaitse tegemistesse panustan võimaluste ja huvitatuse piirides. Näit käisin Kaiu lasketiirus laskmas. Unustasin kaugele nägemise prillid maha. Ja siis silmade pingutamine natuke väsitab.

Imestan Vimbu kiiret kasvu ja mõtteis kalkuleerin, milliseid lisa söötasid juurde anda. 

Mõnusalt  veedetud 3 tunnine aeg noorte seltsis möödus tegusalt. 

Täna tegin Assole ja Vimbule jala tõstmisi, tagurdamist, päitse survele taandamist. Ja kõige lõpus massaazi. Asso puudutustele hästi tundlik ja kontrolliv. Seega puudutused mida katsetan on hobuse tundlikud. Kerged sõrme otsete vajutused, et näha mida talub ja mida mitte.

Alberti tegemistesse kaasasin jälle rehvi vedu. Albert nautis tänast minuga tegemisi vägagi. Ma käin tal kõrval, ei sunni pigem palun keha keeles järgneda. Käisime metsas ja tund poolteist kadus täiesti märkamatult.

Mõnus päev ja ilm täitsa soosis tegevusi.

Pühapäevane ilm oli heitlik, tegin katset Vimbu rakendada rehvi ette. Algus oli palju lubav, mingi hetk kui trenni platsil olime. Tekkis paanika, tõmbas minema metsa. Läksin siis omas tempos Vimbu jooksu jälgi möödas metsa. Olles kusagil 500 m jalutanud, kui Vimbu rahuliku sammuga minu juurde astus. Kuid oli näha, et ärevus hinges ja ehmatus. Isegi maiust ei võetud vastu. Muidu maiuse eest oleks valmis mulle taskusse ronima. 

Täna oli jälle mõnusas meeleolus. Noored on lahedad.